Võnguvad häälekurrud. Kõnekeeles nimetatakse häälekurdusid häälepaelteks. Häälekurrud paiknevad kõris. Häälekurdude vahelt läbivoolav õhk paneb kurrud võnkuma ja tekibki hääl. Häälekurde saab pingutada ja lõdvaks lasta. Mida enam on häälekurrud pinges, seda kõrgem hääl. Meeste häälekurrud on naiste omadest pikemad. Sellepärast on meeste hääl naiste häälest madalam. Teatavasti tekitame häält, kui seda soovime. Hingamisel on kurdudevaheline pilu avatud. Õhk voolab häälekurdude vahelt takistamatult läbi ja kurrud ei võngu. Häält ei teki. Häälitsemisel on kurrud kokkusurutud. Kurdude vahelt läbi voolav õhk paneb need võnkuma. Inimeste Kuuldepiirkonnaks loetakse kokkuleppeliselt 16 Hz 20000 Hz. Heli, mille sagedus on väiksem kui 16 Hz, nimetatakse infraheliks. Heli, mille sagedus on üle 20000 Hz, nimetatakse ultraheliks. Heli
on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt. aatomituum avastati ja plantetaarmudelini jõuti vaadeldes alfaosakeste hajumist metallkilelt. laseri tööks on vaja stimuleeritud kiirgust ja pöördhõivet. elektronide laineloomust näitab see, et- kaht kõrvutist pilu läbinud elektronide kimbud võivad teineteist mitte üksnes tugevdada vaid ka nõrgendada. pöördhõive tähendab - seisundit, milles aatomikogumis on ülekaalus ergastatud aatomid. mida täpsemalt oleme mõõtnud mikroosakese asukohta, seda EI TEA. laseri rakendamiseks holograafias on oluline tema kiirguse koherentsus. stimuleeritud kiirgus tekib, kui ergastatud aatomeid mõjutada sobiva lainepikkusega valgusega. elektroni tiireldes ringorbiidil tuuma ümber muunduvad tema
Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Signaali parameetrid Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida. Kasutatud allikad http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/sidepidamisviisid.html http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/signaali_parameetrid.html http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside
Lükka oma kaaslast. Kui kaaslase mass on sinu omast oluliselt väiksem siis hakkas ina tõuke tulemusena temast aeglasemalt liikuma. Mis muutub kehade vastastikmõju tõttu suurema massi kehaga, mis väiksema massi kehaga? · Tee fotoaparaadiga pilti. Milline on negatiivkujutise pilt? Millal on pilt positiivkujutis? · Hoia kätt laelambi all ligikaudu 1,5 meetri kõrgusel põrandast. Vaatle käe varju põrandal. Milline vari tekkis? · Lõika paberilehte kitsas pilu ja aseta paberileht raamatule risti selle pinnaga. Suuna pilu valgusallika poole, nii et raamatule tekiks valgustatud triip. Kuidas valgus levib ? 8 Kokkuvõte Füüsika on teadus, mis uurib loodusnähtuseid. Füüsika jaguneb paljudeks harudeks: optika, mehaanika, akustika, soojusõpetus, elektripetus, tuumafüüsika, astronoomia jpm. Valguse nägemiseks on meil vaja silmi, valgust ja objekti.
peab täpselt jaguma tekitavate lainepikkustega. 19)Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad? Kindlate spektrite teke viitab sellele, et elektronid liiguvad vaid kindlatel orbiitidel, millele vastab kindel elektronenergia. Elektron ''pendeldab'' kindlatel orbiitidel ja liigub edasi tagasi. 20)Miks me võime väita, et elektronidel on laineomadused? Kui elektroni läbi kitsa pilu suruda, siis nad asetuvad selle tahaekraanile, nii et nende jälgedest moodustub valguse interferentsipildisarnane pilt. St, nad käituvad sarnaselt valgusele- defrageeruvad, painudvad, interfereeruvad ja annavad interferentsile sarnase pildi. 21)Milles elektronide laineomadused avalduvad? Kui elektrone suunata läbi mingi kitsa pilu, siis nad asetuvad selle taha ekraanile nii, et nende jälgedest moodustub valguse interferentspildile sarnane pilt, st. nad käituvad
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiid...
Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks.
Detailide kvaliteedi kontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust Alternatiivsed liitmismeetodid Alternatiivse liitmismeetodina võib kasutada jootmist. Jootmisel täidetakse ühendatatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise ehk lisametalli tardumisel tekib tugev liide detailide vahele.Väiksema kuumuse tõttu on ka deformatsioonid detailides väiksemad. Rakendatav masstootmises,saab üheaegselt valmistada hulgaliselt liiteid(ahijootmine). Kuna tegemist on seeriatootmisega siis selle tehnoloogia kasutamine on kallim, kuna kulub rohkem lisametalli. Laserkeevitus on üks alternatiivne liitmismeetod mille korral keevisõmblus on kõrge
ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad
· Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas kuni jõuab aksoni tippu. · Aktsioonipotentsiaal toimib ,,kõik-või- mitte-midagi" seaduspärasuse alusel. Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse. · Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad postsünaptilise raku retseptoritele. · See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või sulguma. Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele. · Luku ja võtme mudel Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid
Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised. Sisenõrenäärmed humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre,
Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Mõlema meetodi eeliseid püütakse ühendada, mis on uuem ATM meetod. 4. SÕNUMIKOMMUTATSIOON Sõnumikommutatsioon on kommutatsioon, mille korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmedel on vaja olla enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saadud. Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb väikene osa aja pilu. Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. KOKKUVÕTE Kirjutanud raadiosidemest sain peaaegu hea ülevaate uuritust. Leian, et see oli mulle vajalik. Kahjuks polnud materjal hästi kättesaadav ja arvatavasti jäi palju teada saamata. KASUTATUD ALLIKAD http://wiki.wifi.ee/index.php/Raadioside http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside http://et.wikipedia.org/wiki/Herts http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Rudolf_Hertz http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadioside
psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet
Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline; kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud: Fonticulus mastoideus – 2nibujätkelõget - on vastsündinu koljulaes olev kileline
Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline; kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 8. Nimeta luud: Fonticulus mastoideus – 2nibujätkelõget - on vastsündinu koljulaes olev kileline
Neiud käisid katmata päi või ehtisid end peopaela või pärjaga. Oluline oli vöö, mida neiud kandsid seeliku ülalhoidmiseks. Rõivastust täiendasid ja kaunistasid ehted ( sõled, preesid, hõbekeed, helmed). (R.Vill; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3). Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu.
psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet
peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. 47. Interferentsi miinimumi tekkimise tingimus. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. 48. Mis on k tähendus interferentsi maksimumi valemis? k tähendab maksimumi valemis interferentsijärku. 49. Kuidas saada valguse interferentsi katseliselt? Kui võtta kaks kokkusurutud ziletitera ja lõigata filmiribasse 2 pilu, siis vaadates läbi pilu me tõestasime, et valguse interferents on olemas. 50. Millise nähtuse 2 külge on valguse interferents ja difraktsioon? Laserkiir 51. Kuidas on seotud energia jäävuse seadus ja valguse interferents? Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia muundumist teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist, sest valguse puudumine tähendab, et sellesse punkti valgus lihtsalt ei levi. 52
umbes 2%. Viimase kaudu väljub valgus laserist. Peeglite nimetatud parameetrid saavutatakse lainepikkusel, millel laser töötab. 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil Teooria Väikest osakest läbimõõtu määratakse valguse difraktsiooni mõiste abil. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguslainete paindumist tõkete taha ja levimist geomeetrilise varju piirkonnas. Tõkkeks võib olla näiteks kitsas pilu või väike osake. Difraktsiooni väikeselt kerakujuliselt osakeselt. Kui suunata laserikiir väikesele kerakujulisele takistusele, siis difraktsioonipildil võib näha vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Ühe osakese korral on rõngaid raske näha valguse foonil, mis langeb ekraanile otse. Kui kiirte teele panna suur hulk kaootiliselt asetsevaid osakesi, siis difraktsioonipildi intensiivsus suureneb, kusjuures intensiivsuse jaotus on samasugune kui ühe osakese puhul
elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria – kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck – energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h – Plancki konstant) Footon – ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant Interferents –lained, mis liiguvad läbi mitme pilu interfereeruvad, tekitades interferentsimaksimumi, kus lained võimendavad üksteist ja interferentsimiinimumi, kus lained „tühistavad“ teineteist (joonis!) De Broglie tõi välja seose osakese massi ja kiiruse ning tema lainepikkuse vahel � = ℎ/�� Heisenbergi määramatuse printsiip – teatavad füüsikalised suurused, näiteks osakese asukoht ja kiirus, moodustavad komplementaarse paari Kvantmehaanikas kirjeldatakse osakese käitumist lainefunktsiooniga.
mis võib vastu võtta elektronpaar ja mis võib elektronpaari loovutada vaba elektronpaari Stöhhiomeetria kui palju ainet kulub või moodustub Kvantteooria Kuumutatud kehad kiirgavad Max Planck energia kiirgub kvantide kaupa E= hv (h Plancki konstant) Footon ühe korraga kiirguv valguseosake ehk kvant Interferents lained, mis liiguvad läbi mitme pilu interfereeruvad, tekitades interferentsimaksimumi, kus lained võimendavad üksteist ja interferentsimiinimumi, kus lained ,,tühistavad" teineteist (joonis!) De Broglie tõi välja seose osakese massi ja kiiruse ning tema lainepikkuse vahel = / Heisenbergi määramatuse printsiip teatavad füüsikalised suurused, näiteks osakese asukoht ja kiirus, moodustavad komplementaarse paari Kvantmehaanikas kirjeldatakse osakese käitumist lainefunktsiooniga. Lainefunktsiooni tähistatakse psiiga .
suuruse ja katikukiiruse vastavalt valgustustingimustele. Mis funktsioon on fotoapraadi katikul? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Katik Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metallamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi. doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,ööreziimi"? Ööreziimil on keskmine ava, pikk säriaeg ja soovitav oleks statiiv. Välk valgustab inimese, aga kuna fotoaparaadi katik on veidi kauem lahti, jõuab filmile ka valgustus nt.linna tuledest. Tulemuseks huvitav pilt, milles on mõnusamad värvitoonid ja mitmemõõtmelisem tunne.
Celex: 110 – 140 A Kas me valime tselluloosse kattega või rutiilse kattega elektroodi sõltub sellest, mida keevitame. Kui tegu on torudega, siis tselluloosse, ja kui ehituskonstruktsiooniga siis rutiilse. Vooluallikaks on trafo alaldiga, inverter või generaator, sõltuvalt tingimustest, kus keevitatakse. Põhimõtteline vooluallika tunnusjoon on tööpiirkonnas järsult langev: 4. Alternatiivsed liitmismeetodid Jootmine Jootmisel täidetakse ühendatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise e. lisametalli tardudes tekib tugev liide detailide vahel. Põhieeliseks võrreldes elektroodkeevitusega on madalam protsessi temperatuur ja suurem kiirus. Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel
silma paistavad. Mis on mis? abaaja – pikk ja lai sirge lõike ja pikkade laiade varukatega kleidi sarnane riideese, kasutusel üle araabiamaailma al-amiira – üks levinumaid mosleminaise rätitüüpe, mille puhul pannakse kõigepealt pähe puuvillasest trikotaažriidest „mütsike“, selle peale torukujuline pealisrätt, mis ulatub rinnuni burka – üle terve keha ühtne koti sarnane lai riideese pealaest jalatallani, millel vaid silmade juures on pilu või võrestik; kantakse põhiliselt Afganistanis, kuid ka Pakistanis ja Iisraelis. burkini – Spetsiaalne ujumiskostüüm mosleminaistele, mis on valmistatud mitte-liibuvast materjalist ja katab kogu keha, välja arvatud käelabad, nägu ja jalalabad; tuletatud sõnadest burka+bikini. džellaba – traditsionaalne täispikk, pikkade varrukate ja reeglina kapuutsi ja eest nööbireaga pealisrõivas nii meestele kui naistele, mida kantakse Põhja-Aafrika araabiariikides.
või laia põlmpiluga. Põll on umbes 12 cm seelikust lühem, laius 65 kuni 70 cm. Põlle allservas on 1,5 cm laiune pilupalistus, pisut kõrgemal 2,5 cm laiune pilu, sellest 2,5 cm teine pilu, 1,3 cm lai. Põlle servas on kitsas pits. Kampsun Äksi naiste kampsun on valmistatud potisinisest villasest riidest. Kampsun on kraeta ja avara kaeluse väljalõikega. Kuni vööjooneni on kampsun võrdlemisi kehasse töödeldud. Vööjoonel on kampsuni külge õmmeldud 3,5 cm laiune kampsuniriidest riba, mis on seatud ühtlaste vahedega vastandvoltidesse
väljunud. Kolmemembraaniga pidurikamber Pidurikambril on kaks suruõhu sisendava ja kolm diafragmat. See võimaldab pidurikambrit juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma ülesanne on vältida mõne diafragma purunemisel suruõhu pääsemise ühest magistraalist teise. ·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16
lainepikkust peab liini ristlõikesse ära mahtuma) 2)Suurim lainepikkus, mis lainejuhis levib, on otseselt määratud lainejuhi mõõtmetega. Seda sagedust nimetatakse kriitiliseks lainepikkuseks 7. Mida nimetatakse lainepikkuseks lainejuhis ja kuidas teda mõõta? 8. Millised soovimatu nähtused tekkivad lainejuhis dispersiooni tõttu? 9. Kas erineb lainepikkus lainejuhis ja tema faasikiirus nendest vabas ruumis? 10. Kuidas muutub miinimumide kaugused kiirguse tsentrist pilu ja ekraani kauguse vähendamisega? ELEKTROMAGNETVÄLJA KIIRGUS LÄBI APERTUURI 1. Töö eesmärk. Tutvuda apertuurantennide juures asetleidvate difraktsiooninähtustega 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur. Töö käik aruandel | mõõteriistad aruandel | struktuur(joonis) aruandes 3. Difraktsiooni ja interferentsi nähtuse mõiste. Milles nad on sarnased? erinevad? Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist
tekkinud erutusi või salvestab neid. NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elektriline sünaps Keemiline sünaps. Vanem Uuem Membraanid puutuvad kokku Sünaptiline pilu (ülekandeained) Impulss edastatakse kiiresti ja muutumatult, Närviimpulsi ülekanne toimub mediaatori abil, saadud signaali ei töödelda (võimaldab kiiresti mis võimaldab infot töödelda. reageerida). nt inimese meeleelundkonna talitlemine nt kala tagakehalihas Mille poolest erineb inimese aju teiste loomade ajust? Suurem ajumaht ja arenenud ajukoor. SILELIHASKUDE VÕÕTLIHASKUDE
Kasutatakse põhiliselt käterätikuriiete ja mõnikord ka kleidiriiete valmistamisel. Siduse reljeefsed kontuurid kujundatakse pikkade katetega. Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. Kanvaasidus Valmistatakse mitmesuguseid ažuurse struktuuriga või ažuursete elementidega pluusi-, särgi- ja kleidiriideid. Ažuursed elemendid võivad olla triibu-, ruudukujulised või imiteerida pilu. Hõredamad kohad või augud moodustatakse riides lõime- ja/või koelõngade ümberpaiknemise või laiali nihutamisega. Tuntuimad on kanvaasidused käsitööriietel, mida kasutatakse tikkimiseks. Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. LIITSIDUSED Karustussidus Riide paremal poolel on karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakestest (lõikuskarus).
Koosneb sisendpilust, kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks, dispergeerivast elemendist (võre või prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkiste järgi, kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena ja väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. Segavad faktorid aatomspektroskoopias: · Protsessi käigus tekkivad tahked osakesed, mis hajutavad kiirgust. · Molekulaarsete osakeste esinemine leegis · Spektrijooned võivad kattuda · Interferentid proovis
Newtoni rõnga raadius. Tingimus lubab meil arvutada rõngaste raadiused läätse kõverusraadiuse funktsioonina: Samapaksuse interferents Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa. Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist. Fraunhoferi difraktsioon pilult (valemi tuletus Fresnel'i tsoonidega): Fraunhoferi difraktsioon. Kõige efektsemalt töötab tsoonide meetod kitsa pilu taga tekkiva kiirgusvälja korral. Pilu taga tekkivat lainet võib sel juhul vaadelda silinderlainena; et difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada. Saame intensiivsuse sõltuvuse nurgast, mille vaadeldav suund moodustab pilule langeva valguse suunaga. Esimesel joonisel näidatud suunas (nurk ) on pilu tagumisest servast tuleva kiire
Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º). Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi.
Newtoni rõnga raadius. Tingimus lubab meil arvutada rõngaste raadiused läätse kõverusraadiuse funktsioonina: Samapaksuse interferents Newtoni rõngad kui samapaksusribad. Fresnel'i meetod: Cornu' spiraal kui faasivektorite summa. Fresnel'i meetod: "tsoonide" tekitamine Cornu' spiraalist. Fraunhoferi difraktsioon pilult (valemi tuletus Fresnel'i tsoonidega): Fraunhoferi difraktsioon. Kõige efektsemalt töötab tsoonide meetod kitsa pilu taga tekkiva kiirgusvälja korral. Pilu taga tekkivat lainet võib sel juhul vaadelda silinderlainena; et difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada. Saame intensiivsuse sõltuvuse nurgast, mille vaadeldav suund moodustab pilule langeva valguse suunaga. Esimesel joonisel näidatud suunas (nurk ) on pilu tagumisest servast tuleva kiire
hôbedakihiga. Laseb läbi kiirgust üheainsa lainepikkuse ümber, kitsas ribas ( 2 b / m ). Ülejäänud läbilaskeriba osad blokeeritakse absorbtsioonfiltritega. Monokromaator koosneb sisendpilust, kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks, dispergeerivast elemendist (vôre vôi prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkiste järgi, kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena ja väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. dx d dispersioon: D f d d lahutusvôime: R d 2w spektrijoone laius: ; D Pilu laius w, määrab ära signaal/müra suhte aga ka lahutusvôime (töötavad üksteisele vastu)
Peale 30 000 kilomeetri läbimist kontrollitakse ega ei esineks pooltelje kummides mõrasi ja et nad olaks terved, sammuti kontrollitakse pooltelgede seisukorda, poolteljed ei tohi ristisuunas loksuda, loksumine viitab kuulide pesade kulumisele ja pooltelg tuleks välja vahetada. 25 21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine Peaülekande hammasrataste vahelist pilu mõõdetakse autolt maha võetud differentsiaalil kaliibriga või indikaatoriga hamba laiema otsa lähedal vähemalt 3...4 üksteisest mööda ringjoont enam-vähem võrdsel kaugusek asuva hamba juures. Pilu kontrollimiseks võib kasutada ka ajalehe paberit. Hammasrataste vahelt läbi lastud ajalehepaber peab olema murtud vastavalt hammasrataste kujule, kuid mitte läbi lõigatud. Hammasrataste hambumise kontrollimiseks kontaktlaigu järgi hammasratastelt võetakse differentsiaal
b. teriku kasvaja moodustumine esipinnale c. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine d. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Superfinish kui metallide töötlemisviis põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Select one: a. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme b. võllide koorivaks töötlemiseks c. avade koorivaks töötlemiseks d. keerme lõikamiseks Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Puurimist kasutatakse: Select one: a. väliskeerme lõikamiseks b. läbivate ja umbavade saamiseks c. tasapindade töötlemiseks d
Ülesanne: kompressioonirõngad tihendavad kolvi ja hülsi vahet õlirõngad kraabivad liikse õli hülsiseintelt maha Rõngastele esitatavad nõuded: väikese hõõrdumisega kuumuskindlad vetruvad Kompressioonirõngad: Malmist, süsinikmalmist, tavaliselt omab ristkülikulist ristlõiget, valmistatakse treimise teel ja termofikseeritud teel valmistatud rõngad Treitud rõngas: vabas olekus on rõngastel suurem luku pilu ja silindrisse pannes lukupilu peab jääma etteantud lõtku piiridesse ( liigasuur pilu tekitab gaaside ebatiheduse, liiga väike pilu võib tekitatada rõngaste kinnikiilumise ohu). Toorik treimisel on nõrgalt ovaalse kujuga ( sama kuju kui seda on rõngas vabas olekus) sellest treitud rõngastele freesitakse lukupilud ja rõngapinnad lihvitakse. Termofikseeritud rõngas: rõngas treitakse välja ümmargust ristlõiget omavast
Valguse murdumist saab demonstreerida laserpointeriga, suunates selle kiire sogasesse vette. Valguse murdumist saab demonstreerida ka ilma laserita. Täidame silindrilise klaasanuma poolenisti veega ja asetame selle keskele püstise pliiatsi. Vaatame pliiatsit ristsuunas läbi veega täidetud anumaosa. Valguse difraktsiooni saab demonstreerida mitmeti. Valguse difraktsiooni on hea näidata, kui lasta laseri (pointeri) kiir läbi kitsa pilu ekraanile. Pilu mõõtmete muutmisel on näha, et kitsama pilu korral kandub laserivalgus rohkem varju piirkonda, kui laia pilu korral. Kui pilu laius on ca 2 või rohkem millimeetrit, siis tekib ekraanile samasugune valgustäpp nagu pilu puudumisel. Difraktsioonivõrena töötab CD või DVD plaat. Seda saab demonstreerida laserpointeri abl. Suuname laserivalguse plaadile nii, et sealt valgus peegelduks seinale või ekraanile. Hämaras või pimedas toas on näha seinale tekkiv täpistk.
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..............................................6 KAJALOKATSIOON.................................................6 DELFIINID JA INIMESED.......................................................7 VARJEVÄRVUS........................................................7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS........................
5. Galaktikate liikumine Galaktikate suurus laseb uurida lisaks galaktika kui terviku liikumisele ka galaktika sees toimuvaid liikumisi. Üksikute tähtede kiirust saab määrata lauhtusvõime korral . Tähtede kaootilise liikumise puhul galaktikas tekib laienenud joon . Süstemaatilise liikumise korral nihkuvad spektrijooned kindlas suunas . Kõige selgema pildi saab , kui võtta spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega 1 : 3 ja panna pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit. Sellise galaktika spektris on kõik jooned kõverdunud S-tähe kujuliseks. Tähtede liikumine spektris on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle , sest neid liiguvad tähed kaootiliselt . Kuna spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad . 6.Gaas ja tolm galaktikates
lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale · Rohkesti venepäraseid elemente (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni, pikitriibulised seelikud näiteks pükste lõige ja särgi · Abielunaiste tunnus - tanu - oli kandmine vöötatult pükste peal valgest linasest riidest, kaunistuseks laubale jääv pits ning kuklasse kinnitatud siidlindid.
Juudid Juudid on nii rikkad kui ka haritud. Nende tava oli vägev, nii vägev, et hoidis rahva elus kui üks inimene lükati kuristikku ja hukkus, jätkas tema tööd järgmine. Nad on suutnud ronida läbi iga vähimagi pilu, mis neile on antud. Neil juutidel, keda kirik ei jõudnud tappa, keelati kui valeusulistel mõistlikele inimestele mõeldud tööalad. Juutidele jäi kaubitsemine kas see on siis mingi töö? Ostad odavamalt asju kokku, tassid mujale, määrid teistele kallimalt pähe. Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus
KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera sobiv pikkus on ~ 8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Äepideme sobivaim pikkus on ~ 10 cm. ÜLDNUGA – Mitmeotstarbeline, sirge teraga. Piisavalt jäik, käepide käega haaramiseks sobiva paksusega. LIHANUGA – Toore liha lõikamiseks
φ ja sagedusega ω. Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. •Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu •Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat
okulaarvõrk 10 niitristi kujutisega. Klaasplaadile 10 on kantud nurgaskaala 0...360°. See pöörleb koos niitristi pööramisega. Nurgamõõte minutiskaala on kantud klaasile 13 ja see projekteerub nurgaskaala peale. Järgnevalt on kujutatud okulaarmõõtepea, millel on okulaar 24, mis näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu mõõtepeasse. Peeglit reguleeritakse nii, et valgusvihk oleks maksimaalne. Okulaarmõõtepea Niitrist Nurgaskaala Mõõdetav detail asetatakse kas mikroskoobi töölauale või selle kohale, tsentrite vahele. Mikroskoop tuleb mõõdetavale kontuurile teravustada. Selleks tuleb piki- ja ristliikumise kruvikute abil viia mõõdetav koht optilise pea
1.1.2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 1.1.3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 1.1.4. Seada suundlatt ja liikuv töölaud võetava laastu mõõdule ja kontrollida töölaudade paralleelsust. 1.1.5. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda. 1.1.6. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 1.1.7. Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased, neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid. 1.1.8. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad. 1.1.9. Noavõlli laagrid ei tohi masinalaudade peale välja ulatuda. 1.1.10
mootori käivitumist nihkub klapp 16 paremale, surve kolvi 18 paremal pool kasvab ja see nihutatakse vasakule, vähendades vedru 17 pingust ja nihutades vasakule nukki 20. Igale ülelaadimisõhu rõhu väärtusele Pk vastab klapi 16, kolvi 18 ja nuki 20 teatud kindel asend. Nuki 20 nihkumine vasakule toob kaasa vedru 19 jõul ripatsile 10 kinnitatud rulli 21 liikumise üles. Hoob 24 pöördub koos teljega 22 ja pilu S poldi 26 ja telje 25 vahel väheneb. Pilu kadumisel telg 25 ja hoob 23, pöördudes ümber telje 22 tõukuriga 6 pöörab väljalülitushooba 3 ümber toe 4 vastupäeva ja hoova parempoolne ots tõstab sõrme 5 kaudu üles varda 2 kaudu siibri 1 asetades selle keskmisse asendisse, mille puhul servomootori kolvi liikumine peatub. Regulaatori väljundvõll 7 vänt 8 ja ripats 9 seisavad paigal ja järelikult on kehtestunud antud ülelaadimisõhu rõhule vastav optimaalne kütuse sissepritse
konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on ettenähtust suurem, siis käsipiduri vabastamisel tõmbab plaat 1 plaati 3 alumist tsentri poole võttes hambumises uue asendi. VW kasutab klotside vahelise hoova pikendamiseks kiilu.
.v liikuvate molekulide arv ..N. Suhe ..N/..v, so ühikulisse kiirusevahemikku kuuluvate molekulide arv 1)Temp tõstmisel nihkub jaotuskõvera maksimum paremale, st kiirus suureneb 2)Temp tõstmisel väheneb väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvate molekulide arv 3)Et N ei muutu, jääb kõigi kõverate ja abstsisstelje vaheline pindala samaks Sterni katse: =0 Anum täitub aurustunud hõbeda aatomitega. Osa aatomeid lendub läbi pilu C ja sadestub punkti A ümbrusesse >0 selgu, et nüüd hõbeda molekulid sadestuvad punkti B ümbruses See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES
Närvirakud Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või *suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, teiselt närvirakult, neuriidid juhivad närviimpulsid tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. edasi teistesse rakkudesse.Sünapsidega antakse edasi närviimpulss järgmisele rakule.Närvirakkude vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. *müofibrillid võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
