Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni muutub
leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik. Humanismil ei saa olla objektiivset sihti -- see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides. Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri. Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja klassiteadlikkuse kontseptsioonid ja vastustab kõiki identiteedi vorme.
Sürrealism Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Naivism Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Naivistid olid enamasti nn pühapäevama...
linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tstustliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning pllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike tde omapra. Mida rohkem leidus talus tksi, seda edukamalt oli vimalik majandada
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S
Näitus on välja pandud Tallinna Lennusadamasse. 10. aprillil 1912. aastal Southamptoni sadamakail. Just sealt alustas oma esimest reisi maailma kõige suurem ja uhkem ookeaniaurik TITANIC. Merede ja ookeanide põhjas on teadmata arv laevavrakke, kuid ükski neist ei ole nii kuulus kui Titanic. Tema lugu on kõigile teada, kuid isegi 101 aastat hiljem suudab ta köita meie tähelepanu ja käivitada kujutlusvõimet. See on lugu luksuslikust merepealsest paleest ja inimkonna usust tehnilisse progressi. See on lugu parema elu otsingutest ja teekonnast teadmatusse lugu, milles on nii kuumavat romantikat kui jäist traagikat. Tuntud aurik on küll juba ammu sügaval Atlandi põhjas, kuid tema müsteerium näib olevat uppumatu. Eesti Meremuuseumil on au teatada, et esmakordselt on Eestisse ja kogu Põhjamaadesse jõudnud suurejooneline näitus ,,Titanic: lugu, leiud, legendid". Näitus avati pidulikult Tallinnas Lennusadamas 15. novembril 2013, kell 20.00.
hoidmiseks. 6. Mis on liik? Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näteid. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Liikide ristumist takistab enamus ajast geneetilise takistus. Kui DNA-ei lähe kokku ei ole võimalik järglasele.Kuid on erandeid. NT Hobuse ja Eesli järglane kes on võimeline arenema aga mitte omakorda järglasi saama. 7. Selgitage evolutsioonilist progressi, diverentsi, konverentsi ja liikide väljasuremist, tooge näiteid. 8. Nimetage inimese sarnasused(3) ja erinevused(6) inimahvist. Sarnasuse: Ühine eelkäija, Luuline ehitus, suhtlus(grupiehitus). Erinevused: Suhtlusoskus inim. Kõrgem, Kehaehitus arenenum, Inteligentsuse tase kõrgem, paaritumiskombed, Kehakarvasuse tase, Lapse arengutase sündides(inimesel alaarenenud, ahvil arenenum). 9. Nimetage inimese eellased. a. Neanderthallased. b. Homo rudolfensis.
alla andnud, siis pole tal endal oma edu saavutamiseks enam nii palju tööd vaja teha. Selleks aga, et perekondadesse jõuaks selline mentaliteet, kulub väga palju aega. Aega kulub transformatsiooniks selle tõttu, et lapsed, kes tulevikus vanemateks saavad, võtavad oma põhilised üleskasvatamise meetodid omaenda vanemate pealt. Seetõttu kulub ka palju aega enne kui uued meetmed kodudesse jõuavad. Siinkohal tulebki mängu riik ning üleüldine elukvaliteet, mis mõlemad reguleerivad selle progressi kiirust. Üleüldiselt võib öelda, et meetmed mida Bernays rahva peal kasutas, olid valelikud ning mitteaksepteeritavad, mitte ka 1920-ndates. Rahva heaolu sõltub suuresti riigi lähenemisest ning riigi mõttelaadist, kuid seda võimu ei tohiks riik valelikult ära kasutada. Riik peaks pigem oma rahvasse positiivsust ning usku süstima, selleks et üks riik võimalikult funktsionaalselt toimiks.
Meie ettevõte pakub rakenduste ja veebilehe valmistamise teenust. 3) Kui suur on IT teie organisatsioonis? Kirjeldage IT struktuur ja mis rollid seal eksisteerivad? IT-meeskonda kuuluvad ligi 60 arendajat, kes tegelevad klientide tellimustega. Osa IT- meeskonda kuuluvaid arendajad kannavad hoolt rakenduste valmistamise ja teine osa veebilehe tegemise eest. Iga tellimuse kohta määratakse projektijuht, kes vastutab selle valmimise eest ning vajadusel kannab progressi ette juhtidele. Kogu ettevõtet juhib CIO, lisaks on meil ka finantsjuht, turundusjuht, personalijuht, raamatupidaja, andmeturbe osakond, IT ülalhoiu meeskond, tarkvara testijad ja äri - ja IT analüütikud. 4) Teie ettevõte ostis konkurendi ja on kuuga kasvanud 300% (kolm korda). Otsustati, et konkurendi IS-i ei ole vaja kasutada ning välispartner migreerib andmed teie IS-i. Kuna ühinemisprotsessi käigus lahkus enamus konkurendi IT-meeskonnast, siis IT
sajandi jätkuks. Ajavahemikku 1872-1913 võib tõesti vaadelda ühtse perioodina, mida iseloomustab suurte, ülemaailmse tähtsusega vapustuste puudumine. Elu kulgeb võrdlemisi sujuvalt, evolutsiooniliselt ning muutuse paremuse poole inimkonna arengus on selgelt jälgitavad. Moodsaks sai sõna ,, progress" ning seda eitada söendasid vaid kõige lootusetumad konservatiivid, aga ka mõned veidrikud, kel oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu. b) 1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal, revolutsioonilised kriisid Euroopa riikides, rahvuslikud revolutsioonid Aasias,
Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda ja viletsust sotsiaalses sfääris: üksindus, ühtsuse kadumine, üksikisiku anonüümseks muutumine rahvamassi sees. Berlioz sündis 1803 ühes väikeses provintsilinnas La-Cote Saint-Andre´s Grenoble´i lähedal. Tal oli 5 õde-venda, kuid täiseani elasid vaid õed Nanci and Adèle. Tema isa, elukutselt arst ja väga lugupeetud linnakodanik, oli suur kirjanduse austaja. Iga päev
modernismi edasiarendusega. 1960.1970. aastatel, sugenenud postmodernismi üks põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse sellest, et mitte ühelgi inimesel, muu hulgas ka autoritel, ei saa olla universaalset teadmist. Paljud uurijad on täheldanud, et postmodernism on ühiskondlik nähtus seda eriti Venemaal, kus kõik ilmingud võtsid ideoloogilise tähenduse. 1960. aastatel tekkis omalaadne suund külaproosa. Postmodernistid uskusid, et enam polegi vaja progressi, industrialiseerimist. Külaproosa kajastas üldiselt Nõukogude Venemaa talurahva raskusi, võttis omaks idealiseeritud traditsioonilise külaelu kujutelma, kritiseerides kaudselt või otseselt kaasajastamise projekte nad ei ihanud progressi. Näiteks Valentin Rasputini romaan ,,Lahkumine Matjorast", mis ilmus 1979. aastal, loob pildi väljamõeldud Siberi külast, mida hakatakse evakueerima, et sinna lähedale, Angara jõele, saaks ehitada hüdroelektrijaama paisu. 1990
rühmitamisele liigiülesteks taksonites perekondadeks, seltsideks, klassideks jne.. Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on evolutsiooni kaasnähtus, kuid pole üheski evolutsiooniharus paratamatu. Elu evulutsioonis säilivad ka paljud primitiivsed organismitüübid. Peale progressi võib mõnede organismivormide juures aset leida ka ehitusplaani lihtsustumine, regress. Selliseid muutusi põhjustavad alati kk-tingimused loodusliku valiku kaudu. Liikide ja tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside) väljasuremine on olnud elu evolutsioon ilahutamatu osa. Peale pidevalt toimuva üksikute liikide väljasuremise (nn. Foonilise väljasuremise) on mitmesugustel põhjustel aset leidnud ka massilsii väljasuremisi. Need on toonud
Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest plvkonnast. Talut oli mitmekesine ja kik tked leidsid rakendust. Tstushiskonnas on leibkonna tbiks vikepere - vanemad ja laps. POSTINDUSTRIAALNE HISKOND 20. sajandi lpul muutus tstushiskond phjalikult ja tekkis tstusjrgne e. postindustriaalne hiskond. Krgelt arenenud
Kuigi lihtsameelne Papageno laseb end kõigutada mitmesugustest kiusatustest ja ähvardustest, jääb Tamino kindlameelseks ning saab tasuks Pamina armastuse ning ülla õiguse olla Tarkuse Templi preester. Võidab valgus, headus ja armastus ning oma õnne leiab ka Papageno. Ooperis kajastub 18. saj valgustusaja filosoofidele ja vabamüürlastele omane usk maailma valutusse ümberehitamisse, milles kangelane peab läbima terve rea individuaalseid katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928.a. ,,Estonias".Sigtuna vürsti Olavi rüüsteretked Eestisse muutuvad liiga sagedasteks. Saadikud mandrilt paluvad abi Saaremaa vanemalt Vaholt. Otsustatakse teha vasturetk. Ent vaenlane ennetab eestlased, tungib Vaho valdustesse ja viib vangina kaasa tema tütre Juta. Noore vanema, Juta armastatu Ülo juhtimisel ruttab Eesti malev rootslastele kätte maksma ja Jutat vabastama. Sigtuna lossis vangis viibiv Juta igatseb kodumaa järele
· tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine Vahevormid: · põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega · kristlik demokraatia: kiriku ja kristliku moraali oluline osa solidaarsus kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel · rohelised: inimene kannab vastutust holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast skeptilism progressi suhtes ,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast
Keskkonnafilosoofia- ja eetika. Kordamisküsimused vahearvestuse jaoks. Arvestus 27.10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999, Tallinn: St...
erinevad oma kommete ja uskumuste poolest üksteisest. Sisu II Metsa elanikud on säilitanud oma sideme loodusega ja mõistavad usside keelt, mis on n.ö. lingua franca loomariigis Külaelanikud on oma vanadest traditsioonidest lahti öelnud ning on unustanud ussisõnu. Leemet üritab harjuda külaeluga, aga sellest ei tule midagi välja ja ta liitub oma vanaisaga sõjas raudmeeste vastu Analüüs Mets on kui primitiivne ja traditsiooniline ühiskond. Küla on progressi ja tsivilisatsiooni esindaja. Teoses on kasutatud palju eesti mütoloogiat, mis on segatud ajalooga. (Põhjakonn, haldjad) Autor käsitleb probleeme, mis tekivad kultuuriliste üleminekutega. Raamatu sisu on ka praegu aktuaalne, sest globaliseeruvas maailmas ei ole palju ruumi traditsioonidele ja iidsetele uskumustele. Täname kuulamast!
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid Ksenia Ivanova, ÄMM15 1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm. 2) Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 3) Neis ühiskondades, ku...
asotsioonsus" kui 16. teineteist täiendavate psühholoogiliste tüüpide (,,sootsiotüüpide") kogumit, koos kõikide neile omastele vastastikesuhete seaduspärasustele. Sootsion, see on integraalse inimintellekti ühik. Sootsion, see on inimühiskonna väikseim ühik, või ühiskonna mudel miniatüüris. Sootsionile on omased kõik inimvaheliste suhtetüübid ning kõik inimühiskonna seaduspärasused, sealhulgas niinimetatud "sotsiaalse progressi seadus". Sootsioni 16 tüüpi jagunevad 4ks grupiks, moodustades niinimetatuid sotsioonilisi kvaadreid maksimaalse psüühilise komfortsuse tunnusel. Isiksustevahelised suhted kvaadrites ja kvaadrite vahel arenevad vastavalt sootsioni seaduspärasustele. Sotsioonilised seaduspärasused, on kõik need ühiskonna funktsioneerimise seaduspärasused, mille aluseks on inimeste omavaheliste suhete eritüüpilisus. A
ainult armurohtu mitte. Kiuste just seda kraami viimasel ajal tema käest nõutaksegi. Jah, novembris on õitsele löönud varajane kevad ning esineb nii mõnigi õnnetu armulugu. Seegi on raamatus olemas. Teos on üles ehitatud kalenderpäevaraamatu sarnaselt. Iga peatüki pealkirjaks on kuupäev. Tundub, nagu oleks keegi asjaosalistest päevikut pidanud, kuid end targu tegevustest välja jätnud. Siiski ei tule tegevuse jooksul ilmsiks mingit progressi või silmnähtavat arengut. Võiks ikka arvata, et kord seebi üledoosi saanud hingevaakuv sulane enam teist korda mõisasse lillelõhnalist asjandust sööma ei lähe. Jääb vaid loota, et Kivirähk jutustab meile edasi ka detsembri, oktoobri ja kes teab, võibolla ka järgnevate kuude seikluseid juba tuttavaks saanud külarahva elus. Samuti annab tunda väike keelekasutuslik apsakas. Arvata võib, et 300 aastat tagasi ei esinenud veel nii mõningaid ebatsensuursed väljendeid
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine
13 kolooniat. Igal koloonial seadusandlik esinduskogu ja omavalitsus. 1783- Versailles’ vaherahu- tunnustus iseseisvusele. Otsustati iseseisvuda, sest maksukoormuse kasvamine, omavalitsuse kujunemine, valgustusideed. Kõik nimed, dünastiad- Romanovid- vene, Katariina I, Peeter I.B ourbonid- prantsusmaa. Stuartid- inglismaa Valgustajad- Immanuel Kant- saksa filosoof. Defineeris valgustuse kui inimese vaimsevabanemise protsessi. Leibniz-saksa Herder-saksa, progressi ideed pooldas. Rene Descartes- prantsuse valgustaja, ratsionalismi rajaja. Mõtlen, järelikult olen olemas. Vlotaire- prantsuse valgustaja. ideaalne riigivorm monarhia. usu pooldaja Montesquieu- demokraatia. usuvabaduse pooldaja. Rousseau-ideaal oli vabariik.ühiskonna korra alus eraomand. Locke- inglise. ükski seadus ei tohi jõustada kuninga kinnituseta. eraomandi kaitse. Hobbes- inglise valgustaja. Ideaalne riigivalitsemisvorm monarhia, pidas tähtsaks
firma kasumid suurendada. Firma juhataja kogemuseta ja teadmisteta on nagu auto ilma rattadeta ta on, aga ei ole sellest kasu. Minu meelest juht peab raudse käega valitsema ja hoida situatsiooni oma käedes. Aga teiselt poolt karm kontroll ei tee situatsiooni paremaks, sest karmides tingimustes ei saa progresseeruma. Inimesed peavad usuma oma jõududesse ja teada, et minu juhtkond mind toetab ja aitab igal juhul, sest touetuseta juhtkonna poolt ei ole progressi ja tuleviku. Sellepärastki peab juhtkonda osata nii trahvi andma, kui ka preemiaid hea töö eest. Aga preemiad, palgad ei aita, kui firmas ebasoodne kliima. Suurema rolli mängib firma sees olev kliima, justnimelt sellest sõltub firma edukus. Ideaalne juhataja peab luua olustikku, mis sobiksid töötajatele ja soodsa asjaseisu inimeste vahel. Juht peab osata kuulata oma alluvaid, küsima kuidas neil läheb, nii tööl kui ka kodus, hoolitseda iga töötaja
Ühiskond on koguaeg pidevas muutumises ning arengus ja seetõttu ei saa ka inimeste väärtushinnangud jääda samaks. Teatud põhimõtted säilivad surmani, kuid paljutki saab kas positiivselt või negatiivselt mõjutada. Mis põhjustab kogu selle progressi ning missuguseid konflikte see kaasa toob ja kas neid on üldse võimalik vältida? Erinevad probleemid ümbritsevas elukeskkonnas on peamisek jõuks, mis mõjutavad inimeste väärtusi ja valikuid. Kuna tavaliselt tahetakse ikka seda, mida pole, siis rikkas ühiskonnas elades ei mõelda enam nii väga rahale ja keskendutakse rohkem perekonnale, elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja rahvas muutub materialistlikumaks
rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip.
Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja
kogutoodangu kasvu kiirenemist, küll aga on võimalik tagada kõrgem kogutoodangu tase per capita. ln y riik A riik B t1 t2 aeg t 2 Tehnoloogilise progressi tõttu võivad riikidevahelised erinevused kasvada või väheneda. Kui eeldada tehnoloogia vaba liikumist üle riigipiiride, siis riik B, kus tehnoloogiline arengutase ja vastavalt kogutoodang per capita on madalam kui riigis A, võib tehnoloogia arengu kiirenemine viia püsivalt kiiremale majanduskasvule (vt allolevat joonist). ln y riik B riik A
seadis ametlikult sihiks kommunistliku utoopia loomise ning väljaspool Nõukogude Liitu leidus tuhandeid kommuniste, kes seda innukalt toetasid, kuna suhtusid vaenulikult kaasaegse kapitalismi. Hitler ja rahvussotsialism vihkasid marksismi nagu ka paljud eurooplased väljaspool Saksamaad. Hitler püüdles kõrvalekaldumatult uue Euroopa korra loomise poole, mille aluseks pidi olema rassihierarhia ja germaanliku Euroopa kultuuriline üleolek. Nõukogude kommunism oli mõeldud inimkonna progressi tööriistaks, kui puudulik see meile ka tänapäeval ei tunduks, rahuvussotsialism aga kujutas endast juba loomu poolest konkreetse rahva progressi tööriista. LÕPETUSEKS Mõlema diktatuuri all elavad inimesed pidid leidma viisi, kuidas leppida poliitilise vabaduse või inimväärikuse või tõe kadumisega. Võrdelmine ei tähenda samas võrdsuset. Kõik temaatilised peatükid on
kogutoodangu kasvu kiirenemist, küll aga on võimalik tagada kõrgem kogutoodangu tase per capita. ln y riik A riik B t1 t2 aeg t 2 Tehnoloogilise progressi tõttu võivad riikidevahelised erinevused kasvada või väheneda. Kui eeldada tehnoloogia vaba liikumist üle riigipiiride, siis riik B, kus tehnoloogiline arengutase ja vastavalt kogutoodang per capita on madalam kui riigis A, võib tehnoloogia arengu kiirenemine viia püsivalt kiiremale majanduskasvule (vt allolevat joonist). ln y riik B riik A
See aasta oli kirjanduslikult võrdlemisi viljakas. Teemad ei olnud ühiskondlikud, kaldusid pigem müstitsismi. See kirjandus pärines aastatest 1911-1917, kus põhimõtteks oli kujunenud "kunst kunsti pärast", mis oli iseenesest täiesti reaktsiooniline. Kuigi nad väliselt näisid kodanluse vastu töötavat (õrritasid kodanlust), viis see tegelikult siiski kodanluse juurde maskeeritult tagasi. Töötatakse vormi kallal, sisu tähtsus väheneb. Nende teemad esialgu vältisid elu ja progressi, aga album Siuru III sisaldas juba olulisel hulgal sõjavastast 'ajaluulet'. Peale saksa okupatsiooni suurenes kodanluse osakaal järsult. Töölised ja talupojad võitlesid nõukogude võimu eest. Kodanlusel ei olnud kultuurilisi vajadusi ega ideaale, see võitles ainult enda rikastumise nimel. Eesti kirjandust mõjutas ka saksa sõjajärgne ekspressionistlik luule (mis oli küll revolutsiooniline, aga formalismi tõttu ei pääsenud mõjule) ja prantsuse revolutsiooniline kirjandus.
· Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. · Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. · Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. · Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. · Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. · Nad uskusid edasiminekut ja progressi. · Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada: · üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse · kriitilist suhtumist minevikku · endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel · usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes · jne. Mod. tekstid · Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp.
Christian von Wolff (1679-1754) - esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus .Vaeste kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kohalikus ettevõtlikkuses. Paheline kõik mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Rõhutas eriti töö vajalikkust. Johan Gottfried von Herder (1722 - 1803) Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Taunis kangelaste kummardamist. Tema arvastes tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Avaldas 13 eesti rahvalaulu.
juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www
Samuti võimendab uudne tehnoloogia inimeste kehalise võimekuse taandarengut, sest üha rohkem veedetakse aega uute vidinate seltsis kodus kui näiteks lemmikloomaga jalutades. Asjade rohkus suurendab rahulolematust, nõudlikkust uue ja veel mugavama järele. Inimene ja ühiskond käivad näiliselt küll sama rada, kodanikuühiskonna teel, ent liiguvad sootuks erinevas suunas: inimene mugandub, nõuab veelgi enam ning pärsib seeläbi arengut, ühiskond jätkab aga jõudsalt progressi tipu suunas. Kui valus saab olema kukkumine, kui käidav tee lõpeb ning üks enam teist ei toeta? Langemine tipust on alati hirmuäratav, kuid kas inimene on abituses ja mugavuses on veel võimeline nullist alustama, on küsitav.
Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel kui paikkondade ja kogukondade tasandil. Terviseedenduse eesmärgid Töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (sh
teadmistega inimesi, kes vastaksid majanduse ja selle arengu vajadustele. Töö armastab mobiilseid inimesi, seega õppeprotsessi tuleb jätkata terve elu. Peab olema sotsiaalne valmisoleks tööle asumiseks ja leida harjumus töötadada ka sellise tööandjaga, kes teeb vahest meelevaldseid otsuseid. Loomulikult noorte tööpuuduse vähendamiseks toodud meetmete süsteem ei piirdu eespool mainitust. Kui tulla selle probleemi juurde kompleksselt siis võime näha progressi töötute ridade tumedates tunnelites. Ainult ühtsuses on tugevus.
Lapsed jätkasid oma vanemate ametit ning sellega koos ka seisust. Kes sündis taluperre, sellest sai ka talupoeg; kes sündis meistri perre, sellest sai meister jne. Väga üksikutel õnnestus tõusta kas ametiredelil või seisuses. Üks võimalus selleks oli minna välismaale, õppida selgeks võõras keel ja kultuur ning asuda seal tööle. See õnnestus peamiselt ainult väga andekatel inimestel. Eelmodernismi ajastule järgnes modernism, kus inimesed hakkasid uskuma progressi. Usuti, et tänane päev on eilsest targem ning et homne päev on omakorda tänasest targem. Inimeste elu muutus palju eesmärgipärasemaks. Tekkis ka uus kasvatuse idee lapsi on vaja kasvatada selleks, et nad muudaksid ühiskonna paremaks, arendaksid haridust, meditsiini jms. Ülimaks tõsteti haridus. Leiti, et harimatus on pimedus. Sel ajajärgul tekkis juurde palju koole ning kehtestati üldine koolikohustus. Usuti, et inimloomus võib täiustuda läbi hariduse ning et
PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist. 4 4.1. Toetuste eesmärgid. Toetuste eesmärgid tulenevad Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast · Tõstapõllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel; · Selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel; · Stabiliseerida turud; · Tagada toiduainetega varustamine; · Tagada mõistlikud tarbijahinnad; 4.2
Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi toel surmas.) 2. 1869. "Pariisi spliin" (50 proosaluuletusega kogumik) 3. 1909. Baudelaire'i päevik Eesti keeles on ilmunu: "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000)
Teadust, kunsti ja käsitööd. teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohal. Denis Diderot üks peamistest encyclopedie koostajatest. Milline oli saksa valgustuse omapära? Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Leibnitzi filosoofia? Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesed töötada. Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Herderi filosoofia? Pooldas progressi idded, mille järgi kõrgeim seisund on humaansus. Inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nim masinavärgiks. Tuli kasvatada patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste vastu Kanti filosoofia? Mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Inimene ei tea, milline on maailm iseeneses, vaid teab milline on maailm inimese enda jaoks. inimesel on surematu hing; et on olemas jumal ja inimese vaba tahe Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut (3)? Muutis
,,Kas tulete kaasa ,kamraadid ?".Te kutsusite meid kuid ise jäite tulemata.Teie nimetasite meid kamraadideks, kuid seda me Teie jaoks ei ole, sest Teie end kirja ei pannud, Teie ei tulnud meiega eesliinile ega näe selle jubedusi. Te ütlesite, et just meie olemegi raudne noorsugu.Ma pean Teile teatma, et see ei ole nii.Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid, kuid me ei tunne end enam noorena, lahingumöll on muutnud meid palju vanemaks, kui me tegelikult oleme.Te reetsite meid ning saatsite tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus.Kuid teie ei tea mis tunne on iga päev karta enda ja oma sõprade elu eest.Elada teadmatsuse, mis järgmisena juhtub, kes järgmisena sureb
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
Asutati Euroopa julgeoleku- ja koostöö lõppakti allakirjutamisega Helsingis 1975. Sinna kuulub 53 riiki.( Eesti kuulub alates 1992a) Ülesanded: 1) Aidata kaasa julgeoleku ja stabiilsuse suurendamiseks , koostöö kaudu inimõiguste, poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ja keskkonnaalaste probleemide valdkonnas. 2) Hoida ära konflikte ja tugevdada rahu, inimõiguste austamine, demokraatlike institutsioonide loomine ning majandusliku ja sotsiaalse progressi 3)Välja on töötatud 10 käsku millest liikmesriigid peaksid rahu säilitamiseks kinni pidama. Euroopa nõukogu-asutati 1949 Eesmärk: 1)töötada Euroopa suurema ühtuse nimel 2)kooskõlastada liikmesriikide poliitikat 1961 võeti vastu sotsiaalharta , mis näeb ette õiglase sotsiaalpoliitika arengu Euroopas. Euroopa nõukogu on loonud schengeni.
-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Napoleoni sõjad (1799-1814) 5. Milline on klassitsistlik muusika võrreldes barokiajastu muusikaga? Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendust
väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtused. Ilmalik-ratsionaalsed väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vabadus; otsus elu üle otsustada lasub inimesel endal; kasvatada lastes otsusekindlust ja visadust; madal natsionalism ja rahvusliku uhkuse tase; abielulahutus, abort ja enesetapp on ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused; usk teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse; Eesti elaniku ei pea oluliseks Jumala, religooni, võimu ning riigi rolli enda elus. Ellujäämisega seotud väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vähene usaldus teiste inimeste suhtes; madal tolerantsus; subjektiivne heaolu ja kasin poliitiline aktiivsus; napp keskkonnateadlikus ja isiklik algatus. Need ellujäämisega seotud väärtused on kirja pandud 1990. aastal korraldatud uuringu järgi. Hiljem toimusid mõningad muutused.
väljapoole. Avamerel rakendatakse avamerevabadust vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt. See loodi, sest oldi teadlikud, et maailmamere probleemid on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikuna ning ajendatuna soovist vastastikuse mõistmise ja koostöö vaimus lahendada kõik mereõiguse küsimused ning olles teadlikud konventsiooni ajaloolisest rollist rahu, õigluse ja progressi säilitamisel kõigi maailma rahvaste jaoks. Konventsiooniga reguleerimata küsimustes juhindutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest ÜRO mereõiguse konventsioon tagab nii ranniku- kui ka sisemaariikidele muu hulgas: a) meresõiduvabaduse; b) ülelennuvabaduse; c) kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse; d) tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise
skulptuuris, kus hakati koos kasutama erinevaid geomeetrilisi vorme Kubism 1910. a Prantsusmaal tekkinud kunstivool, kus lahutati reaalsed esemed algvormideks (kuupideks, keradeks, risttahukateks jne). Seejärel pandi deformeeritult (moonutatult) pilt kindla süsteemi kohaselt kokku. Futurism ehk tuleviku kunst - 20. sajandi alguses Itaalias tekkinud kunstivool, mis eitas täielikult mineviku kunstitraditsioone ja idealiseeris kaasaegset tööstuslikku progressi. OP-kunst ehk Optiline kunst - arenes välja 1950.-1960. a abstraktsest kunstist. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal (teinekord väga ärritav). POPkunst - tekkis 1950.-1960. a
Giacomo Balla "Abstraktne kiirus" 2 võimalust liikumise edasiandmiseks 1.Sama objekt mitmes järgnevas asendis (objekt ise enam-vähem realistlik) 2.Nähtav maailm on lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks piirjooned on lagunenud, esemed hajuvad ümbritsevasse ruumi (mõjutused kubismist Futurismi käekäik edasi Futuristid jäid enamasti sõjakateks patriootideks (eelkõige Itaalia) Rõhutati edasi tehnika progressi ja suurlinnakultuuri laiaulatuslikust maailmas Loomingu tutvustamine eeskätt kärarikaste sündmuste abil teistes pealinnades (väikseid linnu ei arvestatud) Futuristid leidsid enim innukaid mõttekaaslasi Venemaalt Umberto Boccioni Itaalia maailkunstnik Ateist ehk usuvastane Liikumise, kiruse ja tehnoloogia teemad Giacomo Balla õpilane Mitmekesine ja rikkalik kogemus kunstivallas (erinevad akadeemiad : disain, kunstiajalugu, joonistamine, skulptuur, maal)
Terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Ta arvas et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Wolf oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. Ühiskondliku arenguvõimalused peitused tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisun on humaansus. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta väitis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sõdivad üksteise vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümber. Ta arvas et rahval on vaja isandaid seniks kuni tal jääb endal puudu mõistusest. Järelikult tuleb rahvast harida ja kasvatada. Prantsuse absolutism:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
