(elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus
aastal) hõlmab Pakri poolsaare põhjaosa ning Väike-Pakri ja Suur-Pakri saare rannikuala. Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu. Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristav 29 31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku
Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine
kõigest ligikaudu 10€, kuid praeguse seisuga on selle hinnaks peale mitmeid tõuse ja languseid 695€. Ka analüütikud on ennustanud Bitcoinile meeletut tõusu, isegi 10000€ ühe XBT kohta. Seega saab kindlasti väita, et krüptoraha ei ole mööduv nähtus, vaid see leiab omale tähtsa koha lähitulevikus. Pilt 1: Bitcoini (XBT) kursi muutumine ajas Huvi krüptorahade tehnoloogia vastu on juba üles näidanud isegi pangad, mille eesotsas on meie omaenda Eesti pank LHV pank. LHV pank on esimene pank maailmas, kes on hakanud eksperimenteerima finantsteenuse pakkumist bitcoini tehnoloogia ehk blockchaini baasil. Nimelt tuli LHV pank aasta tagasi välja lahendusega nimega Cuber, kus krüptovaluuta on tagatud ka “reaalse” valuutaga ehk euroga, huvitavaks teeb selle lahenduse just see, et sellega saab maksta isegi siis kui kaardikeskused on maas, sest see töötab blockchaini baasil. Praegu ei ole Cuber veel
Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2 krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta (Eesti I Vabariigi 100 kroonise pilt joonis 1A ja 1B). 1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu. Eesti Panga kõige kauaaegsem
Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:
nimi+perekonnanimi Tähe 40-40 10140 Tallinn Telefon 654 4040 Hr. Sander Karu AS Eesti Pank Tiigi 5 10150 Tallinn 20. sept. 2004 AVALDUS Austatud härra juhataja 11. augusti Sõnumilehe numbrist lugesin, et otsite juhiabi. Kuna AS Eesti Pank on tuntud eduka firmana, soovin kandideerida juhiabi ametikohale. Oman keskeriharidust asjaajamise ja arhiivinduse alal, olen läbinud juhiabi kutsenõuetele vastava täienduskoolituse ning oman erialast töökogemust (5 aastat).
Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. 3) Pankade kohustuslikud reservid keskpangas-kommertspangad hoiavad teatud osa hoiustest keskpangas. Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Eesti rahapoliitika: Eesti Pank kasutab otsest osalemist valuutaturul, müüb pankadele konverteeritava välisvaluuta eest Eesti kroone ning Eesti kroonide vastu konverteeritavat välisvaluutat. Raha hind ehk vahetuskurss on seejuures fikseeritud. Sellist tegutsemist eeldab valuutakomiteele tuginev rahasüsteem. Eesti Panga peamine rahapoliitika vahend on kommertspankadele pakutav välisvaluuta ostumüügi Püsivõimalus. Eesti Panga väljastatud tegevuslitsentsi omavatel krediidiasutustel on õigus teha Eesti Pangaga
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu
00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00 11 sotsmaksu tasumine 3,544.00 12 30,300.00 13 14 15 16 pank ostjate tasumata arved K D K D K 300 1200 120 1500 120 560 0 0 3560 120 120 7200 7200
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius
Sisesta -Insert – Header and Footer Headerisse dokumendi autor Näiteks AS SEESAM – suurus kuni 20 p Footerisse kontaktandmed kuni 10 p, pidev joon soovi korral. Kasuta No Spacingut. Lisa ka Teie – ülevalt servast 55 mm kõrgusel ja Meie - 63 mm kõrgusele Näiteks Kaare 5 Telefon 567 6765 Arvelduskonto EE2323333 12323 Tartu E-post:[email protected] Hea Pank Registsrikood 2322222123333 AS SEESAM Teie Meie Kaare 5 Telefon 567 6765 Arvelduskonto EE2323333 12323 Tartu E-post:[email protected] Hea Pank Registsrikood 2322222123333
Uus t 6 32323 TALLINN Banketisaali üürimisest Lugupeetud härra Pärn AS Mustikas soovib üürida 5. maiks 2012 kella 18-23ni firma aastapäeva pidulikuks tähistamiseks banketisaali 50 inimesele koos viiekäigulise õhtusöögi, alkoholi ja kohvilauaga. Palume infot hinna ja tingimuste kohta. Lugupidamisega (allkiri) Kalle Kallis Juhatuse esimees Lisa: ürituse kava 3 lehel 2 eks Muraka 4 Telefon 7676 8989 Arvelduskonto 12345678987 12345 VÕRU Faks 9898 7878 Sampo pank Registrikood 232323232323 E-post: [email protected] AS MUSTIKAS Ave Valdenberg 626 3311 [email protected] Muraka 4 Telefon 7676 8989 Arvelduskonto 12345678987 12345 VÕRU Faks 9898 7878 Sampo pank Registrikood 232323232323 E-post: [email protected]
puhastamine, haljastus-ja heakorratööd. Sealhulgas ka töökohad pargi-ja kalmistuvahtidena ning sotsiaalhooldustöötajatena. Tööbörsile on tulnud ka kümmekond erafirmat, kes endale töötajaid soovivad. Käesoleva aasta jaanuaris avas uksed Tallinna linna tööbüroo, mis vahendab samuti sotsiaalseid töökohti ning abistab igapäevaselt töö leidmisel. Seega võimalusi on ja inimesed peaksid olema aktiivsed. Koos majanduse ja ekspordi tõusuga prognoosib pank ettevõtete investeeringute mahu kiiret kasvu. Tootmisseadmete uuendamine ja tootmisvõimsuse laiendamine, eriti ekspordile orienteeritud töötlevas tööstuses, on selle saavutamiseks möödapääsmatud. Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile
Lugupeetud härra Tamm AS Nööp soovib rentida 5. maiks 2013 kella 10-14 firma koolituspäeva korraldamiseks ruume 50 inimesele koos arvuti, dataprojektori ja mikrofoniga. Palume infot hinna ja tingimuste kohta. Lugupidamisega (allkiri) Kalle Kallis Juhatuse esimees Lisa: koolituse kava 2 lehel 2 eks Tammsaare tee 45 15523 TALLINN Registrikood 232323232323 Telefon 7676 8989 Faks 9898 7878 E-post: [email protected] Internet www.noop.ee Arvelduskonto 12345678987 Sampo pank AS AMPHORA KOOLITUSED Ave Kask 626 3311 [email protected] Tammsaare tee 45 15523 TALLINN Registrikood 232323232323 Telefon 7676 8989 Faks 9898 7878 E-post: [email protected] Internet www.noop.ee Arvelduskonto 12345678987 Sampo pank
eraisikud. Pank pakub oma klientidele kõiki põhilisi panga ja finantsteenuseid, kaasa arvatud operatsioonid väärismetallidega. Tallinna Äripank on rahvusvahelise makseorganisatsiooni MasterCard International liige. Pank väljastab oma klientidele kahte tüüpi deebetkaarte MasterCard Maestro/Cirrus ja kolme tüüpi krediitkaarte MasterCard. Viimastel aastatel on pank spetsialiseerunud eesti ettevõtete ja nende partnerite (Euroopa Liidu riikides, Ukrainas, Venemaal ja USAs) kaubavoogudega seotud kompleksele arveldus ja laenuteenindusele, samuti farmidele vajalike põllumajandusseadmete krediteerimisele ja liisingule. Panga teenuste hulgas on ka kaubandus, tööstus ja ehitusettevõtete kompleksne finantseerimine. Rahaliste vahendite ohutuks investeerimiseks pakub pank eriliike pikaajalisi hoiuseid nii eesti kroonides kui ka välisvaluutas
kroonihindadest saavad eurohinnad. Üsna märkimisväärne muudatus kaasneb sellega, et 1. jaanuarist saab sularahaautomaatidest välja võtta minimaalselt viis eurot ehk ligi 78 krooni. Kaubandus- ja tööstuskoda plaanib juba lähinädalail valmis saada ausa hinnakujunduse lepingu, millele alla kirjutanud kauplused, teenindusasutused ja ka teised ettevõtted võtavad endale kohustuse mitte teenida euro abil hõlptulu. Koos majanduse ja ekspordi kasvuga prognoosib pank ettevõtete investeeringute mahu kiiret kasvu, kuna tootmisseadmete uuendamine ja tootmisvõimsuse laiendamine, eriti ekspordile orienteeritud töötlevas tööstuses, on kasvu saavutamiseks möödapääsmatud. Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt,
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad
kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida, pakkusid garantiisid säästudele. Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega
Keskpanga roll majanduses 11.02.13 Mis on keskpank? Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. "pankade pank" Kommertspankade kohustuslikud reservid Kommertspankade tegevuse jälgimine 2 11.02.13 Eesti Panga olemus ja roll Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamine. Eesti Pank- sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele Euroopa Keskpankade Süsteemi liige 3 11.02.13 E...
Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: suureneb kirje: pank; väheneb kirje: nõuded ostjate vastu Tarnijale makstakse teenuse eest ettemaks, koostatakse raamatupidamislausend..... D Ettemaksed hankijatele K Pank selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline
pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
· pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval kantakse kindel summa inimese kontolt automaatselt saaja kontole · otsekorraldus arve koopia saadetakse panka, kus kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa arve esitajale Hoiused · nõudehoius e arvelduskonto raha koheselt kasutatav · tähtajaline e deposiithoius raha mitte kasutamise eest kokkulepitud perioodi jooksul saadakse intressi · säästuhoius klient kannab raha pidevalt juurde, teenib intressi · kombineeritud hoius tähtajalise ja säästuhoiuse kombinatsioon · fondisäästmine regulaarne säästude paigutamine investeerimisfondidesse (kiirem teenimine)
· Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid? Mis on nende praegused määrad? · Tulumaksusüsteem: proportsionaalne ja astmeline tulumaks · Mõiste: ühishüve Rahandus ja pangad (üldiselt, mis on pank, millega tegeleb keskpank, mis on suuremad ja olulisemad kommertspangad) Tööturg · Tööealine rahvastik ja selle jagunemine · Eesti tööturu põhiprobleemid · Tööpuudus Korrakaitse · Alates 2010 politsei struktuur muutus. · Praegu tegutseb politsei- ja piirivalveamet. o Ühtse juhtimise alla koondati endised Politseiamet, Keskkriminaalamet, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsus- ja migratsiooniamet.
ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi haldusala tegevusvaldkondadeks on: · avaliku teenistuse arendamine; · finants- ja kindlustuspoliitika; · majandusanalüüs ja -prognoos;
2) vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud 3) suureneb hinnakonkurents, paraneb hüviste kvaliteet 4) ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon Negatiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga: 1) pole stabiilse valuuta kuulsust 2) uue rahaga harjumine võtab aega 3) hinnatõus Praegu on lükkunud Eesti üleminek eurole pidevalt edasi ja üheks peamiseks põhjuseks on liiga kõrge inflatsioon. See on aga otseses seoses majanduskasvuga. PANGANDUSSÜSTEEM Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, see on lett, kuhu asetasid kullassepad nende juurde hoiule toodud kulla. PANGAKS nimetame asutust, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha. Pangal on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1) raha hoiustamine 2) raha laenamine. Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
kasutada ülekantavad akreditiivi. Reserv- ehk ootel akreditiiv – avajapanga tingliku maksegarantiiga akreditiiv. 29. Inkassoarvelduse eripära ja liigid. Inkasso – on kaubadokumentide töötlemine pangas müüja või tema pangalt saadud juhiste (inkassonõude) alusel eesmärgil Saada ostjalt makset või makseaksepti Väljastada ostjale kaubadokumendid teistel tingimustel Liigid: Väljaminev inkasso – pank kohustub müüja korraldusel saama raha tseki, veksli või teise arveldusinstrumendi alusel Sissetulev inkasso – pank aitab teist panka saada maksjalt raha tseki, vekli või teise arveldusinstrumendi alusel Puhas inkasso – läbi pangasüsteemi liiguvad ainult finantsdokumendid. Kommertsdokumendid liiguvad müüjalt ostjale Dokumentaalinkasso – läbi pangasüsteemi liiguvad finants- ja/või
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Mü...
Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal. Igas ühiskonnas on rikkaid, kellel on teatud ajahetkel ülejääke. Neid kellel on ajutine vara puudujääk. Siis hakati taotlema hoidlatest raha laenamist. Samuti on nemad aru saanud, et mingi hunnik raha seisab niikuinii mingi hetk lihtsalt seal. Aga laenamise eest võtavad nad suuremat tasu kui hoiustamise eest. 1500 aastatel hakkab tekkima maailmamajanduses probleem, nimelt tekivad sellised olukorrad kus ilmneb et üks või teine pank ei suuda raha välja maksta neile kellel raha hoiul, kuna nad olid liiga palju välja laenanud. Vähendavad hoiuste teenustasu, et saaksid kliente juurde, kelle rahaga edasi 1 mängida. Midagi see aitas. Lõpuks jõudis hind hoiustamise eest nulli ja samuti hakatakse hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad
püsielupaigad. Neil on kaks vööndit: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Püsielupaikade piirid ja kaitse-eeskiri kinnitatakse enamasti liikide kaupa keskkonnaministri määrusega. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html] (16.03.08) Kaitstavad looduse üksikobjektid "Kaitstavate loodusobjektide seadus" sätestab teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise tähtsusega elus- või eluta looduse objekte: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand, karst (või nende rühm). "19. sajandi 70. aastatel algatas Gregor von Helmersen rändrahnude kui loodusmälestiste kaitse Baltimaades. Järgnevatel aastakümnetel ilmus mitmeid kirjutisi, mis rõhutasid rändrahnude ja ka teiste looduse üksikobjektide kaitse vajadust. 1935. aastal kinnitatud Eesti esimene looduskaitseseadus andis üksikobjektide kaitsele seadusliku aluse ning 1940. aastaks oli kaitse alla võetud juba 202 põlispuud ja 210 rändrahnu.
ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro. (wikipedia. 2012. Raha. [Online] http://et.wikipedia.org/wiki/Raha. 03.04.12) 5 RAHAREFORM Rahareformi olemus Rahareform (ingl. monetary reform) on riigis uue rahasüsteemi käivitamine või olemasoleva rahasüsteemi ümberkorraldamine raharingluse stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks; keskseteks
Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, reservid mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president
Tarnija Tarniv firma valitakse firmade teatmikust. Kui antud firma omab tasumata arveid või ettemaksu pakutakse välja tabel kõikide sulgemata sissekannetega zurnaalist Arveldused tarnijatega. Kui on vajalik dokument lisada juba enne sissekantud arvele või oli juba eelnevalt tasutud, on vajalik klikkimisega ära märkida vastav sissekanne tabelis ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma valikuta - nupp Katkesta. Maksetingimus arve tasumise kuupäev. Saaja pank , A/arve, Viitenumber Artikkel Summa kauba maksumus dokumendi järgi. Käibemaks käibemaks dokumendi järgi Deebet bilansi konto, Tootmise põhikulud Km konto käibemaksu konto, 2421 IVC-Raamat Kassa Kassa sissetulek Allsüsteem Kassa on ette nähtud sularaha kaudu teostavate rahaliste arvelduste vormistamiseks ja registreerimiseks. Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed: Kuupäev sissetuleku kuupäev Dok.number
Sisenõudluse vähenemine vähendab impordinõudlust, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne saldo kahaneb ning selle panus majanduskasvu muutub 2008.2009. aastal positiivseks (Rahandusministeerium, 2008). Senine majanduskasvu aeglustumine ongi olnud peamiselt sisenõudluse keskne: ootuspäraselt on vähenenud kinnisvarainvesteeringud, kui samuti on aselt leidnud prognoositust tunduvalt kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank, 2008). Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.-2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus, eksportturgude jahenemine ning kasvavad tootmiskulud, mis vähendavad konkurentsivõimet. Enim mõjutab kasvu sisemaisele turule orienteeritud tööstusharude tootmismahtude vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks algama järkjärguline paranemine meie peamistel eksportturgudel ning ärevus finantsturgudel
Arvan, et inimesed ei usalda investeerimist, kuna kardavad sellest mitte tulu teenida või hoopiski raha kaotada. Inimesed kardavad oma sääste pikaajaliselt aktsiatesse, võlakirjadesse investeerida, sest need ei ole kindlad ning sellega võib raha kaotada. Tavaliselt julgetakse raha suunata väärismetallidesse või kinnisvarasse, mis on kindlam investeering tulevikku kui aktsiad. Minu ema kogus ka minu koolifondi raha, mille sain kätte, siis kui täisealiseks sain. Pank soovitas tungivalt seda investeerida aktsiatesse, kuid ema polnud nõus. Paar aastat hiljem hävisid need vanemad, kes investeerisid sinna kuhu pank soovitas ning kaotasid palju raha. Seega ka mina arvan, et vähese raha juures ja pika aja peale tasub kasutada kindlaid raha kogumisvõimalusi. Kas meie investeerimistase on liiga madal? Inimesed ei ole teadlikud erinevatest investeerimisvõimalustest. Lisaks see ka ei huvita inimesi, kuna ei ole üleliigset raha, mida säästa
3)Kes koostab, kes võtab vastu, kes kuulutab välja? Võtab vastu riigikogu, kuulutab välja president, koostab: valitsuse ja parlamendi koostööna. Nimeta riigieelarve 3 suurimat tuluallikat ja kuluallikat. Tuluallikad: maksud, mittemaksulise tulu, riigilõiv. Kuluallikad: riigivalitsemine, ühishüviste pakkumine, rahalised ülekanded. Isiklikeelarve: 1)Deebetkäive näitab kulutatud summat. 2)Kreeditkäive kontole laekuv raha. 3)Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale. 4)Aktsia väärtpaber, annab õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja varast. 5)Aktsionär aktsiaomanik. 6)Liising järelmaks. 7)Deebekaar pangakaart, millega ei saa võlgu võtta. 8)Krediitkaart (võib minna miinusesse) pank annab krediiti. 9)Käändaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu maksma tagasi kui laenusaaja ei tee seda.
19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa koopad ja Võhandu paljandid.
tasumist ajas edasi. Krediitkaart annab võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antavat krediiti ehk panga poolt sulle laenatud raha. Krediitkaardi limiidi suurus sõltub üldjuhul sinu regulaarsest netosissetulekust. Krediitkaart on mõeldud eelkõige ostude eest tasumiseks, aga sellega on võimalik pangaautomaadist välja võtta ka sularaha, kuid tasub teada, et sularaha väljavõtmise eest küsib pank teenustasu. Krediitkaardiga sooritatud tehingute eest toimub tasumine panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Krediitkaardile võib olla kehtestatud aastatasu, kuu hooldustasu või on kaart sulle tasuta. Olulised krediitkaardi kasutustingimused, millele tuleks tähelepanu pöörata, on kasutatud krediidi tagastamise tingimused ning intressi ja viivise arvestamise põhimõtted.
leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand
oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, kirj. lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta. See võima. nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis- kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 6)Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine
-1 3y - x -1 3 - 1 (y 3x - y ( 3x - y ) xy 3x - y y x xy x 3 Teame, et = x = 0, 75 y . Teeme asenduse y 4 7x - 4 y 7 0, 75 y - 4 y 5, 25 y - 4 y 1, 25 y = = = =1 3x - y 30, 75 y - y 2, 25 y - y 1, 25 y Vastus: Avaldise väärtus on 1. 2. (10p) Pank ostis hommikul 5000 ühe ettevõtte aktsiat alghinnaga a' 80 krooni ja 600 000 krooni eest teise ettevõtte aktsiaid. Päeva jooksul aktsiate hinnad tõusid ning pank müüs samal päeval kõik aktsiad edasi. Esimese ettevõtte aktsia hind edasimüügil oli 110 krooni ja teise ettevõtte aktsiate müügist sai pank kasu 15%. Kui suur oli panga selle päeva kasumiprotsent? Lahendus: I ettevõtte aktsiate eest maksis pank 5000 . 80 = 400 000 krooni
Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Pangakontode numbrid on järgmised: 10121 10131 Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Kanded pearaamatus: 1. Kliendi summa laekumine: Deebet 10121(EEK) pank Kreedit 1031 ostjate tasumata summad 2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank 11 3. Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub järgmiselt. Kahjumi tekkimise korral: Deebet 10122(USD) pank Kreedit 3204 kasum valuutakursi muutustest Kasumi tekkimise korral: Deebet 4204 kahjum valuutakursi muutustest
jooksvate tulude absoluutsest suurusest adekvaatsus - täielik vastavus, sisult kattumine agenditeooria - teooria, mille järgi ei alustata mitte turust ega ettevõtte äritegevusest, vaid legaalselt sõlmitud ja omanike õigustel põhinevatest lepingutest. Ettevõte võib pankrotti minna või ise oma tegevuse lõpetada, kuid kehtima jäävad äritehingute lepingud (uute ja vanade partnerite vahel) akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiivne kauba(ndus)bilanss - riigi kaubavahetuse seis, kus eksport ületab importi aktiivne raha - raharingluses olevad maksevahendid
puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a. kehtestas Eesti Pank lisaks 10% kohustuslikule reservi määrale ka 3% lisareservi nõude, lootes sellega koguda võimalikuks pangakriisiks rohkem vahendeid. Automaatsed - üksikisiku tulumaks stabilisaatorid - töötuabiraha ja sotsiaalabi
diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus. Nende laenudega kaetakse nii püsiv, hooajaline või ajutine ajavahemik kaupade tootmis- ja müügitsükli vahel. Lühiajalise laenu võimalused Arvelduskrediit Panga poolt kliendile antav võimalus jääda arvelduskontosaldoga miinusesse ehk deebetisse - klient saab laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindlal otstarbel, vaid klient saab laenulimiiti kasutada vajaduse tekkel. Küll aga reguleeritakse antava krediidi mahtu, mis tavaliselt jääb 30 60% piiridesse firma viimaste kuude käibest. Pangad võtavad arvesse ka laenusaaja usaldusväärsuse aga ka omakapitali suuruse. Krediidilimiit võib olla tagatud või tagamata/ garanteeritud või garanteerimata. Garanteeritud limiit tähendab seda, et limiidi piires võib klient vahendeid piiramatult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
