Mina kui osake ühiskonnast (8)

Mina kui osake ühiskonnast
Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp ? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas?
Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Millist rolli etendan mina enda perekonnas? Kindlasti ei saa ma öelda, et ma olen ainult vaatamisobjekt, kelle eest hoolitsetaks. Ma olen muutunud enda perekonnas asendamatuks ja selleks ma ka jään. Siis, kui on vaja teha mingit tööd, siis olen ma alati see inimene, kes aitab.
Teise olulise grupi minu ümber moodustab kool. Tänapäeval ei kujuta noor enda elu ilma koolita ettegi. Vähemalt praegusel ajal, mil töökohta on raske leida ja et seda saada, on vaja mingisugustki haridust. Milline on minu roll hariduselus? Ma näen peaaegu iga päev enda ümber erinbevaid õpetajaid ja ka kaasõpilasi. Mina olen see, keda õpetajad õpetavad ja minu roll on ka olla abiks enda klassikaaslastele. Tihtipeale on nii., et mitmed õpilased on mingi asjaga natuke raskustes ja ei ole õpetajat ka, kes abistaks, siis olen mina see, kes aitab. Minu roll koolis on olla õpetatav ja abistaja .
Minu roll igapäevaelus on väga tihedalt seotud tarbimisega. Minnes poodi ja ostes sealt midagi, siis olen ma kohe tarbija. Kas tarbijaks olemine teeb minust kohe vajaliku ühiskonna liikme? Sellele vastan sõnaga jah. Minnes poodi ja ostes sealt näiteks paki küpsiseid teebki minust osa ühiskonnast. Ostes paki küpsist, maksan ma käibemaksu, mis laekub riigile ja millest tulevad igasugused toetused riigi poolt. Alguses võib endale tunduda, et see roll on väga väike terves ühiskonnas, kuid laiemas pildis olen mina iseenda toitja.
Mina kui ühiskonna liige olen ka seotud poliitikaga. Osaledes igasugustel üritustel, kus peavad loengut poliitikud ja mina olen üks väitlejatest, siis olengi mina sellega seotud. Kuidas olen ma sellega tihedamalt seotud? Siinkohas võiks veel mainida, et ma kuulun ühte Eesti erakonda – Reformierakond . Hetkel olen küll selle allharus, noortekogus, kuid ausaltöeldes ei tahakski ma sealt edasi liikuda . Tihedamad seosed poliitikutega ei ole nii huvitavad kui suheldes teiste noortega ja korraldada igasuguseid erinevaid üritusi. Poliitika annab praegusel hetkel minule võimaluse tegeleda millegi lõbusaga.
Ühe suurema valdkonna ühiskonnas moodustavad seadused. Pidevalt luuakse seadusi juurde ja muudetakse juba olemasolevaid. Mis on minu ja ühiskonna seos ühiskonnaga? Igaüks meist järgib seadusi, kaasaarvatud mina. Üheks näiteks selle kohta saan tuua oma juhiõiguse. Igas riigis kehtestatakse teedel kiiruspiirangud ja mina olen kohustatud neid järgima. Kui ma neid seadusi ei jälgi, järgneb sellele trahvimine. Seadused on nii kohustuslikud kui ka eetilised . Iga inimene on seaduse ees võrdne.
Tänapäeval on väga raske kujutada ennast ette kuulumata ühiskonda. Isegi siis, kui kuulutakse sellisesse kihti, mis inimesele endale ei meeldi, on ta ühiskonna liige. Minu roll ühiskonnas on mitmes erinevas valdkonnas. Haridus , poliitika – need on vaid üksikud valdkonnad, kus ma olen seotud teiste inimestega. Mõningatel juhtudel langeb mulle suurem roll, teises jällegi väiksem. Inimene on ühiskonna liige, tahab ta seda või mitte. Väidetakse ka, et see nägu, mis on ühiskonnal, on ka igal sellese kuuluval liikmel. See on nii ja jääb.