Eesti kroon ja devalveerimine (1)

Eesti kroon ja devalveerimine
Eesti avalik arvamus on praeguseks rohkelt vaielnud selle üle, kas Eesti kroon tuleks devalveerida ning kas see oleks mõttekas. On tõsi, et krooni devalveerimine lahendaks küll väga lühiajaliselt maailma haaranud majanduskriisi tekitatud probleemid, ent seda ainult näiliselt, ning tegelikult tekitaks krooni devalveerimine ainult inflatsioonile lisa.
Meil kehtiva valuutakomitee süsteemi kohaselt on Riigikogul küll õigus krooni devalveerida, ent seda tuleks teha ainult viimases hädas. Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud .
Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist – käibel olev raha peab olema tagatud reservidega ja keskpangal on minimaalselt võimalusi rahapoliitikat teostada, peale selle on käibeloleval rahal fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes. Valuutakomiteed ei tee ka laene , ehk ei aita välja hädas olevaid panku (ega riiki).See aitab hoida riigi rahandust esiteks poliitiliste manipulatsioonide eest, mis tulevad oma riigist, samas hoiab see rahanduse kursil ka välispoliitikast mõjutuste tulemise vastu.
Seega on meie rahandussüsteem põhinev selle sama süsteemi kindlusel ning seotusel raha stabiilsusega. Devalveerimine on aga juba iseenesest on raha stabiilsuse kõigutamine, nii et selle teostamine tundub juba sellepärast mõttetu. Stabiilsuse kohta võib öelda ka seda, et raha devalveerimisega kaob alati teatav usaldusväärsus riigi suhtes ning seega oleks investorite umbusaldus Eesti vastu praeguses olukorras veel üks valus löök.
Vaadates asjale lähemalt, on küll näha, et teatud huvigruppide jaoks oleks krooni devalveerimine kasulik. Ekspordiga tegelevad firmad saaksid kindlasti raha väärtuse langetamisest tulu, kuna muutuksid partnerite jaoks väga külgetõmbavaks. Samuti kasvaks Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Aga – nagu tavaliselt maailmas on olnud, on inflatsiooni positiivne mõju lühiajaline.
Vastukaaluks toodud huvigruppidele on aga teised grupid. Kui eksportijad saaksid devalveerimisest kasu, siis importijad kannataksid jälle väga. Et aga Eesti on suuresti oma kaupu importiv maa ning teataval määral ka impordist sõltuv, oleks raha väärtuse langus kahjuks. Rääkimata sellest, mis tooks devalveerimine tegelikult kaasa ettevõtetele ning rahvale endile. Ajaloost on üldteada, et devalveerimine ainult kiirendab inflatsiooni. See tooks lõpuks kaasa kahju ka neile, kes alguses sellest tulu said.
See, mis paneb inimesi aga peamiselt muretsema ning on tegelikult tekitanud Eestis sellise devalveerimispaanika, on probleemid laenudega. Et Eestis on kõik raskused (või vähemalt nii näevad asja kindlasti laenuvõtjad) veeretatud laenajate õlule, siis tekitaks devalveerimine laenudele tohutuid probleeme, alates laenumaksete kallinemisest, lõpetades kõikide nende probleemidega, mis tulenevad sellest, kui juba praegu raskustes olevad perekonnad saaksid tunda ka oma laenukohustuste juurde tulemist.
Pangad on aga esimesed, kes ei soovi näha krooni devalveerimist. Eriti Rootsi pangad Eestis on agaralt võitlemas devalveerimisohu vastu, mis kusjuures ei ole üldse nii aktuaalne , kui rahvas seda usub. Põhimõtteliselt võib öelda, et selline teema on üles kerkinud üldse avaliku arvamuse mõjul, sest poliitikud ei võta loomulikult devalveerimist veel tõsiselt olukorras, kus Eesti majandus pole üldse nii halvas seisus, kui on mõned teised riigid, mis samuti pole oma valuutat devalveerinud.
Argumendid devalveerimise vastu teeb veel kaalukamaks mitmete nii Eesti kui välismaa rahandusteadlaste sõnavõtt teemal, et krooni devalveerimine on praeguses olukorras küllaltki absurdne idee ning selleks ei nähta vähimatki vajadust. Huvigruppe, kes sellest kahju saaksid, on kaugelt enam kui neid, kes saaksid kasu ning asjade käigus puuduksid kasusaajad varsti üldse.
Seega võib praegu öelda, et krooni devalveerimine Eestis on küllaltki ebatõneäoline mitmel põhjusel – majandus pole nii ohtlikus seisus, nii inimesed kui ettevõtted kannataksid ning kaoks Eesti rahasüsteemi usaldus, sellega koos ka usaldus meie majanduse vastu. On loomulik, et tavainimene kardab ning näeb devalveerimises ainult kõige kiiremaid ning, tõsi, positiivseid tagajärgi, ent ei suuda mõelda kaugemale, kui krooni devalveerimine tooks Eesti riigile ainult kahju.