läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised) Elektrilised närviimpulssid Sünaps – Neuronitevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele (Elektriline ja keemiline) Närviraku ehitus 2. Närvisüsteemi ehitus ja talitus Närvisüsteemi jagunemine Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesk- ja piirdenärvisüsteem. KESKNÄRVISÜSTEEMI moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. PIIRDENÄRVISÜSTEEMI moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb: SensoorNe närvisüsteem, mille alla kuuluvad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. Somaatiline närvisüsteemi, mille alla kuuluvad
lüliline selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik. koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Närvisüsteem Närvisüsteemi kesksed osad Närvisüsteemi keskesed osad (pea- ja seljaaju) paiknevad paiknevad keha kõhtmisel keha selgmisel poolel. Peaaju poolel, kus moodustub on suhteliselt suur ja närvikett. Peaaju on väike ja keerulise ehitusega. enamasti lihtsama ehitusega. Süda ja vereringesüsteem Süda paikneb kõhtmiselt Süda paikneb selgmiselt ning on kahe kuni (mõnikord puudub) ja on neljaosaline. enamasti pikk ja torujas.
Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb. Hormoonid mjutavad vere kaudu erinevate elundite td. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koost. Rakud: Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on niteks miljoneid rakke
20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi tema laste käes. "Üks imelik mõte oli viirastusena Andrese peaaju külastanud...mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes?". Esimese kolme lapse sünnid tegid Andrese meele kurvaks, sest need olid tütred ja ükski polnud kohapärija. Kui sünnib ka poegi on Andres rahul lk 354. 3. Andrese võitlus Pearuga Andrese ja Pearu esimene kohtumine toimus kõrtsis, kus Pearu sakstetoast välja tuli ja Andresega kohtus. Pearu käitus Andresega väga üleolevalt, tahtis kohe rammu katsuda,
arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on tähtsaim "Sinuhe jutustsus" Inimese peamised elatualad:küttimine,korilus,kalandus,maaharimine.Hiljem hakati savinõusid valmistama,kiviesemeid lihvima,aukude sissepuurimine kivisse.Inimese kujunemine-Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus..Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Tark inimene arendas kõnet. Riigitekke teooriad:ühiskond kihistunud ja riiklik korraldus kujunenud algusest peale vägivalla ja sunni läbi./tõusev ülemkiht on eelkõige ühiskonna korraldajad,kellele
potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks Pige kahe punkti vahel on 1v , kui laegu 1c viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J E=U/d Üks elektronvolt on töö, mida teeb elektriväli elementaarlaengu liigutamisel ühest punktist teise , kui pinge nende vahel on 1v EKG-elektrokardiograafia- uuritakse südame talitluse käigus tekkivaid pinge impulsse EEG-elektroensefalograafia-uuritakse peaaju talitluse käigus tekkivate pigete ajalist sõltuvust Elektriline induktsioon-juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengu kandjaid juhi liikuma. Selle tagajärjel laadivad juhi vastaspinnad, üks positiivne, teine negatiivne Elektrilie varjestamine- mingi keha kaitsemine elektrivälja mõjude eest, selleks tuleb keha ümbritseda metall võrguga või kestaga Dielektrik- mittejuht, vabulaengukandjaid mittesisaldav aine, kitsamas tähenduses on dielektrik aine, milles
närviimpulsid, miskanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub närviimpulsside analüüs&maitsete eristamine. Eestpoolt taha: magus, soolane, hapu, kibe. Lõhnade tundmine: haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas, täis haisterakke. Ninaõõne sisepind pidevalt niiske, sest näärmerakud eritavad lima. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas&kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Need kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Nohuga ei tunne lõhna, sest haistmiselundi rakud on paksult kaetud limaga&lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. Kompimine: võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temp-i jms. Tekib 5 aistingu kombinatsioonina. Nahas on tunderakkude kogumid e retseptorid, need tajuvad puudutust, survet, valu, külma&kuuma. Keha eri piirkondades nahk erineva kompimistundlikkusega, sest retseptorite arv on eri kohtades erinev.
luu, jäljend) erineva ehitusega organisme b)ev toimub keerukama ehitusega organismide tekke suunas 2.Võrdlev anatoomiline Erinevatesse klassidesse meetod kuuluvate organismide ehitust (kehakte, peaaju ehitus jne) 3. Embrüonaalne meetod Embrüosi ja looteid Lootes sarnased 4. Molekulaargeneetiline Erinevate organismide DNA, Sarnaste geenide, valkude meetod geenide, kromosoomide ja ehitus näitab organismide valkude (hemoglobiin) sugulust ja põlvnemist ühest ehitust. eellasest. Mõisted:
12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsil Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks, Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992, teine ametiaeg 1996. aastast Lennart Meri on olnud kaks korda abielus Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri kui kirjanik Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k.
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb... Individuaalse arengu pidurdumises. Inimese genonoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb 2% simpansi omast... Inimese peaaju on simpansi omastsuurem... 3,5 korda. Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis... Aafrikas. Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud... Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes... 100 tuhat aastat tagasi. Põllumajanduse areng algas umbes..
Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired. Sümptomaatiline epilepsia- on seostatud peaajukahjustuse või kesknärvisüsteemihaigusega. 15. Mis on epileptiline staatus, miks seda seisundit on tarvilik ravida ja millega kupeeritakse seda
uuringute tulemustele diagnoosida psüühikahäire. Vastavalt sümptomitele ja diagnoosile soovitab psühhiaater psühhoterapeudist sekkumist või määrab ravimi. Psühhiaatriline ravi on kooskõlastatud rahvusvaheliste ravijuhistega. Psühhiaatriline vastuvõtt haigekassa lepinguga keskustes kestab esmasel kohtumisel 50 minutit, järgevatel kohtumistel 25-50 minutit. Esmase vestluse järgselt püstitatakse esmane diagnoos, mida vajadusel täpsustatakse kehalise tervise, peaaju visualiseerivate või psühholoogiliste uuringutega. Vajadusel ja võimalusel määratakse juba esmase vestluse järgselt ravi ja antakse soovitused. Ravi jätkub korduvate vastuvõttudega, kus jälgitakse ravi efekti ja vajaduse korrigeeritakse ravi. Vastuvõtul puudutatud teemad: ·kaebused ja vaevused ·üldine toimetulek töö, õppimine, hobid, lähedased suhted ·varasem elukäik, haridustee ·päritoluperes ja suguvõsas esinenud haigused ja psüühikahäired
mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket 3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus, füsioloogia, käitumine, sigimine, haigused Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s- kujuline selgroog), inimesel esijäsemed lühemad kui tagajäsemed, karvkate (inimesel taandarenenud), peaaju (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel abstraktne ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65 5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk mitmekesistumine, väljasuremine 6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest
näitavad inimese ortogeneetilise arengu aeglustumist. Luustumiskollete täielik puudumine sünnil Hammaste hiline ilmumine ja vahetumine Koljuõmbluste pikaajaline avatus Pikaajaline sõltuvus vanematest Pikk eluiga Inimese evolutsiooni võti peitub ortogeneesi pidurduses "Pole ühtegi teist imetajat, kes areneks nii aeglaselt kui inimene." Arengu progressiivne aeglustumine väljendub eriti silmatorkavalt peaaju kasvus. Makaagi ajumaht on sünnil 65% täiskasvanu omast, simpansil on see näit 40% ja inimesel vaid 23%. Gorilla ja simpansi aju saavutab 70% lõppmahust esimesel eluaastal, inimesel aga alles 3aastaselt. Inimese ortogeneesis on üks erandnähtus, nimelt üsasisese arengu suhteline lühidus. Inimene 40 nädalat, simpans 34 ja gorilla 37 nädalat. Kui aga see arenguperiood pikenenuks proportsionaalselt arengu üldise aeglustumisega,
Preestrid olid austatud isikud, sageli olid preestrid ka valitseja nõuandjateks riigijuhtimise küsimustel. 5. Egiptlaste religioonis oli sügavalt juurdunud uskumus sellest, et inimene jätkab oma tavapärast elu ka pärast surma ning selleks tehti suurejoonelisi matuserituaale, kuna keha tuli säilitada. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega, mis toimus valju halamise saatel. Seal eemaldati surnu siseelundid ja peaaju ning kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. Kui muumia oli valmis, võis matus alata ning surnu toimetati üle Niiluse jõe hauakambri juurde, kus suleti muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse, et ta saaks häirimatult elada surnute riigis. 6. Hieroglüüfid tekkisid umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkega ning väliselt meenutavad nad piltkirja. Kokku oli kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi ning nende keerulisuse tõttu kasutati neid enamjaolt esinduslikumate tekstide puhul
osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)- *füüsikal ja vaimne funtsiooneerimine halveneb kiiresti *iseseisev toimetulek häiritud,vajab abi *soodsalt mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus 3)Hüpotalamus-kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset (ainevah, tempkohanemine, janu/nälg),seksuaalkeskus,valukeskus,stressikeskus 4)Ajuripats 5)Ajusil-refektoorne keskus,närviimpulsside ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6)Piklikaju e seljaaju- südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha
· Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased . Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. · Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. · Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. · Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. KUULMISELUND: Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid . · Inimese kõrv koosneb kolmest osast : · -välis,-kesk ja sisekõrv · Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. TASAKAAL:ASAKAAL · Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid
rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi, mis juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 6 3. LÜHINÄGELIKKUS Lühinägelikkus on päritav
Luustik: kolju, selgroog, roided ees ja tagajäsemelud. Hingamiselnd: suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda. Vereringeelundid :4kambriline süda, vatsakeste vahel täielik vahesein, keha- ja kopsuvereringe. Seedeelundid: suuõõs, neel, söögitoru magu, sooltoru, pärak, seedenäärmed. Erituselundid: neerud soolestik kopsud osal ka nahk meeleelundid silmad kõrvad jt. Närvisüsteem: seljaaju, peaaju, närvid. Imetajatel kiire ainevahets. Sisemine viljastamine. viljastatud munarakk suundub emakasse. loode areneb emaslooma emakas. nabaväädi kaudu saab süüa ja värki. tiinuse pikkus sõltub liigist. pärast sündi imetamisperiood piim tekib piimanäärmeis ja selle saab kätte nisade kaudu. Selts putuktoidulised * karihiired. Välimuselt sarnanevad karihiired hiirtega. Kõige tavalisem ja laiemalt levinud on mets karihiir. Tema väike 7-10 cm pikkune keha on tumepruuni karusnahaga
ja nn body-backeri sündroomi tõttu. Viimasel juhul üritatakse kokaiini vedada salakaubana kondoomi pakituna, allaneelatud kondoom võib maos puruneda või sattub kokaiin makku maomahla toimel. Surmav annus imendub verre. Selliseid pakikesi on topitud ka pärakusse või tuppe. Pärasoolest eemaldamiseks on vahel vaja ka kirurgilist operatsiooni. Kokaiini tarvitamise tagajärgedeks on vaimne ja füüsiline sõltuvus, nina limaskesta põletik, veenipõletik, peaaju verevalumite oht, sagedane haigestumine nakkushaigustesse. Tekivad südame rütmihäired. Inimene kõhnub ja suureneb higistamine. Lisaks tekivad unetus, hirm, krambid. Seksuaalne huvi väheneb. Võõrutusnähtudeks on apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus, võimalikud segadusseisundid. Mõõduka kokaiinidoosi tekitatud eufooria kestab üle poole tunni. Tarvitajad väidavad, et kokaiin parandab tähelepanu, lühendab reaktsiooniaega, kiirendab mitmete vaimsete
suusatamine. Pulss peab olema selline, et kaaslasega on võimalik vabalt vestelda. Ning koormust peaks aja möödudes suurendama, et vastupidavus kasvaks. Kui nädalate kaupa samas tempos sporti teha, siis lõpuks ei mõju see enam kehale. Keha on siis sellega nii harjunud, et organismile on see täiesti tavaline tempo ning järgnevatest treeningutest pole enam kasu. Kui sporti ei tehta siis vaimsed võimed alanevad, tähelepanu nõrgeneb, peaaju vere-varustus nõrgeneb, väheneb südame varujõud, võib tekkida rasvumine, tervis halveneb ja veel mitmeid teisigi hädasid. Juba see näitab, et peab tegema sporti, et olla terve. Tänapäeval liigutakse palju vähem kui varem, kuna käimine on asendunud auto-sõiduga, trepist ülesmineku asemel on lift, tähtsat uudist edastades ei pea külla kõndima, vaid helistatakse või saadetakse e-mail. Ning kui iseseisvalt sporti teha ei viitsi, siis ongi selleks vajalikud kehalise tunnid
toitainetest. Seetõttu on kofeiini lisatud mõningatesse kõhnumist soodustavatesse preparaatidesse. Samuti aitab kofeiin lühiajaliselt mõnevõrra parandada kehalise suutlikkuse näite. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus – kohvil on vett eemaldav ehk diureetiline mõju. Seetõttu pole kohv veekaotuse korral janukustutuseks sobiv. Erilist tähelepanu tasub pöörata mõjule, mida kofeiin avaldab inimese närvisüsteemile. Kofeiinimolekulide seostumisel peaaju teatud piirkondades esinevate närvirakkude retseptoritega muutuvad erksamaks mõned tajud ja kiireneb kesknärvisüsteemi talitlus. Kofeiin parandab tähelepanuvõimet, aitab keskenduda ja unisust ületada ning suurendab mõnevõrra vaimse töö aktiivsust. • Mis on kohvi plussid ja/või miinused? Kohv stimuleerib kesknärvisüsteemi, hingamiselundite tegevust, laiendab veresooni, suurendab vöötlihaste toonust, kiirendab südame tööd ja aitab madala vererõhu korral
eemaldumine oluliselt aeglustuda. Mida kauem kontrastaine neerudes viibib, seda tõenäolisemalt ta neid kahjustab. Seepärast uuritakse nerrukahjustuse kahtluse korral enne protseduuri seerumi kreatiniinitaset. Kui neerutalitluse halvenemist näitav kreatiniinitase on tõusnud, kontratsainega uuringut ei tehta. Kui kratiniinitase on veres normaalne, eemaldub kontrastaine organismist probleemideta ja uuringu võib teostada riskideta. (Mustajoki & Kaukua, 2005) Teostades peaaju angiograafiat asetab neuroradioloog nõela lapse kubeearterisse. Nõela abil sisestatakse kateeter. Kateeter läbistab läbi keha arterid ja seejärel jõuab igasse nelja peaarterisse kaelas, mis lähevad ajju. Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest.
) Pikaajaline treening tugevdab lihaseid, kopse ja südant; organism kaotab palju energiat, vett ja soolasid. Refleksikaar närvisüsteemi talituse aluseks, kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastus ärritusele. Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised.
silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik) Levikuviis: piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel Haigusnähud: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteperiood: 2 –4 päeva LASTEHALVATUS Levikuviis: kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Eestis oli viimane haigusjuhtum 1961. aastal MARUTÕBI Levikuviis: nakatunud looma hammustus Haigusnähud: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteperiood: sõltub hammustuse kohast, 2 – 8 nädalat Vaktsiin: olemas PUUKENTSEFALIIT Levikuviis: nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit
SURMAJÄRGSUS Usuti, et surnukeha jätkab oma elu peaaegu samal viisil peale surma. Varasemal ajal püüti surnukehast säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Surm Väga tähtis muutus toimus 1960. aastate lõpus, kui lepiti kokku ajusurma kontseptsioon ja selle diagnoosimise kriteeriumid. Kuni tolle ajani peeti inimelu lõppenuks vereringe või hingamise lakates, kuid ajusurma puhul on otsustav peaaju talitluse pöördumatu lakkamine. Intensiivmeditsiin oli tolleks ajaks saanud enda käsutusse tehisvahendid nii vereringe, hingamise kui ka neerutalitluse asendamiseks. Nii tuli üha enam ette juhtumeid, kus inimese keha suudeti pikka aega elus hoida, kuid paraku ilma teadvuse ja teiste psüühika osadeta ning võimaluseta iseseisvalt elus püsida. Terri Schiavo (F) Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Et kilpkonnaliste roided on kilprüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn hingamiseks rinnakorvi liigutada. Seetõttu toimub hingamineõhku "neelates", kusjuures võngub keelealune aparaat. Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile. Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks, merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust. Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid hapnikku otse atmosfäärist
ning mida peab pidevalt taaslooma. (Kütt 2005) Ardo Praks arvab: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vikipeedia ütleb: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajjusaabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. (Vikipeedia 2013) Motiivide tavapärane liigitamine: bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid organismi vajadused, ilma nendeta võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid psüühilise heaolu tagamine- tunnustus-, suhtlemisvajadus
saa. 3) söögitorufaas söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku. Lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lõkatakse toidukämp edasi. Liigub laineliselt kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ning toit pääseb makku. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihased nii neelupiirkonnas kui söögitoru piirkonnas. Ja ka koordineerivad. Ajukahjustuste korral peaaju ja ka uitnärv, on neelamine häiritud. Neelamise faasid: Suuõõne faas toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tekitab kõrge rõhu
11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis jagunevad vastavalt asetusele 8 kaelaosas, 12 rinnaosas, 5 nimmeosas, 5 ristluuosas, 1 õndraosas. 14. Juhteteed Sidepidamine peaaju ja seljaaju vahel 15. Ülenevad juhteteed on sensoorsed ja kulgevad retseptoritest läbi seljaaju peaajju Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju 16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 17. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid 18. Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond a) Kaelapõimik pea, kael ja vahelihas C1-C4 b) Õlapõimik õlavööde ja ülajäse C5-C8
Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Testosteroon (meessugu hormoon) stimuleerib valkude sünteesi. Naissuguhormoonideks on östrogeenid ja progesteroon. 21. Kesknärvisüsteemi struktuur Koosneb peaajust ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju , mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nööri kujuline närvi - rakkude kogumik. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet : Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes
südametöö kiireneb, vererõhk tõuseb, seedeelundkonna töö aeglustub. · Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades varusid ja tasakaalu. 10. Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehade osade tegevust ning kohandab inimese organismi.Seal toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Inimese aju moodustab umbes 2,5% kehakaalust. 1. Peaaju kontrollib kogu organismi talitlust, teda kaitseb luuline ümbris,ajukestad, ajuvedelik. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet, hall koosneb närvirakudest, valge närvikudedest mis on pikad. Moodustab 9/10 ajumassist. Koosneb 5 osast: · Suuraju- 70% moodustub peaaju mahust, parem ja vasak pool, ajukoor- 3mm paksune kiht suuraju peal, ajurakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust,
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi.
Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel...
mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kuulmine ja tasakaal Kuna inimesed suhtlevad peamiselt kõneldes, on kuulmine väga tähtis. Kuulmine on võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid. Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja saada muud informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb
andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimisraskused. 3 Tekkepõhjused Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. Nendeks on peetud näiteks üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos. Oletatud on ka väikeaju arengu häiret. 1. Perekondlik autism 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta 8,5 % Kuni 60 % autistidest võib oletada geneetilisi põhjuseid. Arvatakse ka, et autism võib olla tekkinud ema rasedusaegsete infektsioonide (viiruste), ravimite kasutamise, toksiliste seisundite, puudulike või ebaõige toitumise tagajärjel. Esinemissagedus Autismi esinemissagedus on 34 last 10 000 kohta
nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. 25. Aistingu tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Aistingu tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26. Adaptatsioon ärritajaga kohanemine (valguse käest hämarasse tuppa minek:
Maapinnal liikumisel toetumine sõrmenukkidele. Tagajäsemed Suur varvas ei vastandu teistele Suur varvas vastandub ülejäänutele. varvastele. Tald kaarjas Tald lame Peaaju Ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned Ajumaht 300-500 cm3, ajukoor suuraju käärud tugevamni arenenud. vähem struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus
pähklipuu siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene.Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju. See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks Kreeka pähklite söömine aju arengut ja vilgast mõttetegevust INDIA PÄHKEL India pähkel ehk nakar ehk kasupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme.India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Seda nimetatakse akazuuõunaks ehk kasuõunaks. Ta kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 5 11 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt.
Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda. Kalad on selgroogsed loomad. Selgrootud ehk evertebraadid ehk invertebraadid (Invertebrata) on kõik selgroogsete alamhõimkond mittekuuluvad loomad. Termin ei oma praegu enam süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel pigem mugavuse mõttes, kokkuvõtliku mõistena. Samuti kasutatakse vastavate zooloogia harude kokkuvõtlikku nimetust "selgrootute zooloogia", näiteks kursuse nimetusena ülikoolides.
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab m...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Inimese Mitmekesisus Referaat Kairit Küppar 12b Põltsamaa 2013 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Värvus...........................................................................................................................4 1.1Juuksevärvus...............................................................................................................4 1.2Nahavärvus..................................................................................................................4 1.3Silmavärvus..................................................................................................
Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E
Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, t...
lapsena rasvumise all kannatanud täiskasvanute suremus ja haigestumine on kõrgem, olenemat nende hilisemast kehakaalust. Keha on vaja treenida, kasvõi sellepärast, et saavutada head enesetunnet. Lisaks on keha treenimine vajalik hea füüsise hoidmiseks ning hea füüsise puudumisel selle saavutamiseks. Treenitud lihased on ka tugevamad ja lihaste kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb see ka kopsude tegevus. 1. Kui mitte liikuda, siis: Peaaju verevarustus nõrgeneb 2. Vaimsed võimed alanevad 3. Tähelepanu nõrgeneb 4. Mälu muutub viletsamaks 5. Nõrgeneb lihaste jõud, tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused 6. Väheneb südame varujõud 7. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (külmetushaigusi) kui treenitud isikud 8. Tekib stress Kõige soodsam aeg on liikumise pisiku saamiseks noorukiiga, kus hakkame arenema
Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Nägemishäired Kõige sagedamad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevatel
Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. • Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. • Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned –arterioolid. • Müra võib ergutada tööle. • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. • Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
