Kirjand Minu Eesti (3)

Minu Eesti Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Meil Eestis on väga palju

Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse?

toimuv tervishoisüsteem ning võime loota riigikaitsele. Vahel tundub nagu inimesed ei ole teadlikud sellest, kus maksutulu kasutakse. Sageli arvatakse vaid pealiskaudselt, et küllap suure osa rahast saavad poliitikud. Tuleks rohkem hinnata seda, millised võimalused ja hüved meil juba olemas on. Tasuta lõunasööke pole olemas, tasudes kohusetundlikult makse ei jää keegi vastutasuta. Isiklikult toetan proportsionaalset maksusüsteemi nagu meie riigis. Minu arvates on õiglane, et igaüks maksab võrdse summa maksudeks. Kes on elus rohkem pingutanud, teenib ka rohkem. Ma ei näe põhjust, miks peaks inimene, kes on ennast üles töötanud ja vaeva näinud rohkem maksma sellest, kes on jäänud keskpäraseks ja ise valinud endale sellised valikud. Kindlasti on erandeid, aga säärase maksusüsteemi läbi ei teki edukamatel inimestel ahvatlust oma tulusid varajama hakata, et oma maksukoormust vähendada.

Euroopa-mis edasi?

Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011  Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale raha teenima, jättes lapsed vanavanemate hoolde. See on koht, kus riik peaks sekkuma ja otsima võimalikke alternatiive olukorra parandamiseks.

Mis on praktiline eetika

Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju traditsiooniliselt lähedased. Võib arvata, et just Ameerikas, kus filosoofide ringkond on ulatuslik ja organiseerunud ning kus filosoofidel tuleb võidelda oma üha ahenevate rahaliste ressursside ja tööhõive eest, leiab püüdlus õigustada filosoofilist teoretiseerimist selle rakendamisega eriti soodsa kõlapinna. Praktilise eetika eesmärgiks on minu arvates näidata, et arvamus filosoofide võõrdumusest ja elevandiluust torni tõmbumisest on ekslik. Kui moraalifilosoofia suudab vastata üldinimlike ja ühiskondlike probleemide väljakutsetele, siis on tal elamisõigus ka üha suuremasse kitsikusse sattuvas akadeemilises maailmas. Muidugi tekitab kahtlust see, mis võiks juhtuda siis, kui õpetatud filosoofid hülgaksid osa oma analüütilistest vahenditest ning hakkaksid oma argumentide

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Oleksin ma edukas ettevõtja?

annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega

Eesti varauusaja ajalugu, Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a.(Heino Gustavson)retsensioon,

Nii juhtus rõugetega, nende vastu mõeldi välja kaitsepookimine. Kuid aga see ei õnnestunud teha esimesest korrast korralikult: pärast rõugepanekut nõrkemad inimesed surid, mõned jõudsid nakatama oma pereliikmeid ja surid perede kaupa. Kõik see tõi rahvasse vastasseisu kaitsepookimisele, ent inimesel alati oli kartus kõige uue ees. Aga meditsiiniolukord Tallinnas muutus ja paranes pidevalt. See, et mõned Tallinnast pärit arstid töötasid väljastpoolt Eesti, näitab seda, et aja jooksul meditsiin muutus paremaks. Meedikutel olid ka oma reeglid, millise järgi nad pidid töötama. Näiteks nad pidid mäletama ametisaladusest, pidid töötama kvaliteetselt, sest patsient võiks nendele kaevata, ning meedikuid karistatakse hooletu töö eest. Arvan, et kõik see parandas ka patsientidele ravi kvaliteedi, sest nad ka võiksid arstide töö hinnata, ja nende arvamusega enam-vähem arvestati.