Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristallne glasuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristallne glasuur .
Temperatuuri mõju kristallide kasvamisel.
Christine Taylor tegi eksperemendi. Ta paigutas ahju kaamera ja jälgis, kuidas kasvavad kristallid esemel . Samas ta üritas mõjutada kristallide kasvamusele ja liigile temperatuuri kõigumise abil.
Tehnika, mida ta kasutas - temperatuuri muutumine reaktsiooni perioodil. Tavaliselt kristallse glasuuri reaktsiooniks asetakse 3-5 tunniks temperatuuril 1093С. Esimesed 2 tundi, kui algas reaktsiooni faas, ta suurendas ja vähendas iga 20 minuti tagant temperatuuri ahjus 1093C kuni 1010C ja tagasi. Viimasteks 2 tunniks jättis ta temperatuuri 1093C. Nii saavutas ta kristallide keskel lähedal olevaid ringe , aga kristalli ääres oli anult 1 viimane ring.
Teine eksperement oli teistsugune. Esimesed 2 tundi, reaktsiooni algusest, hoidis ta temperatuuri 1093C, aga järgmised 2 vahetas temperatuuri iga 20 minuti tagant 1093C kuni 1010C ja tagasi. Loomulikult effekt tuli teistsugune. Kristalli sees suur tühjus, aga välise külje lähedal - ringid .
( Macro -Crystalline, glazes page 120-126, Cristine Taylor, United States)
Igal formil on omapärane värvus kristallidega.
Derek Clarkson töötab kristalliliste glasuuridega alates 1989 aastast ja tänapäevani arvab , et tema endine teadmiste kogemus, eskperementidest võetud -ainult 50% võimalusest. Tulemuse saamiseks on vaja arvestada kõik: ese koostis, glasuuri koostis, ahju suurus ja tüüp, põletamise tüüp. Saadud tulemusi on raske kirjeldada, kuid piltide olemas olu lihtsustab seda.
Dereku arvamisel portselan - parim materjal kristalliliste glasuuridega vastastikusel toimel. Seega on võimeline kannatada kõrgeid temperatuure .
Sort - Limoges kuni 1400C.
Samas on esitatud 2 glasuuri tüüpi, tema koostised (page 99), aga proportsioonid on alati erinevad eksperimentides.
...neid võib ka lisada, umbes 2'%. Need lisandid annavad erineva effekti , näideks metallide toonid või kõrvaliste kristallide tekke.
Glasuuri baasilised komponendid sõelutakse läbi sõela augu suurusega 80, aga värvilised komponendid läbi sõela 120. Seejärel see kõik segatakse kausis, lisatakse vett kuni kreemi taolise olekuni. Ese värvitakse glasuuriga 2/3 või isegi 4/5. Umbes 80 grammi kasutatakse 26cm kõrgele esemele.
Esimene põletamise faas toimub temperatuuril 900C, seejärel tõstetakse temperatuuri kuni 1260C-1290C nii kiiresti, kui see võimalik on. Tänu koonuste süsteemi on võimalik määrata temperatuuri ja kriitilise punkti, mis on määraja kristallide suhtumise taustaks.
Aeglustamata, peale kriitilise punkti saavutamist, avatakse kõik vajalikud avad ahjus, et kiiresti vähendada temperatuuri, mis väldib glasuuri alla voolamise. Vajalik temperatuur 1150C kuni 1020C. Seejärel avad suletakse ja ahju töö uuendatakse temperatuuril 1150C-1020C 5 tunni jooksul, kui toimud kristallide kasv. Seejärel ahi lülitatakse välja, et ta jahtuks kuni normaalse toatemperatuurini.
Derek kasutas ka ahju sisselülitamise - väljalülitamise meetodit, et saada kristalle-ringe esemetel. Ringid, ahju väljalülitamise momendil , omavad suurima kontsentratsiooni värvi oksiide , näiteks vask, tuleb tumeda tooniga kui ringid vähima kontsentratsiooniga , näiteks koobalt , annab heledama tooni.
Suuremate kristallide saamiseks esemetel, Derek leidis omapärase glasuuri, kuid ta on väga voolik . See glasuuri tüüp annab tumedat toonid eseme aluspõhjale. Pärast eseme eemaldamist aluspõhjalt, ese nõuab lõplikut põletamist väiksel temperatuuril. See annab emaili esemele.
(Macro-Crystalline, glazes page 98-101, Derek Clarkson, England )
Õli toime kristallilisele glasuurile.
Julie eksperementeeris kristallse glasuuriga ja õli toimega temale.
Lihtsad asjad õliga reageerimiseks:
- aluspõhi, millel seisab keraamiline tass, milles on õli.
- tassist tuleneb omapärane « kraan » millele ühendatakse kummist voolik.
- voolikul peab olema kinnitus , et reguleerida õli kogust.
- teine vooliku ots kinnitatakse keraamilisele vardale pikkusega vähemalt 10cm.
- vard pistakse ahju, alumises ahju osas.
Tass peab asuma mitte madalamal kui ahju keskmine kõrgus. Õli toimetatamist alustatakse, kui temperatuur ahjus langeb kuni 816C, ja lõpeb 538C. Samas peab õli toimetama sagedusega 1 tilk sekundis.
Õli ahju toimetamine annab esemele suitsu effekti.
Üks ja sama glasuur erineva õli toimetusega ahju ja temperatuuridega, võib anda täiesti erinevad effektid, samas erineva õli toimetamisel eseme osadele. Mõnikord tuleb välja mikroskoopilise vase kihina. Mõnikord tuleb välja mitte ühetooniline värvus, vaid sama kui ahju suitsu liikumine. Julie esitas 2 glasuuri tüüpi, mis omavad kõrvalisi kristalle. Näiteks: kui kasutad vase õli tehnikas, tuleb välja kahvatu-türkiisi värv tagaplaanil ja suured punased kristallid esiplaanil . Samas võib kasutada koobalti sellel baasil kristallide värvimiseks.
(Macro-Crystalline, glazes page 87-90, Julie Brooke, Unated States)
Kristallne glasuur #1 Kristallne glasuur #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor besjka Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun