Galaktika (0)

Põhikool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Kiviõli 1. Keskkool
Galaktika
Referaat
Koostas : Kadi Uustalu
Kiviõli 2009
Sisukord

Üldine tutvustus

Galaktikate teke

Kuidas liigitada galaktikaid

Elliptiline
Korrapäratu
Spiraalne

Linnutee

Galaktikate liikumine

Gaas ja tolm galaktikates

Kasutatud allikad
1. Üldine tutvustus
Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust .
2. Galaktikate teke
Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe tekkimisega , spiraalgalaktika ketta oma sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega.
Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mõõt , mis muudab kokkukukkumise aja pikemaks. Sellepärast võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda tähtedeks, mistõttu sisemist rõhku ei teki . Galaktika ei kujune gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seaduste järgi .
Protogalaktika kokkutõmbumise ajal kaks populatsiooni: gaasiketas ja tähepilv . Nende suhe sõltub pöörlemisest ja kollapsi sümmeetriast . Tähepilv on enamjaolt väikeste mõõtmetega ning suure tihedusega . Sellepärast stabiliseerub ta kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul . Ketta väljaarenemine võtab aga hulga rohkem aega .
Mõned galaktikad on tekkinud kahe täiesti tavalise galaktika kokkupõrke tagajärjel . Hiid galaktikad neelavad tihti alla tema lähedal asuva teise galaktika . Selle tõttu kutsutakse neid kannibaligalaktikateks . Rõngasgalaktikatel puudub keskosa , sest selle on ära võtnud sealt läbi lennanud galaktika .
3. Kuidas liigitada galaktikaid
Elliptiline galaktika sarnaneb oma välimuselt kokkusurutud keraga . Elliptilised galaktikad koosnevad miljarditest tähtedest ning neid kutsutakse sfäärilisteks moodustisteks . Sellistel galaktikatel puudub seesmine ehitus . Tavaliselt leidub neis vähesel määral tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed . Tuntud Ameerika astronoom Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid “varast tüüpi” galaktikateks, sest ta arvas , et nendest arenesid hiljem spiraalgalaktikad .
Korrapäratuid galaktikaid ehk ebaregulaarseid galaktikaid leidub tunduvalt vähem . Nad sarnanevad spiraalsete galaktikatega . Enamus korrapäratutest galaktikatest sisaldab endas suurtes kogustes gaasi . Üheks korrapäratu galaktika näiteks on Magalhãesi pilved , meie tähesüsteemile lähimaid galaktikaid (asuvad ligikaudu 200 000 valgusaasta kaugusel) .
Väike Magalhãesi pilv
Enamus galaktikatest spiraalsed . Nende hulka kuulub ka meie galaktika . Meile kõige lähemal olev spiraalne galaktika on väga tuntud Andromeeda udukogu , mis asub meist umbes 1,8 miljoni valgusaasta kaugusel .Oma terve massi ja tähtede poolest ületab Andromeeda udukogu umbes kolm korda meie Galaktika , kuigi viimane on galaktikate seas hiiglane . On olemas ka spiraalseid galaktikaid, mille kettal puuduvad spiraalharud .
Anromeeda udukogu
Veel leidub ka hiidgalaktikaid , kääbusgalaktikaid , läätsgalaktikaid ja ka rõngasgalaktikaid .
4. Linnutee
Meie Galaktika ehk Linnutee on spiraalne hiidgalaktika . Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ning ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest . Galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.
Sellesse Galaktikasse kuulub ka Päike . Ta asub ühe spiraalharu seesmisel serval 34 000 valgusaasta kaugusel Linnutee tuumast.
Päike ning tema ümber olevad planeedid tiirlevad ümber Galaktika , keskmise kiirusega umbes 250 km/s. Päike teeb ühe täistiiru Galaktikas 200 miljoni aasta jooksul .
Kuna meie ise asume Galaktikas , saame me vaadelda Linnutee galaktikat ainult seestpoolt . Tänu sellele paistab enamus tähti meile väga heleda vööna ja just seda kutsume me Linnuteeks .
Linnusteest on võimalik eristada ainult väga heledaid tähti . Selleks , et vaadelda teisi galaktikaid , peame vaatama teleskoobiga Linnutee tasandist eemale .
Linnutee galaktikal on kaks kaaslast - Suur- ja Väike Magelhaesi Pilv, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt.
Linnutee
5. Galaktikate liikumine
Galaktikate suurus laseb uurida lisaks galaktika kui terviku liikumisele ka galaktika sees toimuvaid liikumisi. Üksikute tähtede kiirust saab määrata lauhtusvõime korral .
Tähtede kaootilise liikumise puhul galaktikas tekib laienenud joon . Süstemaatilise liikumise korral nihkuvad spektrijooned kindlas suunas .
Kõige selgema pildi saab , kui võtta spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega 1 : 3 ja panna pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit. Sellise galaktika spektris on kõik jooned kõverdunud S-tähe kujuliseks .
Tähtede liikumine spektris on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle , sest neid liiguvad tähed kaootiliselt . Kuna spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad .
6.Gaas ja tolm galaktikates
Lisaks tähtedele kuulub galaktika koosseisu ka suures koguses gaasi ja tolmu . Meile on seda näha vaid siis , kui Galaktikat valgustavad tema lähedal olevad tähed või siis kui tolmupilv varjab tagumiste tähtede valguse . Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist .
Mingil määral on gaasi igas galaktikas . Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad. Neis puudub neutraalne vesinik ja tolm . Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal.
Gaasi ja tolmu olemasolu spiraalgalaktikates allub kindlatele reeglitele. Keskosas gaas puudub . Gaasketas algab mõhna servalt ning ulatub umbes poolteist korda kaugemale kui nähtav osa galaktikast. Gaas paikneb rõngas ühtlaselt . Samasse piirkonda on kogunenud peaaegu kogu tolm ja enamus heledaid tähti .

Kasutatud allikad
http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-ellipgal.html
http://www.google.ee/
http://miksike.ee/
http://www.kadrina.edu.ee/andres/mm.php?menu=1&id=6
ENEKE I , kirjastus ’’Valgus’’ , Tallinn 1982
Astronoomiaõpik gümnaasiumile ’’Kosmoloogia , kirjastus ’’Koolibri’’ 1999

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiii8 Õppematerjali autor

Kirjeldab galatika erinevaid liike. Ise sain töö eest hinde 5.

füüsika galaktika

Kasutatud allikad

https://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-ellipgal.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Galaktikad

SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid. Lähemalt on räägitud ka meie kodugalaktikast Linnuteest . Töö eesmärgiks on õppida tundma paremini galaktikaid ning nende ehitust . 3 MIS ON GALAKTIKAD? Nad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.[1]

Füüsika

ppt

Galaktikad

tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk

Füüsika

docx

Linnutee ja teised galaktikad

Kätlin Kallas F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu

Megamaailma füüsika

docx

Galaktika

GALAKTIKAD Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata.

Füüsika

rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt

Loodusteadused

docx

Meie Galaktika

Meie Galaktika üldiseloomustus Kuuvalguseta sügisööl on hästi näha üle taeva ulatuv hele vöönd - Linnutee. Helendus on tingitud paljude tähtede valgusest, mida palja silmaga ei saa eristada. Mõnedes kohtades varjavad tähti kosmilise tolmu pilved. Meie Galaktika ongi Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98% tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus,

Füüsika

doc

Linnutee

..5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine...........................................................................................7 · Galaktikaparved.................................................................................................8 · Tähtkujud...........................................................................................................8 · Paisuv universum...............................................................................................8 · Kokkuvõte......

Füüsika

doc

GALAKTIKA

.....................................................................................10 PILDID GALAKTIKATEST.....................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 1. LINNUTEE Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega, nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana- Linnuteena. Mujal maades kreeklaste eeskujul kutsutakse seda Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20 kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 1610. a suunas Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse ning sai selgeks, et riba helenduse põhjuseks on tohutu arv nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. 18. sajandi lõpus alustas üks

Füüsika

Rohkem sarnaseid