Evolutsioon (0)

Biuka KT 15.01.2009 Evolutsioon .
Väikseim evolutsioonivõimeline rühm on populatsioon . Populatsiooni evolutsioonivõimeline muutumine (mikrorevolutsioon) seisneb tema genofondi ja geneetilise struktuuri kindlasuunalises muutumises, millega kaasnevad tunnuste muutused. Populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine algab isendite geneetilisest muutumisest – mutatsioonidest, sugulise paljunemisega kaasnevast genotüüpide kombineerumisest ning populatsioonidevahelisest geenivoolust. Väikestest populatsioonidest võib geneetiline triiv põhjustada ulatuslikke, kuid juhusliku suunaga geneetilise struktuuri muutusi.
Kindlasuunalisi, kk-tingimustega kooskõlalisi muutusi populatsioonis(ja kogu liigis ) pühjustab looduslik valik. Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest – olelusvõitlusest. Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetilisi iseärasus, mis on ebasoodsad. Sültuvalt tingimustest eristatakse suunavat, stabiliseerivat ja lõhestavat valikut.
Bioevolutsioonis toimuvad mitmesuguse ulatusega ja mitmesuguste tagajärgedega muutused. Esmaseks ja tähtsaimaks evolutsiooniprotsessiks on kohastumine , mille tulemusena kujunevad populatsioonidel ja liikidel nende alutingimustele ja eluviisile vastavad kasulikud tunnused ehk kohastumused . Kohastumuste kasulikkus on siiski suhteline: nad tagavad organismidele eluvõime ja paljunemise teatud tingimustes ega ole täiuslikud.
Oluliseks evolutsiooniprotsessiks on ka liigiteke. Uue liigi teke algab enamasti väikese isenditerühma eraldumisega lähteliigi ühest populatsioonist. Selle rühma geneetiline struktuur võib lähtepopulatsiooni omast erineda juhuslikult, geneetilise triivi tõttu. Uutes tingimustes allub rajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele, mille tulemusena kujunevad selle isenditel vastavad kohastumused. Neis tingimustes võivad kinnistuda ka niisugused iseärasused, mis piiravad ristumist lähtepopulatsiooni isenditega. Lõplik liigi iseseisvust tagav ristumisbarjäär kujuneb sageli välja alles eristunud populatsioonide taaskohtumisel.
Liigist kõrgemate taksoniteteket nimetatakse makrorevolutsiooniks. Selles eristatakse mitmekesistumist, täiustumist ja väljasuremist. Makrorevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi mikrorevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel.
Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine . Liigiprotsesside jadas kuhjuvad liikide vahel erinevused, mis on aluseks nende rühmitamisele liigiülesteks taksonites – perekondadeks, seltsideks, klassideks jne..
Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid – uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on evolutsiooni kaasnähtus, kuid pole üheski evolutsiooniharus paratamatu. Elu evulutsioonis säilivad ka paljud primitiivsed organismitüübid. Peale progressi võib mõnede organismivormide juures aset leida ka ehitusplaani lihtsustumine, regress . Selliseid muutusi põhjustavad alati kk-tingimused loodusliku valiku kaudu.
Liikide ja tervete liigirühmade ( perekondade , sugukondade, seltside ) väljasuremine on olnud elu evolutsioon ilahutamatu osa. Peale pidevalt toimuva üksikute liikide väljasuremise (nn. Foonilise väljasuremise) on mitmesugustel põhjustel aset leidnud ka massilsii väljasuremisi. Need on toonud kaasa elustiku kooseisu korduva uuenemise Maal.
Kahe viimase aastasaja jooksul on põhjalikult muutunud vaated Maa elustiku mitmekesisuse rühmitamisele ehk klassifitiseerimisele. Veel 19. sajandil jagati kogu elusloodus kaheks – taime. Ja loomariigiks. 20. sajandi keskpaiku jagati see viieks: bakterid , prtistid, taimed ,seened ja loomad. Alates 1970. aastate teisest poolest hakkas molekulaarbioloogilistest võrdlustest selguma , et prokarüoodid jagunevad kahte harru, mis oma biokeemilistelt ja geneetilistelt omadustelt erinevad teineteisest sama oluliselt kui kumbki eukarüootidest.