silmas pidades? Mis neid iseloomustab? Avalik ruum - koht või KK, mis on ligipääsetav kõigile inimestele, nt väljak, plats, turg, ostukeskus, park, tänav, raamatukogu. Poolavalik ruum - avalik ruum mõningate piirangutega, näiteks kohvik, kino, ühistransport. Privaatne ruum - maja, korter, suvila, aed 8. Millisteks osapoolteks jagunevad inimesed ajakirjanduslikke õigusi ja kohustusi silmas pidades? Too näiteid. Avaliku elu tegelased - nt poliitikud, näitlejad, supermodellid, tuntud ettevõtjad või teised kuulsused. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses - sekkub vaidlusesse, lootes tulemust mõjutada, seoses konkreetse sündmusega, ootamatult õnnetuse tõttu, lisaks ebaharilikud sündmused. Eksperdid - oma ala asjatundjad, kelle poole ajakirjanikud pööruvad, eksperdi hinnang Tavalised inimesed - satuvad meedia huviorbiiti harva, dramaatilised või erakorralised sündmused, muutuvad avaliku elu tegelasteks piiratud ulatuses
Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat territooriumi, mis nõudis paljude riikide vallutamist
Arutulus Riigi ülesanded Riik on sõna, mis kuulub igapäevasesse keelepruuki. Kui sageli aga mõeldakse riigi tähenduse üle ? Mõistet `riik` kasutatakse valitsemisasutuste kogumi iseloomustamiseks. Riik aga on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Nagu üldiselt on teada, riik tekib, kui temal on oma rahvastik, territoorium ja riigi võim. Õiguse ja riigi suhetes on mitmeid võimalusi. Kaasajal on tuntud väljendus mis tähendab, et riik ei tohi vahele segada eraettevõtluse tegutsemisse ja selle sektori uute ettevõtete loomisse. See on peamiselt majanduslik teooria, kuid selle rakendamiseks on vajalikud kõne, kirja ja organiseerimise vabadused. Riik tegutseb hoopiski siis kui, ta võtab enesele algatuse riiklikke ettevõtteid luua. Muidugi oleneb palju konkreetsest maj...
ühiskonna liikme? Sellele vastan sõnaga jah. Minnes poodi ja ostes sealt näiteks paki küpsiseid teebki minust osa ühiskonnast. Ostes paki küpsist, maksan ma käibemaksu, mis laekub riigile ja millest tulevad igasugused toetused riigi poolt. Alguses võib endale tunduda, et see roll on väga väike terves ühiskonnas, kuid laiemas pildis olen mina iseenda toitja. Mina kui ühiskonna liige olen ka seotud poliitikaga. Osaledes igasugustel üritustel, kus peavad loengut poliitikud ja mina olen üks väitlejatest, siis olengi mina sellega seotud. Kuidas olen ma sellega tihedamalt seotud? Siinkohas võiks veel mainida, et ma kuulun ühte Eesti erakonda Reformierakond. Hetkel olen küll selle allharus, noortekogus, kuid ausaltöeldes ei tahakski ma sealt edasi liikuda. Tihedamad seosed poliitikutega ei ole nii huvitavad kui suheldes teiste noortega ja korraldada igasuguseid erinevaid üritusi. Poliitika annab praegusel hetkel minule võimaluse tegeleda millegi lõbusaga
käitumisel üllas eesmärk, mida valimiste kohustuslikuks tegemise puhul pole, sest valimisaktiivsuse suurus iseenesest pole mingi väärtus omaette, mis ühiskonna turvalisusele või arengule kuidagi kaasa aitaks. Seega on valimistel osalemise kohustuslikuks muutmisega kaasnev sellest kõrvalehoidujate karistamine täiesti ebaeetiline. Valimisaktiivsuse kunstlik suurendamine muudaks valimiskampaaniate rõhuasetust: kui praegu peavad poliitikud palju tegelema sellega, et veenda inimesi üldse valima minema, siis selle kohustuslikuks muutmisel saaksid nad rohkem keskenduda oma programmilistele punktidele ja üldistele vaadetele, mis muudaks valimiseelsed debatid tunduvalt sisukamaks. Samuti oleks positiivne muutus see, et paljud inimesed, kes ennast siiani poliitikast distantseerinud on, peaksid end mingilgi määral aktuaalsete arengutega kurssi viima ning see viiks üldise teadlikkuse kasvuni ühiskonnas
Me oleme oma rahvust ja meie riik kaitsnud kõigega millega on olnud võimalik nii mõttejõuga kui ka relvaga. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Kui vaadata meie minevikku, siis väga sündmuste rikas aega oli 1918. mil meie poliitikud üheskoos lõid Eesti riigi. Meie riik tekkis aastal 1918. kui kuulutati välja ,,iseseisvusmanifest" sellel päeval tekkis kaardile uus riik selleks oli Eesti Vabariik. Möödusid vaid mõned kuud, kui tuli juba meie alles loodud vabariiki kaitsta Nõukogude liidu eest. Sõjategevus kestis üle aasta ning see sõda lõppes ametlikult 02. veebruaril 1920. Aastal, kui sõlmiti Tartu rahuleping. Pärast Tartu rahulepingut sai meie Vabariik püsida vaid 20. aastat, kui meid taaskord
Sinna on võimalus kuuluda õpilastel, kellel on lisaks koolisisese tegevuse juhtimise tahtele, on tung arusaada üldisemast süsteemist või lootus pisutki suurtemateks muutusteks. Põhjus ühe lisa grupi moodustamiseks on see, et gümnasistil on reaalne võimalus ideede realiseerimiseks vaid kooli sisestesküsimustes, kui tal on tahe midagi suuremat läbi suruda, siis peaks tal olema toetajasgrupp või vähemalt mõni tema hääle edastaja. Meie riigis on nendeks poliitikud, kellel on suuremad volitused muudatusteks. Seega kui gümnasist tahab oma ideid esitleda, tuleks talle kasuks mõnda parteisse kuulumine, kus koosviibimistel oleks tal vähemalt võimalus ideede tutvustamiseks, toetajate ja parimal juhul ka hääleedastaja leidmises. Moodustatud üldisemasse gruppi, kus toimuvad üleüldisemad haridussüsteemi struktuuri muudatused, on volitatud tegema vaid teatud isikutel, ministritel. Meil kui gümnasistidel ei ole
valmistada noormehi ette oma kodu ja lähedaste kaitsmiseks. Usun, et ka arvamusliidrid peaksid kuulama avalikku arvamust ning loobuma oma mõttest kaotada kaitseväe kohustus. Kaitseväe põhifunktsiooniks on Eesti kaitsmine, siis ta peab Eesti meessoost elanikkonda selleks välja õpetama. Ja kui puuduvad tõsiselt võetavad argumendid kohustusliku ajateenimise kaotamise vastu, siis milleks üldse korraldada selle ümber nii tuliseid debatte. Poliitikud peaksid eelkõige kuulama avalikku arvamust, ainult nii on võimalik teha arukaid ja ainuõigeid otsuseid. Keit Kallas
elanikkond suutis ära osta. 3. Mida tähendab väide, et Saksamaa oli läinud Euroopa poliitikalt maailmapoliitikale? 1890.aastail oli Saksa keisririik nn Euroopa- poliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas 4. Mida peeti maailmapoliitika ajamisel kõige olulisemaks? Maailmapoliitika ajamiseks pidasid Saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5. Mis riigiga olid Saksamaal kõige halvemad suhted ja miks? Saksamaal olid kõige halvemad suhted Londoni ja Inglismaaga. 6. Miks oli Saksa koloniaalpoliitika üks julmemaid? 19. sajanidi viimase 16. Aasta jooksul olid hangitud ulatuslikud koloniaalvaldused Aafrikas, võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmemaid. 7. Milline Saksamaa tegevus ei meeldinud Venemaale ja Suurbritanniale ja miks?
kui piisavalt jõukamate maksumaksjate abil aitanud, aga kas ka arukalt? 2011. aastast on meelde jäänud üks artikkel, kus kirjutati Briti peaministrist David Cameronist, kes koos oma naise Samanthaga istus lennujaamas, oodates oma lendu. Pealtnäha tavapärase ja mõttetuna tunduva sündmuse teeb erakordseks see fakt, et Cameron ja ta naine ootasid lendu, mida pakkus odavlennufirma. Samal ajal, aga armastavad Eesti poliitikud käia välja suuri summasi maksumaksjate raha oma transpordi ja üleüldse elu mugavamaks tegemiseks. Minu arvates näitab see suurt ebakompetentsust ja lapsikust, kui poliitikutel on vaja oma staatuse hoidmiseks vaja teistega võistlema hakata. Meie poliitikute valikul peaks olema kindlasti hoolsam ja täpsem, et kõik oleks võimalikult loodussõbralik ja võimalikult väheste kuludega. Kindlasti ei tohiks seetõttu mina kohe hulluks ja hakata kõigele ei ütlema, mis see ei ole
iseteadvust Eesti Kirjameeste selts? - 10. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola üles tõus 11. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik . Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politsei loomine. Survete kitas suuremat rahvus tunnet. 12. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 13. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda) Saksa, VenejaRahvameelsed 14. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahva arvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 15. K.Päts- ajalehe “Teataja” toimetaja Tallinnas J.Tõnisson- ajalehe “Postimees” toimetaja Tartus ;Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tipp sportlane
GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus. 2. Miks suri seal arvukalt inimesi? Kuna sealsed tingimused olid väga kehvad. Paljud surid nälga, haigustesse. Seal pidi ka palju füüsilist tööd tegema, mille tõttu samuti paljud surid. Vange ka mõrvati, kas mitterahuldava käitumise eest, vähese töö tegemise tõttu, või lihtsalt teistele hoiatuseks. 3. Milliste tegude eest oli võimalik sattuda nõukogude vangilaagrisse? Kõik poliitikud, kes ei olnud nõus Stalini valitsemismeetoditega. Ka lihtsalt Stalinist tagarääkimise eest saadeti vangi. Varastamise eest (videos oli juttu, et peotäie maisi eest saadeti 7 aastaks vangi). Sõjavangid saadeti laagritesse. Kui oli vaja rohkem tööjõudu laagritesse, siis lihtsalt leiti mingi põhjus (näiteks süüdistati spionaažis). Tihtipeale inimesed isegi ei teadnudki, mille eest neid karistatakse. 4. Milleks vajas NSVL nii arvukalt vange, mida pandi nad tegema?
(puudub RKs) Eelnõu on seaduse projet, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks antud RK kantselei on riigiasutus, mille põhiülesandeks on RKle tema tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon. need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi
paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema meediakanalites päevakohane ja paljud poliitikud ja erakonnad avaldavad enda arvamusi ja seisukohti. Näiteks sotsiaaldemokraatide üks juhte Sven Mikser arvab, et peaksime pagulasi aitama, ta üritab kaitsta sõjapõgenikke ja räägib, et pagulasi süüdistatakse Pariisi terrorirünnakutes, milles arvatakse, et süüdi ei ole sõjapõgenikud (http://www.sotsdem.ee/sven-mikser-stigmatiseerida-koiki-sojapogenikke-kui-potentsiaalseid- terroriste-on-moraalselt-ja-sisuliselt-vale/). Pagulaste vastuvõtmise poolt on veel Hanno Pevkur, kes
Indigolapsed Tallinn 2014 -1980. aastate alguses hakkasid USA väikelaste vanemad pöörduma psühhiaatrite poole, sest neil tekkisid oma lastega mõistmis- ja suhtlemisprobleemid, mida varasemalt pole täheldatud ega dokumenteeritud -Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste auras tumesinist ehk indigovärvi, sellest siis nimetus – indigolapsed. Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel : ● Nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajana. ● Sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõisteta. ● Nad ei reageeri korrale kutsumisele, kui neid ähvardatakse. ● Oma vajadusi teavitades ei ole nad tagasihoidlikud. ● Enese väärtustamine pole neile mingi...
kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti alles 5. novembril. Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakatagi. Saksamaa aga ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki ning ei sallitud ka Ajutise Valitsuse ega Maanõukogu tegevust. Muuhulgas saadeti laiali rahvusväeosad, poliitiline tegevus keelustati, trükk allutati tsensuurile, ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel ning paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. Ühiskond Põhiseadus kui õigusriigi alusdokument. Põhiseaduslikkuse järelvalve. Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele: põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ning kehtib kõikidele kodanikele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusnormide loomise põhialused. Põhiseadus kujutab endast eelkõige üldisi põhimõtteid, mida täiendavad mitmed erinevad seadused
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alam...
......................................... teose ja professionaalse esituse vahel . 21. Ka ..................................... põlgavad diletantlikkust . 22. " Kui möödunud sajandi lõpp väljendus läbi ....................................., siis nüüd püüab see ................................................ omandada suuremaid tähendusi . 23. ..................................... järgi on maainimene vaene ja abitu tööori, keda kalgid piimatöösturid ja poliitikud lollitavad . 24. Tänu oma uudishimule ja kiusatustele, millele ta kuidagi ei suuda vastu panna, satub ta .......................... kombel sooritama heategusid, mida pole kunagi kavatsenud . 25. Veel sügavamalt asjasse süüvides ilmneb kummaline .............................. - õigus on mõlemil. 3. Koostage Ül 1 antud sõnadega lünktekst (kasutada võid Keeleveebi Korpuseid). Endale jäta vastustega tekst. Järgmiseks tunniks printige kontrolli jaoks harjutus välja.
Kuidas konkurents mõjutab minu elu ? Konkurentsist rääkimiseks, tuleb kõigepealt lahti mõtestada selle tähendus. Minujaoks tähendab konkurents lihtsalt öeldes seda, et tahetakse ühte ja seda sama piiratud ressurssi olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Poliitikud konkureerivad omavahel, et saada valimistel rohkem hääli. Firmad konkureerivad omavahel, et kliendid just nende teenuseid/tooteid kasutaks. Õpilased konkureerivad paremate hinnete nimel. Tööturul konkureeritakse paremate töökohtade nimel jne. Mingil määral on konkurentsi märgata igas eluvaldkonnas ja tegelikult oleks elu ilma konkurentsita inimeste jaoks suhteliselt raske. On käibetõde, et efektiivne turumajandus toimib vaid tegusa konkurentsi korral. Poest meelepäraste toodete ostmisel ei mõtle me kuigi sageli sellele, kuidas on turg ning hinnad seotud konkurentsiga. Tegelikult ongi ju need hinnad, mida me mingi kauba või teenuse eest maksma pe...
Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rahulolematus. Julgemalt hakkas ennast näitama maffia. Sotsialistide juhtimisel algas ettevõtete ülevõtmine tööliste poolt. Riigis algas anarhia, valitsus oli võimetu olukorda kontrollima. Parlamendifraktsioonid kulutasid kogu energia poliitiliste vastaste kahjustamiseks. Paljudele paistis, et Itaalias hakkavad korduma Venemaa sündmused.
ülestõusud. Seejärel andis kuningas suusõnalise nõusoleku armee väljatoomiseks ja erakorralise seisukorra kehtestamiseks. Nende korralduste kohta koostati dekreet. Sellele oli vaja võtta kuninga allkiri. Fasistide mässu mahasurumiseks oli kõik valmis. Oldi valmis ka Mussolini tapmiseks, juhul kui muu ei aita. Victor Emmanuel III (Vittorio Emanuele III) Kuningas aga ei andnud dekreedile allkirja. Põhjuseks olid intriigid. Poliitikud olid üksteise peale nii kadedad, et aitasidki Mussolin võimule. On avaldatud arvamust, et ainus inimene, kes oleks suutnud fasiste takistada, oli Giovanni Giolitti (oli olnud mitu korda peaministriks), kuid ta oli juba 80-aastane ja tema populaarsuse pärast olid vähemvõimekad poliitikud tema peale eriti kadedad. 29. okt 1922 nimetati Mussolini peaministriks ja ta võis hakata valitsust moodustama. Ta oli siis 39-aastane, temast sai Itaalia 27. peaminister, Itaalia ajaloo noorim peaminister
autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid 2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2.Kodanikku nähakse ratsionaalse toimijana, kelle poliitiline roll avaldub üksnes siis, kui midagi olulist on kaalul. 3.Rõhk üksikindiviidil. 4.Kodanikuõigusi ja –vabadusi ning õigusriiklust tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik lähenemine: Osaluskesknedemokraatiafilosoofia: 2.Patriotismning osalus ühiskonna asjus teeb kodaniku õilsaks, vooruslikuks(virtu).
Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus
olijate ja tavaliste kodanikega 2. Valmistavad ette materjale, seaduste ettevalmistamine 3. Osalevad poliitilistes konsultatsioonides 4. Ametniku erapooletus on sageli abiks rasketel läbirääkimistel 5. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressurssi juhtimine (koolitused) Ametnike ja poliitikute vaheline suhtlemine Riigivalitsemise Ametnikud protsess Poliitikud Bürokraatia toimimine Ametnikud ja avalik Poliitikud ja avalik haldus haldus peavad tagama hoolitsevad asjade sätestatud huvide normatiivse külje elluviimise eest, see tähendab süsteemi tegelevad huvide stabiliseerija juriidilise vahekohtunik sätestamisega
Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Autonoomsest Eestist Venemaa koosseisus oli kõneldud juba 1905. aastal ning hiljemgi, kuid toonastes oludes polnud reaalseid samme autonoomia poole võimalik astuda. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu. Kuna aga Asutava Kogu valimisedki seisid alles suure küsimärgi all, otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Vaid neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks
Aga, kas see polegi nende põhitöö, et valitud ajaga suudaksid nad lubaduste täitmisega hakkama saada? Inimeste usalduse võitmiseks tuleb võita usaldus, sellega puutume ka igapäevases elus kokku,kui inimene lubab midagi, ega suuda seda täita, siis on ta meie silmis usalduse kaotanud. Alati on erandeid, aga kui on mingi probleem, siis tuleb sellest teavitada. Kui teatakse, et ei suudeta lubadusest kinni pidada, on targem mitte uisapäisa tehtud lubadusi anda. Poliitikud peavadki lubadusi andma ja üritama meie elu siin ühiskonnas paremaks muuta, aga parem on see, kui lubadused, mida nad annavad ka täidetud saaksid, muidu ei ole vaja ka mõtetuid lubadusi anda, sest inimeste alateadvus on suhteliselt nõrk uskuma jääma häid ja toredaid ideid,neid läbi töötades saame aga aru, et paljud asjad on lihtsalt võimatud või ei suudeta seda täita ametikohal oleku ajal, seega on ka need ikkagi katteta lubadused.
· Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada. · Majanduslikud raskused 1929. aastal algas majanduskriis, poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid. · Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama. · Valmimiskünnise puudumine Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi.
kallinemisest, lõpetades kõikide nende probleemidega, mis tulenevad sellest, kui juba praegu raskustes olevad perekonnad saaksid tunda ka oma laenukohustuste juurde tulemist. Pangad on aga esimesed, kes ei soovi näha krooni devalveerimist. Eriti Rootsi pangad Eestis on agaralt võitlemas devalveerimisohu vastu, mis kusjuures ei ole üldse nii aktuaalne, kui rahvas seda usub. Põhimõtteliselt võib öelda, et selline teema on üles kerkinud üldse avaliku arvamuse mõjul, sest poliitikud ei võta loomulikult devalveerimist veel tõsiselt olukorras, kus Eesti majandus pole üldse nii halvas seisus, kui on mõned teised riigid, mis samuti pole oma valuutat devalveerinud. Argumendid devalveerimise vastu teeb veel kaalukamaks mitmete nii Eesti kui välismaa rahandusteadlaste sõnavõtt teemal, et krooni devalveerimine on praeguses olukorras küllaltki absurdne idee ning selleks ei nähta vähimatki vajadust.
Kellele püstitaksin ausamba? Inimesi, kes ausammast väärivad on maailmas kindlasti palju, samuti ka Eestis. Kultuuritegelaste, riigimeeste kui ka meie riigi vabaduse eest võitlejate seas on palju isikuid, kes vääriks ülesmärkimist ja samuti ka ausammast või mälestusmärki. Peale Nõukogude aja lõppu on Eestis skulptuuride ja monumentide arv oluliselt vähenenud, kuid vahest peaks seda muutma ning hakkama rohkem tähtsustama inimesi, kes on Eesti riigile tähtsad või teinud Eesti heaks midagi olulist. Kõik need inimesed vääriksid ausammast või vähemalt skulptuuri, mis oleks just temale pühendatud. Nendeks inimesteks võiksid olla kultuuritegelased, kes on viinud Eesti kultuuri maailmakaardile ja poliitikud, kes on mänginud olulist rolli Eesti esimese iseseisvumise ning kindlasti taasiseseisvumise päevil. Esimene inimene, kellele ma ausamba püstitaksin on kirjanik Jaan Kross, kuna ta on olnud üks neis...
Nad valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võtavad osa seaduste ettevalmistamisest. Nad osalevad ka poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes survegruppide või kodanikuorgan. esindajatega. Bürokraatia poliitiline neutraalsus ja alalhoidlikkus aitavad vältida läbirääkimiste ummikussejooksmist. 2) Ametnik tugineb tegutsedes alalhoidlikkusele, mõistusele, reeglitele ja professionaalsusele, vastandudes poliitikule. Poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest, st tegelevad avalike huvide juriidilise sätestamisega, bürokraatia peab tagama nende huvide elluviimise. Bürokraatia kui süsteemi stabiliseerija ning vahekohtuniku funktsiooni toetavad selge ametihierarhia, tööjaotus ja standartsed tegevusjuhised. 3) Iseenda (st ametnikkonna) taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. · Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda järgmiselt:
Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades. [2] Nagu me teame, kuulub demokraatlikus riigis kõrgeim võim suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas omakorda teostab oma võimu erinevate institutsioonide kaudu. Täpsemalt võime demokraatlikus riigis eristada kolme põhilist institutsiooni: parlamenti, milleks on Eestis riigikogu, valitsust ning kohust. Parlament on riigi seadusandlik võimuorgan, mis on valitud rahva poolt
arvamust, mis vastustustundetult kritiseerib valitsususametnike tööd. Persoon, kes on lugenud kommentaare, võib täiesti erinevalt lahti mõtestada seda, kuidas tegelikult poliitikute töö käib. Samuti on kerge virtuaalselt vaenule inimesi õhutada nagu juhtus Tallinnas, venelaste korraldatud rüüsteaktsioonis pea kaks aastat tagasi. See, mis on juhtunud Eesti ja maailma majandusega, paneb muretsema ärimehed, poliitikud ega jäta tavakodanikke külmaks. Inimesed, kes on oma säästud paigutanud nende meelest kindlatesse pankadesse, pruugivad olla praeguseks pankrotile lähemal kui kunagi varem. See tekitab inimestes paanikat, mis kaasab selle, et inimesed võtavad turvalisuse mõttes oma raha pangast välja. Kui aga see sama pank on rohkesti laenu andnud, on pankrot enam kui kindel, sest kui raha ,,vaka alt" kõik laiali jagatud on, pole enesel hinge all midagi ning äri läheb
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peete...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA? G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks. See tõstatabki küsimuse, kas võib Eesti unustada
mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esmakordselt 1905. aasta revolutsiooni ajal. 20. sajandi alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (19181920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, demokraatia arengus tekkis aga 1930. aastatel tagasilöök ja 1934. aastal kehtestus autoritaarne reziim. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal
Versailles’i rahulepingut muutma; · kõik sakslastega asustatud alad tuleb ühendada ühte riiki; · sakslastel on tarvis eluruumi (Drang nach Osten, kolooniate haaramine), see tuleb kätte võidelda; · tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik); · kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. 10. Repressioon- surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV
Seni elavad nad kasvõi kannatustes, samas unistavad paremast. Kuid kuidas saab üldse unistada rahulikul maal elamisest, kui pidevalt on kuskil hädad. Alles paar aastat tagasi oli suur paanika, sest mõnedes Aafrika osades levis Ebola. Hirm oli, sest haigus võis ka euroopasse jõuda, kuid tänaseks ei räägi sellest enam isegi meedia. Milleks siis eesti rahvast muretsema pandi, kui meid see ei puudutanud. Samas kaevavad Saksamaa poliitikud üksteisele auku, kuna neist sai alguse pagulaste toomine euroopasse. Sellest on juba kogu maailma häiritud, sest keegi ei suuda elada rahulikult omal maal, kui segab kartus, et äkki juhtub homme midagi. Äkki õhitakse homme pomm minu kodu juures. Ometi on see probleem, sest neil pagulastel on hoopis teine kultuur ja usk. Nende usus on lubatud tapmine, kristluses on see patt. Ja kui ühel päeval oleksid minu kodukülas pagulased, ei oskaks ma muud teha kui karta. Mul ei oleks rahust ja
Meie linnas elab ligikaudu 7000 inimest, ma tean umbes 30% nendest, kes siin elab. Väikestes linnades on hea veel, sest siin on selliseid kohti, millest keegi ei tea. Noh teavad, aga mitte paljud. Teile ma võin saladust avaldada ja öelda paar kohta. Üks mu lemmikutest on raudteesild, seda nimetatakse ka blokiks, sest seal kõrval on suur blokk. Ja teine koht on suur kivi. See on kaugel, aga selle kivi peal istudes tulevad pähe huvitavad ja targad mõtted. Nagu on teada poliitikud ja rikkad inimesed on kavalad ja kadedad. Iga aasta nad saavad 10 korda suuremat palka kui tavainimene. Seega nad saavad endale osta suuri maju väikestes linnades. Igas väikses või suures linnas on majad, mis kuuluvad Eesti kuulsustele. Ausaltöeldes see pole aus, et nad istuvad ja ei täida enda lubadusi, sellel ajal, kui töömees tassib 100 kiloseid blokke tassib, et süüa osta endale koju. Noorte tulevikuperspektiivsed väikestes linnades on üliväike, sest väiksetes linnades peale
propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinna Aatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. Niels Bohri vapp 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp- poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi.
positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esmakordselt 1905. aasta revolutsiooni ajal. 20. sajandi alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (1918–1920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal
impeeriumi arenenuim osa, linnade eestistumine - järjest rohkem tekkis linnadesse eestlastest majaomanikke, väikekaupmehi, haritlasi ning tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Peale kultuuriliste ja majanduslike eelduste on ka poliitilised eeldused, mis hakkasid kujunema 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid ärevatel hetkedel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes. Autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud seltskond tulevasele Eesti armeele. Kokkuvõttes oli siin nii üht kui teist. Tänu nendele sündmustele oli eestlastel võimalik täielikult iseseisvuda ja esimest korda ajaloos loodi Eesti Vabariik.
Tuuleenergia Euroopas ja maailmas Eurооpa Liidus pаndi 2013. ааstаl tuulееnеrgial töötаvаid еlеktrijааmu 11,2 gigаvаti (GW) ulаtusеs, mis tееb kõikidе liikmеsriikidе tuulееnergiа koguvõimsusеks 117,3 GW. Lisаfаktе: • Tааstuvеnеrgiа еsindаs 72% kõikidеst uutеst 2013. ааstal rаjаtud еlеktritооtmisе võimsustеst, kusjuurеs küttеõlil, kivisöеl töötаvаtе – ning tuumаjааmаdе kаsvunumbrid jäävаd jätkuvаlt nеgаtiivsеks tänu mullu tegevusе lõpеtаnud еlеktrijааmаde suurеmаlе osаkааlulе. • Tuulеpаrgid mооdustаvаd 32% kõikidеst ееlmisеl ааstаl Euroopа Liidus еhitаtud uutеst elektrijaamadest. • EL riikides investeeriti mullu tuulееnеrgiаssе invеstееriti 13,0 – 18,0 miljardit eurоt. Eestis ееlmisеl ааstаl vаlminud tuulеpаrkidе koguinvesteering ületаs 122 miljonit eurot. • 2013. aastal tootsid tuulikud Euroopa Liidus keskmiselt 8,0% vajaminevast elektrist. • 2013. aastal lisаndus Euroopаs kokku tuulееnеrgiаt 11,2 GW, sh meretuuleparke ehk offshore t...
Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakkab tekkima siis, kui valitsusel on nägemus teatud probleemist, olukorrast ning soovib talitada oma nägemuse järele. Sellisel juhul ta saadab seaduseelnõu parlamenti ja seal ka kiidetakse see heaks. Nimelt valitsus on moodustatud parlamendi koalitsiooni saadikutest, kes on enamuses Riigikogus. Heywood näeb parlamendi osakaalu vähenemises erakondade ditsipliini tõusu. Selle tõttu valitsus olevad juht poliitikud saavad öelda saadikutele Riigikogus(oma parteikaaslastele, kes on parlamendis enamuses), et nad hääletaksid nii nagu valitsus tahab. See muudab parlamendi kummitempliks. Näiteks Riigieelarve seaduse vastuvõtmine, mille puhul valitsus paneb seaduseelnõu hääletusele ja koalitsiooni fraktsioonide saadikud hääletavad seaduseelnõu poolt ning Riigikogu võtab seaduse ka vastu. Opositsioon küll saab kritiseerida, kuid piisavalt kaalu seaduseelnõu muutmiseks või peatamiseks ei ole
infot, kuritegevus ja majandusprobleemid, hakati rahvale järjest enam avalikustama. Tõusis televisiooni, raadio ja ajakirjanduse tähtsus. Suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaailmaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati. Vahepistena võiks eelneva juurde tuua mõneti pööreldelise tõiga niinimetatud perestroika ,,isadustesti". On üldlevinud arvamus ja teadmine, et Gorbatsov on perestroika algataja ja isa. Üllatusena peavad aga näiteks paljud venemaa poliitikud selleks hoopiski Ronald Reagani. Mart Laar kirjutab ajakirja ,,Diplomaatia" 2011. aasta veebruari veebiväljaandes nõndamoodi: Reagan otsustas jätta NSVLi ilma kahest peamisest sissetulekuallikast naftatuludest ja relvamüügist. Selleks veensid ameeriklased Araabia Ühendemiraate suurendama järsult naftatootmist, millele järgnes nafta hinna järsk langus. See tõi kaasa nii NSV Liidu enda kui tema klientriikide sissetulekute kiire vähenemise. Kui sellele lisada
Mitte just uhke, aga ta ei tunne mingitki häbi, et ta sellest midagi ei tea. Seltskonnas võib jutt ikka poliitikutele või mingitele valimistele minna. Natuke imelik on lihtsalt rumala näoga vaikida ja oodata, kuni igava poliitikajutu juurest millegi põnevama juurde minnakse. Inimene, kes ei saa ega tahagi aru saada, mis tema kodumaal toimub, on ignorantne. See on murettekitav, et mõned noored ei huvitu poliitikast absoluutselt ja väidavad, et ei hakkagi kunagi valimas käima, sest "kõik poliitikud on ühtemoodi nõmedad". Ma ei taha öelda, et kõik peaksid nüüd mõnda erakonda tormama. Lihtsalt tore oleks, kui inimesega saaks natukenegi poliitilistest teemadest rääkida. Kas ta on pigem konservatiivne või liberaalne? Kas ta on praeguse valitsusega rahul? Kes oleks tema meelest parem peaminister? Milline erakond talle kõige vähem meeldib ja miks? Kui selle peale vastatakse lihtsalt, et mina ei tea ja mind see ei huvita, siis targaks seda inimest küll pidada ei tahaks ja ei saakski
4.Reiganoomika-*piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist *isiku-ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine *toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni. 5.Nõukogude Impeeriumi lagunemine- maailma avalikkuse ette jõudsid Venemaa kohta anmeid terrorist rahvuste suhtes, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel jpm. Riigi ametisse hakkasid lülituma nooremad poliitikud. 1988 sügisest hakkasid toimuma suured muutused senises poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate leer lagunes. balti vabariikides oli keskne küsimus molotovi-ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseivsus, moldaavial asendus slaavi tähestik ladina tähestikuga. Presestroikast taheti vabaneda kas järk-järgult või üldse täielikult loobuda õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat 6.Saksamaa ühinemine, Berliini müüri langemine : 1989
lahkujate seas on ka noored, kes Eesti elu edasi viiks ja spetsialistid, kes oma teadmisi teistes riikides rakendama hakkavad. Mis põhjusel siiski inimesed lahkuvad? Vastus on üsna lihtsalt leitav, meie riigis ei ole piisavalt töökohti, mis vastaks inimeste vajadustele ja sissetulekud on üsna väiksed. Suure tõenäosusega jääb selline olukord püsima ka tulevikus. Poliitilise poole pealt on eestlaste rahuolematus üsna suur ja hästi tajutav. Poliitikud on jätnud rahvale mulje hoolimatusest ja omakasupüüdlikusest. Igal aastal tõusevad nende palgad hüppeliselt ning seejuures tehakse nägu, et see on täiesti normaalne. Selge on see, et meie riigis ei ole kõik hästi ning paljud kannatavad, kuid millegipärast keskendutakse liialt statistilistele näitajatele, mille põhjal võiks eeldada, et kõik on hästi. Arvan, et meie riigi eesmärk on olla tulevikus edukas ning areneda. Seetõttu tuleks eeskujuks võtta Skandinaavia ühiskonnamudel
Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. AVALIK e. Ühiskondliki elu AVALIK SEKTOR- poliitika, riik ERASEKTOR-majandus,turg KOLMAS SEKTOR-kodanikuühiskond, kodanikuühendused ----- ERAELU-kodu, pere Avalikud poliitikad- haridus-,eluaseme-,sotsiaal- ja keskkonnapoliitika Poliitikas on suhete aluseks võim, majaduses tulu! Mittetulundussektor-tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele.
aastal viidi läbi refrendum. 1.mail 2004 sai Eestist ametlikult Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid allkirjad lepingule president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Eestlastest on Euroopa Parlamendis esindatud Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland. Majandus- ja ühiskonnaelu esindajad on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide Komitee töös. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigi ELi institutsioonide juures: Euroopa Komisjonis - asepresident Siim Kallase kabinet, Euroopa Kohtus(Uno Lõhmus), Esimese astme kohtus (Küllike Jürimäe), Euroopa Kontrollkojas (Kersti Kaljulaid) ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Liidu institutsioonide juures Brüsselis ja Luksemburgis töötab ka arvukalt tõlke, tõlkijaid, jurist-lingviste ja spetsialiste Eestist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
