Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

9. Mitu aatomit on I g vääveltrioksiidis? lg aatomite arv = ? = 0,0125 mol M g 80 — mol N =n• = 0,0125 mol • 6,02 1023 = 0,075 • 1023 (molekuli) Ühes molekulis S03-s on kokku 4 aatomit. aatomite arv = 4 • 0,075 • 1023 = • 1 022 (aatomit) 18.4. Arvutused reaktsioonivörrandite järgi I. Loe Iäbi ülesande tekst ja tee endale selgeks, millised ained on reaktsiooni lähteained, millised saadused. 2. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivörrand. 3. Kui lähteandmed on massi- vöi ruumalaühikutes, siis arvuta need ümber moolidesse. 4. Lähteandmed (moolides) kirjutatakse vastavate valemite kohale, vörrandi kordajad aga valemite alla. 5. Arvestades, et reaktsioonivörrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate

Keemia

29

rtf

Konspekt

Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. 2.8.4 Sideme tüübi määramine. Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi): 1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused ­ sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus

Keemia

7

docx

Keemia spikker 9.kl - happed

X = = 210 g soola 700 g ­ 210 g = 490 g H2O Arvutusi liitainete valemite põhjal: Nt. Mitu % hapnikku on H2O-s? M(H20) = 1*2 + 16 = 18 g/mol 100% - 18 g/mol X% - 16 g (O2) X = = 89% Nt. Arvuta H2SO4 %-line koostis. M(H2SO4) = 2 + 32 + 4*16 = 98 g/mol 100% - 98 g H2SO4 X% - 2 g H2 X1 = = 2% H2 X2 = = 33% S X3 = = 65% O2 Arvutusi gaasiliste ainetega ja tihedused: vedelike puhul gaaside puhul M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4 dm3/mol) Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal: o Reeglid selgeks o Loe tekst korralikult läbi o Leia tekstist, mis ained omavahel reageerivad, mis tekivad o Kirjuta selle põhjal reaktsioonivõrrand o Tasakaalusta o Andmed tekstist kirjuta võrrandi peale o Võrrandi alla kirjuta samadele ainetele andmed võrrandist või selle järgi o Ühikud samad Molaararvutused: n= = = Na - avogaadro arv = 6, 02 * 1023 osakest/mol Vm ­ molaarruumala = 22,4 dm3/mol Nt

Keemia

4

pdf

Keemia alused

suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatom- Tihedus on ühe ruumalaühiku mass massid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega mass m, [g] m, [kg] m, [Mg] isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatom- tihedus = , ρ= = = (1.3) mass. maht V, [cm3 ] V, [dm3 ] V, [m3 ] Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (◦ C) ja Fahren-

Keemia alused

10

docx

Keemia kontrolltöö harjutamiseks

25. Arvuta hapniku aatomite arv 2,5 moolis väävelhappes. 26. Arvutada vesiniku aatomite arv, mis sisaldub 0,112 cm³ ammoniaagis. 27. Milline on 18,06∙1027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O₃) ruumala? 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO₃ ja 88 g CO₂. Leia selle gaasisegu ruumala. 29. Millise ruumala võtab enda alla 9,03∙1026 molekulist koosnevas gaaside segus lämmastiku kui tema sisaldus mahu järgi on 10%? 30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO₂ ja 70% lämmastikust. Leia koostis massiprotsentides. 31. Mitmes g K₂Cr₂O₇ on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? 32. 320 kg püriidist, mis sisaldas 50% väävlit, saadi 350 kg väävelhapet. Leia saagis. 33. Mitu dm³ CO₂ eraldub 730 g 5%-lise HCl lahuse reageerimisel CaCO₃-ga, kui kaod on 20%? 34

Anorgaaniline keemia

16

doc

Keemia alused

Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02

Keemia alused

7

docx

ÜLDKEEMIA

(720 g) 25. Arvuta hapniku aatomite arv 2,5 moolis väävelhappes. (6,021024) 26. Arvutada vesiniku aatomite arv, mis sisaldub 0,112 cm³ ammoniaagis. (9,031018) 27. Milline on 18,061027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O) ruumala? (224 m3) 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ja 88 g CO. Leia selle gaasisegu ruumala. (156,8 dm3) 29. Millise ruumala võtab enda alla 9,031026 molekulist koosnevas gaaside segus lämmastiku kui tema sisaldus mahu järgi on 10%? 30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO ja 70% lämmastikust. Leia koostis massiprotsentides. (49,5%, 50,5%) 31. Mitmes g KCrO on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? (200,4g) 32. 320 kg püriidist, mis sisaldas 50% väävlit, saadi 350 kg väävelhapet. Leia saagis. 33. Mitu dm³ CO eraldub 730 g 5%-lise HCl lahuse reageerimisel CaCO-ga, kui kaod on 20%? 34. Mitme %-line KNO lahus saadakse 200 grammi 1,7%-lise AgNO lahuse ja 100 g 8,45%-lise KCl lahuse kokku valamisel? 35

Keemia

1

doc

Arvutused aine hulgaga

Arvuliselt on see võrdne molekulmassiga, ent molaarmassil on ka ühik (g/mol). M[O2] = 2·16= 32 g/mol M[Al(NO3)3] = 27 + 3·14 + 9·16 = 213 g/mol Molaarruumala näitab aine ühe mooli ruumala. Gaaside puhul on normaaltingimustel kõikide gaaside molaarruumala 22,4 dm3/mol ehk üks mool gaasi võtab enda alla ruumala 22,4 dm3. 4. Aine hulga leidmine massi kaudu Et molaarmass, mida on võimalik arvutada, on ühe mooli grammides, siis on võimalik leida massi järgi aine hulk järgmise valemi abil: m n= M , kus n ­ aine hulk moolides (mol) m ­ antud ainekoguse mass (g) M ­ molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga 5. Aine hulga leidmine ruumala kaudu Et molaarruumala on kõikidel gaasidel normaaltingimustel alati 22,4 dm 3/mol, siis on võimalik leida ruumala järgi aine hulk järgmise valemi abil: V n= VM , kus n ­ aine hulk moolides (mol) V ­ antud ainekoguse ruumala (dm3)

Orgaaniline keemia

Meedia

Kommentaarid (0)