Perestroika – sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus (0)

Perestroika – sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus
NSV Liidus olid just üksteise järjestikku nii elust kui ka riigipea ametist lahkunud kolm vanadusnõtra meest: Leonid Brežnev 1982, Juri Andropov 1984, ja ainult aasta hiljem Konstantin Tšernenko 1985. Selleks ajaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajadust hakkas aduma isegi sügavkommunistlik parteiladvik.
Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatšov. Gorbatšov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse .
Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum , seal rõhutas Gorbatšov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust . Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika. Perestroika ehk uutmine (vk перестройка) kuulutatigi NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kui Liidu majandusreformide programm. Perestroikale oli omane suurem vabadus, mis seisnes eraettevõtluse tekitamises nagu näiteks kooperatiivid, mis olid eelnevalt pea täielikult keelatud. Samuti hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid, ning uuendati vanu. Tuleb samas silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames, sest Gorbatšovi eesmärk polnud tegelikult NL lõhkumine ega sotsialismi kaotamine.
Aasta peale perestroika välja kuulutamist 1986, astus nii-öelda püünele veel teinegi uuendusi märkiv sõna „ glasnost “ ehk avalikustamine . See tähendas, et seni kiivalt varjatud infot, kuritegevus ja majandusprobleemid , hakati rahvale järjest enam avalikustama. Tõusis televisiooni, raadio ja ajakirjanduse tähtsus. Suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaailmaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati.
Vahepistena võiks eelneva juurde tuua mõneti pööreldelise tõiga – niinimetatud perestroika „isadustesti“. On üldlevinud arvamus ja teadmine, et Gorbatšov on perestroika algataja ja isa. Üllatusena peavad aga näiteks paljud venemaa poliitikud selleks hoopiski Ronald Reagani . Mart Laar kirjutab ajakirja „ Diplomaatia “ 2011. aasta veebruari veebiväljaandes nõndamoodi: Reagan otsustas jätta NSVLi ilma kahest peamisest sissetulekuallikast – naftatuludest ja relvamüügist. Selleks veensid ameeriklased Araabia Ühendemiraate suurendama järsult naftatootmist, millele järgnes nafta hinna järsk langus. See tõi kaasa nii NSV Liidu enda kui tema klientriikide sissetulekute kiire vähenemise. Kui sellele lisada vastutöötamine ja erioperatsioonid NSV Liidu enda energiatööstuses, olid tulemused Moskva sissetulekute jaoks laastavad. Paralleelselt sellega tõstsid Reagani uue hooga käima lükatud võidurelvastumine ning suurenevad kulud surve alla sattunud impeeriumi ülalpidamiseks Moskva kulusid , viies selle 1980. aastate keskpaigaks sisuliselt pankrotti . Moskva oli sunnitud alustama manöövreid, et surve alt väljuda, mille üheks ilminguks oli Gorbatšovi võimuletõus ja perestroika algus.
Tänaseks päevaks on teada, et päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL –i lagunemist. Endiselt valitses kaupade puudus ja madal elatustase. Rahva rahulolematus kasvas. Avalikustamine kallas veelgi õli tulle ja suurendas viha nõukogude võimu vastu. Huvi läänemaailma vastu kasvas, sest nähti kui palju paremini sealne maailm toime tuli ja millise külluse käes kümbles.
Siiani kehtinud tabu, mis tähendas kapitalismi leviku piiramist sotsialismimaadesse lõdvenes. Loobudes rangest doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Kuna lubati teha ka muid erakondi peale NRKP, siis paljudki sotsialismileeri rahvad kasutasid ära kõiki võimalusi, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Ühel hetkel väljusid sündmused kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused juba ammu küpsenud.
Eestis kasvas perestroika ajal rahvusteadvus, mis viis muuhulgas EKP lõhenemiseni. 1989. aasta augustis korraldati nõukogude võimu mõjutamiseks ning vabatustahte demonstreerimiseks kolme Balti riigi poolt ühine massiüritus „Balti kett“, mis viis katkematu inimketi Eestist läbi Läti Leedu pealinnani. Baltimaades sai alguse rahvuslik ja rahvarinde liikumine, mis oli eeskujuks ka teistele liiduvabariikidele, see oli ka üks põhjustest teiste seas, mis viis 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni.