Inimese mitmekesisus (0)

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Inimese Mitmekesisus
Referaat
Kairit Küppar
12b
Põltsamaa 2013

Sisukord

Sisukord...........................................................................................................................2
Sissejuhatus......................................................................................................................3
1.Värvus...........................................................................................................................4
1.1Juuksevärvus...............................................................................................................4
1.2Nahavärvus..................................................................................................................4
1.3Silmavärvus.................................................................................................................4
2.Kasv ja kaal...................................................................................................................5
3. Peaaju maht...................................................................................................................5
4.Vaimsed võimed............................................................................................................6
5. Inimrass .........................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................7
Sissejuhatus
Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens , ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani.
On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel.

Värvus
Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide ja populatsioonide iseloomustamisel on olulisteks tunnusteks naha-, juukse- ja silmavärvus. Nende struktuuride värvuse määrab pigmendi melaniini olemasolu, kontsentratsiooni ja tüüp. Melaniine jaguneb kahte põhitüüpi- eumelaniin ja feomelaniin. Eumelaniin jagune kahte värvi- must ja pruun. Feomelaniinid on kas punased või kollased .
1.1 Nahavärvus
Inimese nahavärvus varieerub peaaegu täiesti valgest üle roosaka, kollaka, punaka, helepruuni ja tumepruuni peaaegu mustani. Nahavärvuse järgi jagatakse inimesed rassideks - valged (kahvanäod), mustad, kollased, punased ( punanahad ).
1.2 Juuksevärvus
See tunnus on üldiselt kooskõlas nahavärvusega, kui mitte alati. Euroopas võib leida väga heledanahalisi inimesi, kes on kas pruuni-, musta- või punasejuukselised. Karvade värvus ei lange ka alati täpselt kokku juuksevärviga. Ühiskonnas on palju mustajuukselisi. Euroopast pärinavad heleda juukselised. Blondi, brüneti ja punapea mõiste on algselt pärit Euroopast. Punapäid on kõige rohkem Euroopas. Blonde on umbes 2% ühiskonnast. Juuksevärv muutub vastaval vanusele.
1.3 Silmavärvus
Selle tunnuse all mõistetakse silma vikerkesta (iirise) tegelikku või näivat värvust. Silmavärv tuleb geenidest. Silmavärvus võib olla- pruun, hall, roheline, sinine- ja intensiivsus ( tumedam , heledam). Enamiku inimpopulatsioonide liikmed on pruunisilmsed. Euroopas on lõunapoolsemad inimsesed pruunisilmsed. Põhjapoolsemates sini-, halli- või rohesilmsed. Kõige rohkem sinisilmseid on Läänemere ümbruses.
2 Kasv ja kaal
Inimesed erinevad üksteisest kasvu (kehapikkuse) poolest võrdlemisi palju, seda nii individuaalselt, sooliselt kui kapopulatsiooniti. Meeste keskmine kasv kogu inimkonna ulatuses on ligikaudu 165 cm, naiste oma ümmarguselt 153 cm. On teada, et eurooplased, eriti Põhja-Euroopas on keskmiselt märksa pikemad kui Ida- ja Kagu- Aasia rahvad .
Suurimad erinevused populatsioonide keskmises kasvus on teada Aafrikast. Näiteks 20-aastaste eesti meeste kasv on praegu keskmiselt 180cm, kuid nende hulgas võib leida indiviide kasvuga vahemikus 150…210 cm. Kasvuregulatsiooni harvade kõrvalekallete tõttu võib esineda veelgi erandlikuma kasvuga inimesi.
Suurtes piirides võib varieeruda ka inimeste kehakaal (mass). Keskmine kaal meestel on 65 (70) kg, kuid võib varieeruda ka mitmesaja kiloni. Teadaolevalt on kõige raskem mees kaalunud 559 kg.

Peaaju maht
Aju maht on väga oluline inimese evolutsiooni analüüsimisel. Aju maht on inimese evolutsioonis suurenenud, kuid ka tänapäeval elavatel inimestel varieerub aju maht tunduvalt. Keskmise euroopa mehe aju mahuks loetakse tavaliselt 1400 cm3, naistel on see ca. 10 väiksem. Paljudel “mitteeuropiididel”, näiteks eskimotel , on aju maht keskmiselt suurem, samal ajal kui Austraalia aborigeenidel on see inimestest kõige väiksem, ligikaudu 1300 cm3. Aju mahu otseseid seoseid vaimsete võimetega ei ole vaatamata intensiivsetele uuringutele seni leitud.

Vaimsed võimed
Kuivõrd just intellektuaalsed võimed on need, mis eelkõige eristavad inimest teistest loomaliikidest, siis on vaimsete võimete uurimine alati suure tähelepanu all olnud. Vaimsete võimete mõõtmiseks on välja töötatud  intelligentsus koefitsiendi mõiste (IQ). Näiteks kui 4 aasta vanusel lapsel on 5 aastase lapse intellektuaalne tase, siis on tema IQ=5/4x100=125. Selline loogika ei sobi aga täiskasvanud inimeste hindamiseks. Seetõttu on täiskasvanute IQ mõõtmiseks kasutusel metoodika, mille kohaselt inimese vaimset suutlikkust võrreldakse sama populatsiooni sama vanuserühma inimeste statistilise keskmisega. IQ näitab, kas inimese vaimne tase vastab vanuseastme normile. Normiks peetakse oskust lahendada ülesandeid, millega enamik selle vanuserühma inimesi toime tuleb. Seega on IQ suhteline näitaja. Normaalne IQ väärtus on 100, normiks peetakse väärtusi 90 – 110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, IQ üle 130 erakordselt kõrget taset.

Inimrass
Rassi mõiste- Bioloogilisest seisukohast on rassi defineerimine mõttetu. Evolutsioon toimub populatsioonides ja kui selle tulemusel tekib midagi sellist, mida on hakatud nimetama rassiks, siis on see üksnes kohastumislikku iseloomu kanduv tulemus. Rasside iseloomustamiseks kasutatavate tunnuste- naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemekasvu, pea, nao, nina, ja huulte kuju ja mõõtmete ning kehakasvu võrdluse alusel jagati inimesed põhi ehk suurrassidesse: europiidideks, negriidideks ja mongoloodideks. Neid nimetatakse ka vastavalt valgeks, mustaks ja kollaseks rassiks. DNA analüüsid näitavad, et kogu maailm inimpopulatsioonid pärinevad inimrühmadest, kes rändasid Aafrikast välja suhteliselt hiljuti ( 100000 - 60000 aastat tagasi).
Kasutatud kirjandus
Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus