50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kolilil
Õppematerjali autor
Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et
Ajad on võrreldes varasematega muutunud. Kui vanasti tervitasid sind pikalt rännakult kodulinna jõudes toredad kaitsetornid ja võimas ringvall, siis nüüd on ennast parasiitidena eeslinnadesse väljaspool linnamüüre asutanud igasugused kaltsakad ja kerjused. Külmavärinad tulevad peale, kui sellisest agulist läbi sõita! Need mõisnike käest pagenud talupojad arvavad, et saavad linna tulles hea elu peale, siis nad eksivad. Raad on küll kuulutanud, peale aasta ja päeva linnas viibimist ei pea enam isanda juurde tagasi minema, aga kas selle peale on mõeldud, mida need talunikud siin linnas küll tegema hakkavad. Ja kui nende seas hakkavad levima veel haigused pidalitõbi, katk ja muud, siis hoidku taevas teisi linnaelanikke. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu.
Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes
Mu ema ja isa surid veel siis, kui ma väike olin, mulle pole keegi kunagi rääkinud, miks ja kuidas see juhtus.Nii et tunnen sulle kaasa. Ma loodan , et see mida ma sulle rääkisin aitab sind." "Mina loodan sama, olete te kindlad ei märganud midagi enamat?" "Jah olen küll, sa pead vist minema, sa istud siin juba kaks tundi." "Ma siis lähen, head aega!" "Head aega! Tule pärast veel läbi" Ethan ei teadnud ikka veel, kus linnas ta elab, kuigi on siin juba viimased neli kuud. Aga milleks seda teada, ta lihtsalt elab siin ja kõik, ta teab, kus asub kool, kus asub pood, kus asub tema maja.Kas ongi vaja rohkemat teada? Ent üht teadis poiss kindlalt, selle saladuse lahendamine ei tule kerge. 4. Uus kooli päev algas bioloogiaga, mida kaheksandikele (ja mitte ainult) andis nende klassijuhataja- Damen Wolf. Damenit nähes pooled tüdrukud minestasid ja , kui lugeda nende mõtteid, siis
vast ülekohtune olnud, luuletaja kui rahva südametunnistus, Eero küsib endalt kus on tema rahvas ja lugejad - Augustile oli vastumeelne mõte laste saamisest, maailmas niigi palju inimesi, näljahädad, mille tõttu paljud surevad, pidas aru inimeste arvu suurenemise üle - August uuris ka inimeste teretamist, erinevaid teretamisviise, kuulas kuidas inimesed kõnelesid - August kandis endas tõuparanduse ideed - Arutas mõnikümmend aastat tagasi, kuhu äike linnas lööb - Äiksega tuli seinas tulekera, August lootis et see teda ei taba, lõpuks äike taandus - Hakkas mõtisklema elektrikulu üle öistel tundidel - Arhitekt Maurer veetis selle sama äikeselise õhtu sõbra juures, rääkides poliitikast, kliimast, peale äikese taandumist Maurer lahkus, et minna koju, Mustamäe oli romantiline sel ööl, kord avanes kord kadus kuu, nagu esimese armastuse päevil,
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
Nüüd tuleb välja, et tema kihlatud on Aleksander, aga huvitaval kombel ei tea Aleksander sellest midagi. Ta lihtsalt ei mäleta, et tol õhtul kui nad olid ekkega kõrtsis olid nad kuidagimoodi käinud Eldaga pastorijuures end kirja panemas. Justin aga räägib, et kui nii siis nii, nüüd tuleb korraldada suuremad pulmad. Aleksander ei taha seda mitte kuidagi uskuda, aga no mis tal üle jääb. Pulmapäev läheneb, ning mehed valmistuvad selle vastu tõsiduse ja pidulikkusega. Nad on linnas, et osta Aleksandrile uus kuub, püksid ja vest. Päevapeale lähevad Elda ja Aleksander preestri juurde. Külalised on saabunud aga Peedrega hoovipeale, tuues endaga kaasa liha, küpsetisi ja jooki. Ühel hetkel ütleb aga Ekke, et pliidi all pole tuldki, et peremees ei pakugi meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab.
Ilmar Torn suutsid pareerida ülalt tulevaid lööke – hundid söönud, lambad terved. “Nagu öeldakse, Kihnus on nõukogude kord kergel kujul. Säärane meretagune asi, ikka pidasid oma jõule ja ... loominguga mul samamoodi, miski ei ole mind selle juures häirinud.” Esimene töökoht pärast ülikooli oli rahvakunstimeistrite koondis Uku ning siis käis ta väga palju Kihnus ja Ruhnus. “See on mulle armas, tegelik elu. Ma ei peagi linnas vastu, siin on nende elementidega nii: maa on asfaldi all, no katsu sa kobestada. Vesi tuleb ainult kraanist. Vett ei vulise, oja äärde minna ei saa, ujuma ei saa kohe, kui tahad. Ja ega ta teab mis hea juua ka ei ole. Sa ei näe hommikul ärgates tuldki, ei saa ahju tuld tehagi. Järgmine asi – õhk, taevatähti ei näe, valgustid on ees. Valgusereostus, mürareostus, isegi tarkusereostus – liiga palju teadustöid, igasuguseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid