Eesti (0)

Eesti
Avalda arvamust
Euroopa Komisjon teeb Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euro­alaga, sest kõik kritee­riumid on täidetud. Bottom of FormSiiski toob euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti aitab inimestel euroga kohaneda see, et juba pool aastat enne rahavahetust tuleb kaupmeestel hindu kahes vääringus näidata. Lisaks on Rääski sõnul arutatud eurole üleminekut koordineerivas asjatundjate komisjonis võimalust, et inimestele jagatakse enne euro tulekut kalkulaatoreid, mis võimaldavad hindu kiiresti arvutada kas kroonidest eurodesse või eurodest kroonidesse. Eurole üleminek ei pruugi siiski piirduda üksnes mehaanilise jagamistehtega, kus kroonihindadest saavad eurohinnad. Üsna märkimisväärne muudatus kaasneb sellega, et 1. jaanuarist saab sularahaautomaatidest välja võtta minimaalselt viis eurot ehk ligi 78 krooni. Kaubandus- ja tööstuskoda plaanib juba lähinädalail valmis saada ausa hinnakujunduse lepingu, millele alla kirjutanud kauplused, teenindusasutused ja ka teised ettevõtted võtavad endale kohustuse mitte teenida euro abil hõlptulu.
Koos majanduse ja ekspordi kasvuga prognoosib pank ettevõtete investeeringute mahu kiiret kasvu, kuna tootmisseadmete uuendamine ja tootmisvõimsuse laiendamine, eriti ekspordile orienteeritud töötlevas tööstuses, on kasvu saavutamiseks möödapääsmatud. Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni , mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu. 2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3%. Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos . Hõivatute arvu suurimat kasvu nähakse ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest.  Samuti teeb talle muret pikaajaliste töötute arv, mis oluliselt ei muutu. „Majanduse struktuuri muutuse korral on pikaajaliste töötute osakaal enamasti kõrge ning selle alanemine aastaid aeganõudev protsess. Parim ravi kõrge tööpuuduse vastu on stabiilne majanduskasv,“ kinnitas Vaikla.
Tallinn loob vähemalt 3000 uut töökohta, millest ligi 1150 on linna enda sotsiaalsed töökohad, erasektoris toetame 420 sotsiaalse töökoha teket, 170 töökohta luuakse tänu põhivara soetuse toetuse abile. Samuti on plaan rakendada vähemalt 1500 töötut avalikus töös.“
Tänasel tööbörsil tuleb linna sotsiaalseid töökohti pakkumisele ligikaudu 350, milleks on tööd ühissõidukite sisekoristusel, trammiteede puhastamisel, haljastus -ja heakorratöödel, samuti töökohad pargi -ja kalmistuvahtidena ning sotsiaalhooldustöötajatena. Tööbörsile on tulnud ka kümmekond erafirmat, kes endale töötajaid soovivad.
„Kokku on tänasel tööbörsil üle 550 töökoha, seega võimalusi on ja soovitan olla aktiivsed. Ja kui täna ei jõua kõikide võimalustega tutvuda või vajate veel täiendavat konsultatsiooni, siis käesoleva aasta jaanuaris avas uksed Tallinna linna tööbüroo, mis vahendab samuti sotsiaalseid töökohti ning abistab igapäevaselt töö leidmisel,“ ütles linnapea .