Referaat kilpkonnast (1)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jyrgen07 Õppematerjali autor

Kilpkonnad on kõva luise kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü on passiivne kaitsevahend. Enamikul kilpkonnadest pole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on maismaaliigid. Kõik kilpkonnad sigivad munedes. Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhukilbist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad...

kilpkonn bioloogia referaat

Sarnased õppematerjalid

doc

Kilpkonnad

Kõhu- ja seljakilpi ühendab kõõlus- või luuside, osadel on kõhukilbil liikuvad osad, mis võimaldavad kilprüül sulguda. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et aktiivselt saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mis on kaladele ,,söödaks''. Matamata ajab suu pärani ning imeb toidu sisse nagu tolmuimeja. Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida.

Geograafia

doc

Kilpkonnad

Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud. Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning

Loodus õpetus

docx

Kilpkonnad ja nende elupaigad üle maailma

Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpkonni kasvab mõnekümne sentimeetri suuruseks. Suurimad maismaakilpkonnad on kooldkaelaliste

Bioloogia