Trammi müra mõõtmine (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Riski- ja ohutusõpetus –  praktikum  
Trammi  müra  mõõtmine 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Üliõpilased:     
 
 
 
 
 
Rühm:              
   Juhendaja :        
 
 
 
 
 
 
Tallinn 
TEOORIA 
 
Müra  on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva 
inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud 
eeskätt  ruumisiseste  müraallikate  ja  reverberatsiooniga,  müra  peegeldumisega,  aga  ka  ruumi 
tuleva  müraga  väljastpoolt.  Reverberatsioon  toimib,  kui  müra  ei  absorbeeru  ruumi  seintel, 
sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. 
•   Ergonoomika   ei  uuri  enamasti  probleeme,  kui  müra  vähendamise  vajadus  on  ilmselge,  kui 
esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega 
või antifoonide kasutuselevõtuga. 
•  Ergonoomika  käsitleb   esmajoones   keerukaid  situatsioone.  Siis  tuleb  otsida  lahendusi,  mis  on 
ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad. 
Müra   spekter   koosneb  enamasti  erineva  sagedusega  helidest.  Inimese   kõrv   on  suuteline  vastu 
võtma  helisid  vahemikus 16-20 000 Hz. Suurema tundlikkusega on kõrv vahemikus 1000-4000 
Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 
000  Hz  kuulevad  vanemad  inimesed  (üle  50   eluaasta )  üldiselt  halvemini  kui  teised.   Püüdes  
vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. 
• Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja  peaaju , välja arvatud 
väga nõrgad helid. 
•  Müra  soodustab  väsimist  ja  paljude  haiguste  teket,  nt  vereringesüsteemi  haigused 
( hüpertooniatõbi ). Vahel  ahenevad müra puhul peened veresooned  –arterioolid. 
• Müra võib ergutada tööle. 
• Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu 
kergendab. 
• Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, 
kus inimene  kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. 
Kuna  kuulmiselundi  poolt  vastuvõetav  helirõhu  tase  kuuldelävest  kuni  valuläveni  võib  olla 
äärmiselt  erinev,  siis  kasutatakse  müra  iseloomustamiseks  helirõhkude  logaritmil  baseeruvat 
detsibellide  skaalat , mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 
dB.  Müra  iseloomustamiseks  kasutatakse  praktikas  sagedamini  A-skaalat.  Sel  juhul  ei  uurita 
müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused ). 
Täpsemaks  uurimiseks  tuleb  mõõta  müra  erinevate  sagedusvahemike  puhul.  Insener  või 
majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. 
• Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA 
• Praktiliselt vaikne ruum – 40 dBA 
• Keskmise valjusega jutuajamine – 60 dBA 
• Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe – 75 dBA 
• Sõiduauto 15 meetri kauguselt – 75 dBA 
• Tiheda liiklusega tänav – 80-90 dBA 
Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. 
Optimaalne  müra  10-20  dBA  esineb  vaikse  ilmaga  vabas  looduses.  Kontoris  on  vastuvõetav 
müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Üle 60 dBA müra hakkab  segama  keskendumist. Seda teeb 
eriti katkendlik ja impulssmüra, näiteks telefonihelin, teiste inimeste jutt, sissekostev tänavamüra 
(autod).  70  dBA   segab   telefoniga  kõnelemist,  80  dBA  inimeste  omavahelist  suhtlemist. 
Ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane. Et hinnata müra, mille 
intensiivsus  ajaliselt  muutub,  kasutatakse  müra  doosi  mõistet.  Müra  valjust  mõõdetakse 
foonides.  Müra  vähendamise  kohta  on  olemas  palju  kirjandust,  näiteks  noise   control   tüüpi 
käsiraamatuid,  andmebaase  ja  ajakirju,  kust  saab  vajalikku  infot.  Müra  vähendamine  nõuab 
sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. 
• Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida  aknaraamid , mil on mitu erineva paksusega klaasi. 
•  Piirded  ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei 
tee,  peaks  heliisolatsiooni  parandama.  Mida  suurem  on  materjali   mahumass ,  seda  parem  on  ta 
mürakindlus. 
• Seinte või lae  katmine  helineelavate  poorsete  ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 
dB. 
• Müra tekitavate seadmete paigutamine  omaette  ruumidesse. 
• Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. 
•   Tonaalse ,  kindla  sagedusega  müra  puhul  kasutada  antimüra,  mis  on  vastupidises  faasis,  kuid 
sama amplituudiga heli. 
•  Töötajate  omavaheline   vestlus   ei  tohiks  segada  teisi  ruumis  viibijaid,  tekitada  müra  üle  55 
dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle 
puudumisel tuleks tööruumist väljuda. 
Kui  töötajad  räägivad  vähe  ja  seejuures  neid  huvitavatel   teemadel ,  on  see  ettevõttele  ilmselt 
kasulik, sest see toob töösse vaheldust ja vähendab väsimust. 
Suurima müra koha ümbruse müra sõltuvus kaugusest 
 
A 
C 
i
i
91.9
110.2
73.1
81.7
66.8
78.5
66.8
79.6
66.2
75.1
       
 
 
Graafikult on näha, et 3dB-ine müra vähenemine toimub 0,15 meetri kaugusel. 
 
Ekvivalentdooside arvutus 
NjAj
10
Juhi kõrva juures
Aj  69.9
Nj  70
t  48010
t  491.181
NmAm
10
Mootori juures
Am  91.9
Nm  85
t  48010
t  98.003
NrAr
10
3
Reisija  juures
Ar  74.3
Nr  80
t  48010
t  1.783 10  
 
 
Järeldus 
 
Saadud mõõtmiste tulemusena on näha, et müra on normi piires juhi kõrva ja kaasreisijate juures. 
Müra on piiridest väljas mootori juures, kus tohib päevas viibida ainult 98 minutit.