Tööstusühiskonna põhijooned (0)

T�� stus �hiskond sai alguse t��stusp��rdest, kuid selle l� plik v�ljakujunemine v�ttis aega �le sajandi. MAJANDUSES T�USIS T�HTSUSELT ESIKOHALE T��STUSLIK TOOTMINE. V� ikesed t��kojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T�� OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut�� viis t��lised pikaks ajaks (t��p�ev kestis 12�14 tundi) keskkonda, kus k�ik m��ras vabriku t��r�tm. T��dtegemine pidi olema v�imalikult ratsionaalne , omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning j�lgis, ET T��LINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraar �hiskonnas s�ltus t��tegemine ilmastikust, rahvakalendri t�htp�evadest ja usup�hadest, siis t��stusajastul polnud see enam n�nda. �tlus �Aeg on raha!� kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai m�rks� naks , mis iseloomustas t��stus� hiskonda �ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks t�nu konveierit�� ja uute tehnoloogiate kasutuselev�tule, asisemaks muutusid v�imusuhted ning argielu. V�henes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide t�htsus. Ametnike v�im ehk B�ROKRAATIA tugevnes just koos t��stus�hiskonnaga, millele oli omane praktiline m�tlemine ja igak� lgne kaalutlemine. T��stusajastul HAKKAS T��AEG DOMINEERIMA PUHKEAJA �LE. T��p�ev oli pikk ning t��l veetis inimene l�viosa oma ajast. Palgat �� m��ras �hiskonnas valitsevad v�� rtused ja elur�tmi. �ksluise ja � dini ratsionaalse t��elu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui v�ljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod , kabareed, loteriid ja �nnem� ngud . Kui agraar�hiskonnas pidutseti mingi suurema t��perioodi l�pul ja pidu oli omamoodi j�tk t�isele tegevusele, siis t��stus�hiskonnas eraldusid t��sf��r ja puhkesf��r teineteisest selgesti. T��stusp��re ja �leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt �HISKONNA SOTSIAALSET JAOTUST. T�psemalt �eldes muutusid � t��h�ive majanduse p�hivaldkondades, � linna- ja maarahvastiku suhtarv, � leibkonnamudelid. T��stust��liste ja linnainimeste osakaal kasvas ning p�llupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, r�tsepate ning advokaatide arv, sest t��stuse arenedes t�usis j�rk-j�rgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase t��stus�hiskonna linnad olid �lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis ��rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes v�lja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi s�mboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite ( tramm , metroo ), suure kaubavaliku ja mitmek�lgsete puhkev�imalustega (kinod, kabareed, kohvikud ). Linnastumine ja t��stuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraar�hiskonnas olid �lekaalus suured pered, mis �hendasid mitu p�lvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niiv�rd majanduslik kitsikus, kuiv�rd p�llumajanduslike t��de omap �ra. Mida rohkem leidus talus t��k�si, seda edukamalt oli v� imalik majandada. Talut �� oli mitmekesine , mist�ttu oli talus v�imalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine v�ikelaste ja vanurite eest oli agraar�hiskonnas pere � lesanne . T��stus�hiskonnas, kus eluj �ulised mehed ja naised l� ksid linna t��d otsima, kujunes peamiseks leibkonnat��biks v�ikepere. �heskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad j�tkasid elu maal.