Optika küsimused ja vastused

Käo, Rainis

Optika küsimused ja vastused (7)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

3 KEHV

Esitatud küsimused

Kuidas seletab 20sajandi algul loodud kvantteooria valgust?
Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest?
Millised on valguslained oma oma olemuselt risti või pikilained?
Milline väli---elektri- või magnetväli---- tekitab silmas valguse aistingu signaali?
Mis on lainefront?
Mis on tasalaine frondiks?
Mis on keralaine frondiks?
Mis on lainepikkus?
Mis on monokromaatne valgus?
Millises lainealas on valgus nähtav?
Mis on laineperiood?
Mis on lainesagedus?
Mis on laine kiirus?
Mis on laine faas?
Mis on valguse intensiivsus?
Millega on määratud valguse intensiivsus?
Mis on valge valgus?
Mis põhjustab silmas erinevaid valgusaistinguid?
Mitut erinevat värvust eristab silm?
Mis on põhivärvid?
Mis on värvipimedus?
Mis on daltonism?
Milline valgus annab tugevaima värviaistingu?
Mis on infravalgus?
Mis on infravalguse toimed?
Mis on kasvuhooneefekt?
Mis on ultravalgus?
Mis on ultravalguse toimed?
Mis on osooniaugud?
Mida nimetakse difraktsiooniks?
Mis on Huygensi printsiip?
Kuidas praktikas saada difraktsioonipilti?
Milles seisneb Huygensi-Fresneli printsiip?
Kuidas liita samas faasis olevaid laineid?
Kuidas liita vastasfaasides olevaid laineid?
Mis on amplituud?
Miks suurte avade korral ei esine difraktsiooni?
Millal võib laineteoorias pidada valguse levimist sirgjooneliseks?
Mida nimetatakse valguslainete interferentsiks?
Mis on käiguvahe?
Mis on k tähendus interferentsi maksimumi valemis?
Kuidas saada valguse interferentsi katseliselt?
Millise nähtuse 2 külge on valguse interferents ja difraktsioon?
Kuidas on seotud energia jäävuse seadus ja valguse interferents?
Millal tekib püsiv interferentspilt?
Millised lained on koherentsed?
Kuidas tekib lainete mittekoherentsus?
Kuidas tekib valgus?
Milliseid valguslaineid kiirgab laser?
Mis on suured kaugused optikas?
Millal võib lainete asemel kasutada kiiri?
Mis vahe on seadusel ja seaduspärasusel?
Kuidas muutuvad valguse kiirus ja lainepikkus murdumisel?
Milline lainet ja võnkumist iseloomustav suurus ei muutu valguse murdumisel?
Mida näitab absoluutne murdumisenäitaja?
Mida näitab suhteline murdumisnäitaja?
Mida nimetatakse valguse dispersiooniks?
Mis on dispersioonikõver?
Kuidas on seotud aine murdumisenäitaja ja valguse lainepikkus?
Kuidas ja miks tekib vikerkaar?
Milliste optiliste nähtustega vihmapiisas on tegemist vikerkaare tekkimisel?
Mis on spektraalaparaat?
Milline on spektraalaparaadi ehitus?
Millised optilised seadmed võimaldavad saada spektrit?
Mis on kiirgusspekter ja millised on tema liigid?
Mis on neeldumisspekter?
Mis on pidev spekter ja millises aine olekus see tekib?
Mis on joonspekter ja millises aine olekus see tekib?
Mis on ribaspekter ja millises aine olekus see tekib?
Mis on optiline resonants?
Mis on spektraalanalüüs?
Milleks kasutatakse spektraalanalüüsi?
Mis on spektroskoopia?

Lõik failist

Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria ? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt.

Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria ? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist.

Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid.

Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju

Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik

Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained )? Valguslained on oma olemuselt ristlained, sest valguslaine koosneb elektri-ja magnetväljast ja mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad risti

Milline väli---elektri- või magnetväli---- tekitab silmas valguse aistingu signaali?

Mis on lainefront ? Lainefrondiks nimetatakse pinda, mis eraldab laine poolt häiritud ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud pole.

Mis on tasalaine frondiks? Tasalaine front on paralleelne kiirtekimp ehk valgusvihk ,

Mis on keralaine frondiks? Keralaine front on hajuv valgusvihk

Mis on lainepikkus ? Joonis Lainepikkus on kahes samas faasis oleva naaberpunkti vahel.

Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on selline, milles lainepikkus ei muutu valgusel.

Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm

Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis on T

Mis on lainesagedus ? Lainesagedus on suurus, mis näitab mitu võnget teeb laine vaadeldavad ajaühikus.

Mis on laine kiirus? Valemid Laine kiirus kui pika tee läbi laine kindlas ajaühikus Valem: v=f*λ=

Mis on laine faas? Laine faas näitab ära muutuva suuruse antud ajahetkel

Mis on valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku.

Millega on määratud valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus on määratud elektrivälja tugevuse ruudu muutumine ajas.

Mis on valge valgus? Valge valgus on liitvalgus , mis koosneb värvilistest valgustest.

Mis põhjustab silmas erinevaid valgusaistinguid? Erinevaid valgusaistinguid põhjustavad silmas olevad kolvikesed, mis neelavad punast, sinist , rohelist.

Mitut erinevat värvust eristab silm? Inimese silm eristab 30 000 erinevat värvust.

Mis on põhivärvid? Põhivärvid on kollane, punane, sinine ja põhivärvused punane, roheline ja sinine.

Mis on värvipimedus? Värvipimedus on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.

Mis on daltonism ? Daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.

Milline valgus annab tugevaima värviaistingu? Kõige tugevama valgusaistingu annab roheline valgus.

Mis on infravalgus ? Infravalgus on valgus, mille lainepikkus jääb punasest värvusest kõrgemale (üle 760nm).

Mis on infravalguse toimed? Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infravalgus on seotud kasvuhoone efektiga .

Mis on kasvuhooneefekt ? Kasvuhoone efekt on selline asi kus Päikselt maale tulev kiirgus läbib atmosfääri, kuid maapinnal neeldub ja maapind hakkab kiirgama soojuskiirgust ehk infravalgust ja see enam ei läbi atmosfääri neid kihte, mida läbis Päikse valguskiirgus.

Mis on ultravalgus ? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla 380 nm) nimetatakse ultravalguseks.

Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2’te. Suures koguses hävitab ta baktereid ja põhjustab nahavähki ja silmahaigusi.

Mis on osooniaugud ? Osooniaugud on kohad, kus osoonikiht on tavapärasest õhem.

Mida nimetakse difraktsiooniks? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.

Mis on Huygensi printsiip? Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine.

Kuidas praktikas saada difraktsioonipilti? Väga lihtsalt. Tuleb vaid pöial ja nimetissõrm üksteisele hoida väga lähedal ja tekkivast pilust läbi vaadata. Tekkiv tume joon ongi põhjustatud valguse difraktsioonist.

Joonista, kuidas on võimalik valguse sattumine varju piirkonda’
Need lained, mis mahtusid vabasse tsooni, saadavad elementaarlained edasi ka teisele poole ava.

Milles seisneb Huygensi-Fresneli printsiip? Igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana , kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlaine liitumise tulemusena.

Kuidas liita samas faasis olevaid laineid? Joonis
Kui lained on samas faasis, siis nad võimendavad üksteist liitumisel.

Kuidas liita vastasfaasides olevaid laineid? Joonis
Kui lained on vastasfaasides, siis liitumisel nad nõrgestavad või kustutavad üksteist.

Mis on amplituud ? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel

Mis on hälve? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest.

Miks suurte avade korral ei esine difraktsiooni? Esineb küll, kuid seda on raske märgata kahel põhjusel: esiteks, ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ja teiseks, suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks.

Millal võib laineteoorias pidada valguse levimist sirgjooneliseks? Kui esineb superpositsioon.

Mida nimetatakse valguslainete interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist , mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist.

Mis on käiguvahe? Tähis Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel liitumispunkti tagasi jõudmiseks. Tähiseks on Δ ( delta )

Interferentsi maksimumi tekkimise tingimused. Joonis
Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega.

Interferentsi miinimumi tekkimise tingimus. Joonis
Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega.

Mis on k tähendus interferentsi maksimumi valemis? k tähendab maksimumi valemis interferentsijärku.

Kuidas saada valguse interferentsi katseliselt? Kui võtta kaks kokkusurutud žiletitera ja lõigata filmiribasse 2 pilu , siis vaadates läbi pilu me tõestasime, et valguse interferents on olemas.

Millise nähtuse 2 külge on valguse interferents ja difraktsioon ? Laserkiir

Kuidas on seotud energia jäävuse seadus ja valguse interferents? Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia muundumist teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist, sest valguse puudumine tähendab, et sellesse punkti valgus lihtsalt ei levi.

Millal tekib püsiv interferentspilt ? Püsiv interferentspilt tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on koherentsed see tähendab, et laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu

Millised lained on koherentsed? Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised.

Kuidas tekib lainete mittekoherentsus? Mittekoherentsus on tingitud, kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes.

Kuidas tekib valgus? Valgus tekib, kui ühinevad erinevates faasides lainejadad ja kui muutuvad lainejadad, siis muutuvad ka lainete liitumise tulemus, kuid interferentsis muutuvad nad sellises tempos , et inimsilm ei suuda neid eristada ning tulemuseks on , et me näeme valgustatud pilti, mitte interferentsioonipilti.

Milliseid valguslaineid kiirgab laser ? Laser kiirgab koherentseid valguslaineid

Mis on suured kaugused optikas? Optikas on suured kaugused sellised, mis on palju suuremad valguse lainepikkusest.

Millal võib lainete asemel kasutada kiiri ? Kui avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused on valguse pikkusest suuremad, siis võime kasutada valguskiiri ja kehtivad nn. geomeetrilise optika seadused.

Interferents kiledes? Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt, teine osa läheb kilesse sisse ja peegeldub kile alumiselt kihilt tagasi. Kuna tagasipeegelduvad valgused on koherentsed ning nad on sama valgusaatomi osad, mis jagati pooleks. Tingimuseks on, et kile on õhem, kui laine pikkus. Värvus tuleneb sellest, et õhukesele kilele langev valge valgus on liitvalgus ja see koosneb erinevatest värvustest, mis jagunevad ära, kuna osad valguse kiired ei peegeldu tagasi vaid läbivad kile ja seepärast ei peegeldu tagasi valge vaid hoopis värviline valgus.

Selgendavad katted ? Katted, mis on väga õhukesed ja mille ülesanne on peegeldumist piirata ja läbi keha tulevaid valguskiiri suunata ühte kohta kokku.

Newtoni rõngad? Rõngad, mis tekivad kui asetada pikafookuseline tasakumer lääts tasasele pinnale, siis tekib selle valgustamisel interferentspilt, mis koosneb kontsentrilistest heledates ja tumedatest rõngastest.

Interferomeetrid? Optilised täppismõõteriistad, millega saab mõõta valguse interferentsi abil valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi.

Holograafia ? Eseme ruumiline fotografeerimine, kus pärast saab vaadata, mis on ka nurga taga, kui liigutada pead. Tavalise fotoga seda teha ei saaks.

Difraktsioonivõre? Enamasti klaasplaadile tehtud paralleelsete pilude süsteem, kus valgus kriimustatud pinnast läbi ei lähe vaid läheb kahjustamata pinnast läbi ehk kahe sissekriimustatud joone vahelt.

Optiliste riistade lahutusvõime? Lahutusvõime näitab kui lähedal paiknevad kehale difraktsioonirõngad.

Mis vahe on seadusel ja seaduspärasusel? Seaduspärasus näitab kas ühe suuruse muutumine kutsub esile teise suuruse muutumise ja seadus näitab kuidas üks suurus muutub teise suuruse muutudes .

Kuidas muutuvad valguse kiirus ja lainepikkus murdumisel? Kiirus muutub keskkond 1 (kus valgus parajasti on) ja keskkond 2 (kuhu valgus siseneb) jagatisel (keskkond1/keskkond2), kiiruse vastuse annab ka teada kui mitu korda väheneb lainepikkus.

Milline lainet (ja võnkumist) iseloomustav suurus ei muutu valguse murdumisel? Valguslaine sagedus on muutumatu igas keskkonnas.

Sõnasta valguse murdumisseadus ja tee joonis. Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise.
ns on suhteline murdumisnäitaja, kuna

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

415 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rainis Käo Õppematerjali autor

1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria?
2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria?
3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust?
4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest?
5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik
6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)?
7. Milline väli---elektri- või magnetväli---- tekitab silmas valguse aistingu signaali?
8. Mis on lainefront?
9. Mis on tasalaine frondiks?
10. Mis on keralaine frondiks?
11. Mis on lainepikkus? Joonis
12. Mis on monokromaatne valgus?
13. Millises lainealas on valgus nähtav?
14. Mis on laineperiood?
15. Mis on lainesagedus?
16. Mis on lainekiirus? Valemid
17. Mis on laine faas?
18. Mis on valguse intensiivsus?
19. Millega on määratud valguse intensiivsus?
20. Mis on valge valgus?
21. Mis põhjustab silmas erinevaid valgusaistinguid?
22. Mitut erinevat värvust eristab silm?
23. Mis on põhivärvid?
24. Mis on värvipimedus?
25. Mis on daltonism?
26. Milline valgus annab tugevaima värviaistingu?
27. Mis on infravalgus?
28. Mis on infravalguse toimed?
29. Mis on kasvuhooneefekt?
30. Mis on ultravalgus?
31. Mis on ultravalguse toimed?
32. Mis on osooniaugud?
33. Mida nimetakse difraktsiooniks?
34. Mis on Huygensi printsiip?
35. Kuidas praktikas saada difraktsioonipilti?
36. Joonista, kuidas on võimalik valguse sattumine varju piirkonda
37. Milles seisneb Huygensi-Fresneli printsiip?
38. Kuidas liita samas faasis olevaid laineid? Joonis
39. Kuidas liita vastasfaasides olevaid laineid? Joonis
40. Mis on amplituud?
41. Mis on hälve?
42. Miks suurte avade korral ei esine difraktsiooni?
43. Millal võib laineteoorias pidada valguse levimist sirgjooneliseks?
44. Mida nimetatakse valguslainete interferentsiks?
45. Mis on käiguvahe? Tähis
46. Interferentsi maksimumi tekkimise tingimused. Joonis
47. Interferentsi miinimumi tekkimise tingimus. Joonis
48. Mis on k tähendus interferentsi maksimumi valemis?
49. Kuidas saada valguse interferentsi katseliselt?
50. Millise nähtuse 2 külge on valguse interferents ja difraktsioon?
51. Kuidas on seotud energia jäävuse seadus ja valguse interferents?
52. Millal tekib püsiv interferentspilt?
53. Millised lained on koherentsed?
54. Kuidas tekib lainete mittekoherentsus?
55. Kuidas tekib valgus?
56. Milliseid valguslaineid kiirgab laser?
57. Mis on suured kaugused optikas?
58. Millal võib lainete asemel kasutada kiiri?
59. Interferents kiledes?
60. Selgendavad katted?
61. Newtoni rõngad?
62. Interferomeetrid?
63. Holograafia?
64. Difraktsioonivõre?
65. Optiliste riistade lahutusvõime?
66. Mis vahe on seadusel ja seaduspärasusel?
67. Kuidas muutuvad valguse kiirus ja lainepikkus murdumisel?
68. Milline lainet (ja võnkumist) iseloomustav suurus ei muutu valguse murdumisel?
69. Sõnasta valguse murdumisseadus ja tee joonis
70. Mida näitab absoluutne murdumisenäitaja?
71. Mida näitab suhteline murdumisnäitaja?
72. Mida nimetatakse valguse dispersiooniks?
73. Joonista valge valguse lagunemine vikerkaarevärvideks prismast läbiminekul
74. Mis on dispersioonikõver? Graafik
75. Kuidas on seotud aine murdumisenäitaja ja valguse lainepikkus?
76. Kuidas ja miks tekib vikerkaar?
77. Milliste optiliste nähtustega vihmapiisas on tegemist vikerkaare tekkimisel?
78. Mis on spektraalaparaat?
79. Milline on spektraalaparaadi ehitus? Joonis
80. Mis on spekter?
81. Millised optilised seadmed võimaldavad saada spektrit?
82. Mis on kiirgusspekter ja millised on tema liigid?
83. Mis on neeldumisspekter?
84. Mis on pidev spekter ja millises aine olekus see tekib?
85. Mis on joonspekter ja millises aine olekus see tekib?
86. Mis on ribaspekter ja millises aine olekus see tekib?
87. Mis on optiline resonants?
88. Mis on spektraalanalüüs?
89. Milleks kasutatakse spektraalanalüüsi?
90. Mis on spektroskoopia?

NB! 11.küsimuse õige joonis on: http://www.upload.ee/image/1648431/Untitled.png

lainefront laine optika resonants interferents difraktsioon

Sarnased õppematerjalid

rtf

Füüsika referaat

Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tul

Füüsika

doc

Valgus

Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) ? käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks.

Füüsika

doc

Laineoptika

Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) sin = b 1

Füüsika

docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb

Füüsika

doc

FÜÜSIKA - OPTIKA

FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused:  periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.  lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel.  laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus.  Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus.  c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s  E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel.  I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tek

Füüsika

docx

Optiline valgus

1. Valguse dualism Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon Lainete paindumine/kaldumine selliste avade, tõkete taha, millede mõõtmed on võrreldavad antud laine lainepikkusega. Ilmneb avade ja tõkete korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lainepikkuse mä?

Füüsika

docx

Füüsika KT konspekt: VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED

ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD NAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES

Füüsika

doc

11.kl OPTIKA kokkuvõte

Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus?

Füüsika

Rohkem sarnaseid