Tuleviku Eesti ühiskonnamudel (1)

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul..................................................

MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU

suunama oma tegevusi tsiviilsektorile, rahvusvahelisele tegevusele ja elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamisele (Vabariigi valitsus, 2016). Eriti oluline on tihendada koostööd erinevate rahavusvaheliste organistatsioonidega. Avaliku korra ja julgeoleku tugevdamiseks eraldatakse sellel aastal 445 miljonit eurot. Lisaks politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on 2016. aasta prioriteetideks Eesti idapiiri väljaehitamine, kiirreageerimisvõime tugevdamine, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustuse uuendamine (Vabariigi valitsus, 2016). Eesti julgeoleku tugevdamine on äärmiselt oluline prioriteet eriti nüüd, kui maailmas on olukord üsna pingeliseks muutunud. Erinevad terrorirünnakud panevad meist igaüht muretsema. Eriti tähelepanelik tuleks olla meie idanaabris suhtes. Eesti peaks veel rohkem rõhku panema meie vabriigi julgeolekule

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

Väljarännet ei ole võimalik mõõta ka üheselt, sest selget piiri pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele tõmmata on keeruline. Seda põhjustab inimese elu mitmekesisus. Olgugi et inimese püsielukoha määrab pere elukoht, võib inimesele endale olla kasulikum registreerida end uue riigi elanikuks, mis võib hõlbustada mitmeid asjaajamisi, sh töö saamist. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene Eesti väljaränne algas 19.sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemin.e järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades ülerahvastusest põhjustatud väljarändesurvest. Teist väljarände lainet nimetatakse suureks põgenemiseks. 1944. aasta sügisel lahkus Eestist teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest.

Kasvatusteadused

J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“

Mida teeksin majanduses teisiti kui oleksin Eesti peaminister

Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Majandussotsioloogia tekstid 1-5

hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid. See tähendab, et lähteriigi kulutused haridusele on olnud kasutud, töötaja saab väiksemat tasu ning sihtriigi töötajad on rahulolematud, kuna tunnevad et nende töökohad kaovad ning ka palgatase langeb. Näiteks praegune seis Eestis ukrainlastega. On olemas ka palju kasumeid. Lähteriik saab oma elanikele tööd ja raha, sihtriik saab endale hea töötaja ning töötaja saab parema palga, mida soovis ning kogemusi. Pooled Eesti töötajad on leidnud endale koha välisomanike tehtud tütarettevõtetes. Järjest rohkem on ka neid Eesti ettevõtteid, mis tegutsevad juba rajamisest peale välisriikides. On kasulik, et ettevõtted on ühendatud võimalikult paljude maailma tarneahelatega ning pakuksid hea palgaga arendavaid töökohti. Eriti oluline on see, kuidas ettevõtted suudavad luua oma toodete kuvandi nii, et see ei solvaks kedagi ja oleks mõistetav ka välisriikides,

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele?

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus?