emissioonid. [1] 1.1. Tuumaenergia tekkimine Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [1] Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka see tuum (haarab neutroni ning liidab selle oma koosseisu, mille tõttu muutub ebastabiilseks ning laguneb peaaegu kohe) ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi ja nii tekib ahelreaktsioon. [2] Tuumarektsioonil vabaneb energia gammakiirgusena. Kui vabanenud neutron tabab uraan-238 tuuma, neelab uraanituum neutroni, kuid ei muutu ebastabiilseks, vaid kiirates 2 elektroni (neutroneid kiirgamata) muutub uueks aineks plutooniumiks
tasakaalus ❏ Massiarvu jäävuse seadus ❏ Energia jäävuse seadus ❏ Tuumareaktsiooni võrrandi vastavus jäävusseadustele ei tähenda veel, et reaktsioon toimub, tuumad ja osakesed peavad kokku saama ❏ Beetakiirgus - kõrge energiaga (!) elektronide voog. See tekib neutronite muutumisel prootoniteks ja elektronideks, tekib antielektronneutriino. Prooton (ddu) ja neutron (duu) koosnevad kvarkidest. Ohtlikum kui alfakiirgus ❏ Beetalagunemisel eraldub tuumast suure kiirgusega beetaosake + tekib üks antielektronneutriino. Massiarv ei muutu, aga muutub laenguarv ❏ Kõige ohtlikum kiirgus on gammakiirgus - footonite voog, kõrge energiaga footonid. Footon - elektromagnetlaine osake. Gammakiirgusel on suur sagedus. Gammakiirgus tekib alfa,beeta lagunemisel suuremas koguses ❏ Elektromagnetlaine energia - h x f
üldvõrrand: ; M(ka A) – massiarv (prootonid + neutronid), Z – tuumalaeng ______________________________________________________________________________________________ 2) kiirgus e+ lagunemine: prooton muundub neutroniks, kiirguvad positron ja elektronneuriino beeta+ osakeste laeng +1; mass 1 üldvõrrand: e- lagunemine: neutron muundub prootoniks, kiirguvad elektron ja antielektronneuriino beeta- osakeste laeng -1; mass 1 üldvõrrand: ______________________________________________________________________________________________ 3) kiirgus: aatom läheb ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgub -kvandi gamma osakeste laeng 0; mass 0 üldvõrrand: ’ ______________________________________________________________________________________________
Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest nimetatakse prootoniks; Prootoniga ligikaudu sama massi omav laenguta (neutraalne) osake on neutron. Et tuum koos püsib, tuleb oletada elektrostaatilistest veelgi suuremate jõudude olemasolu tuumas. Neid üliväikese mõjuraadiusega hüpoteetilisi jõude nim. tuumajõududeks. Tuumajõud on vajalikud selleks, et tasakaalustada positiivselt laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos Tuumajõud ei tohi ulatuda mõjutama elektronide liikumist - see piirab nende mõjuraadiust. Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks
Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest nimetatakse prootoniks; Prootoniga ligikaudu sama massi omav laenguta (neutraalne) osake on neutron. Et tuum koos püsib, tuleb oletada elektrostaatilistest veelgi suuremate jõudude olemasolu tuumas. Neid üliväikese mõjuraadiusega hüpoteetilisi jõude nim. tuumajõududeks. Tuumajõud on vajalikud selleks, et tasakaalustada positiivselt laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos Tuumajõud ei tohi ulatuda mõjutama elektronide liikumist - see piirab nende mõjuraadiust. Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks
ahelrektsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole üldse seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid see mis määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustamise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik vähendada näiteks tuumkütusest välja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega neutronpeegli abil ja tuumkütuse tihendamisega, mis tõestab tõenäosust, et vabanenud neutron tabab mõnd tuumkütuse tuuma. Tuumarelv on võimsaim massihävitusrelv: peale erakordse tugeva füüsilise toime on tal ka moraalne ja psüühiline mõju. Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui üks megatonn. Üks selline relv võib täielikult hävitada kõik ehitised mitme tuhande ruutkilomeetri suurusel alal ning radioaktiivselt saastata mitmesaja tuhande ruutkilomeetri suuruse ala. 7 4
kinnislahuse valmistamiseks, meditsiinis jm) · · · · · · · · · Vesinik · Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk prootiumi · ( H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk deuteeriumi( H või D) mille aatomituumaks on üks proton ja üks neutron. Üliraske vesinik ehk tritium ( H või T) aatomituum koosneb 1 prootonist ja 2 neutronist. · Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H ). Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas. Vees lahustub vesinik väga vähe ja keemis temp on -253C · Vesiniku o.a ühendites on I · Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallide redutseerimisel oksiididest, amoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmises
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.......................................................................................................................................
aatomi mõõtme suurusjärk ~10-8cm Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. Aatomi koostisosad. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist. NIMETUS MASS(kg) LAENG(C) Elektron 9,1*10-31 -1,6*10-19 Prooton 1,6726231*10-27 +1,6*10-19 Neutron 1,674928*10-27 0 Tavaolekus on aatom elektriliselt neutraalne. Seega peab prootonite arv tuumas ja teda ümbritsevate elektronide arv võrdne olema. Seda arvu nimetatakse laenguarvuks Z, mis on tähtsaim aatomit iseloomustav suurus
energialiikideks. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. 2.2. Tuumkütus
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. 183 Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. 184 Kiirgusmehhanisme neutron prooton + elektron kiiratakse elektron kiirgus n p + e- prooton neutron + positron kiiratakse positron positron kiirgus p n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p n
Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat lii...
Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur 253oC · Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne Moodustab isotoope: 1. Prootium ehk tavaline vesinik: tuumas 1 prootium 2. Deuteerium ehk raske vesinik: tuumas 1prootium ja 1 neutron 3. Triitium ehk üliraske vesinik: tuumas 1 prootium ja 2 neutronit Saamine 1. Laboris enamjaolt tsingi reageerimisel väävel või soolhappe lahusega. Sellel eraldub tihti ka mõningaid lisandeid, andes teravavõitu maitse. 2. Puhtama vesiniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi, kuhu lisatakse tugevaid elektrolüüte kuna vesi on väga nõrk elektrolüüt. 3. Tööstuses saadakse ka keemilistes reaktsioonides odavate toorainetega, nt metaani või süsiniku
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, ...
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
h p mc 11 ELEMENTAAROSAKESED Elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (näiteks elektron ja neutriinod), kvargid ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron. 12 KVANTMEHAANIKA Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. Selle tänapäevane kuju arendati välja aastatel 1925–1935 ning selle põhiautorid on Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Max Born, Pascual Jordan, Wolfgang Pauli, Niels Bohr, Paul Dirac ja John von Neumann. Kvantmehaanika on tänapäeva füüsika üks alussambaid ning on aluseks paljudele füüsikaharudele, sealhulgas aatomifüüsikale, tahkisefüüsikale, tuumafüüsikale ja
Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. Tuuma ehitus, Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes. Nukleone (prootoneid ja neutroneid) seovad tervikuks tuumajõud. Need jõud on tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on
· Kosmeetika suurenenud kasutamine · Suitsetav naine muutus igapäevanähtuseks, eksisteeris temale suunatud reklaam · Moodsa tantsu levimine Charleston · Kino suur roll inimese elus. Maailm tahtis puhata, meelisteemad armastus ja naised. 18. Kultuur 1930. aastatel · Auto muutus kättesaadavaks ka keskklassile · Teedeehitus kiirenes · Lennuk tsiviillennundus · Aatomienergia neutron õpiti tundma neutronite toimet erinevatele tuumadele. Avastati aatomtuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel tee aatompommi juurde oli avatud.
Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated ...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
MLK 6004 Kvantmehhaanika 35 II OSA Lainevõrrand. Statsionaarsed olekud. 27. Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on mikromaailma mehaanika ehk kvantmehhaanika lainepõhivõrrand. Schrödinger lähtus oma võrrandi koostamisel üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid (hääle-, veepinna-,elektromagnet- jne) laineid ja sulandas selle de Broglie h seosega = . Saadud võrrand on diferentsiaalvõrand, s o võrrand, mis sisaldab p muuhulgas ka tuletisi. Diferentsiaalvõrrandi lahendid pole arvud, nagu algebralisel võrrandis, vaid funktsioonid, antud juhul siis leiulainet esitavad lainefunktsioonid. Kvantmehhaanika kirjeldab laineid. Nende lainete kuju ja ajalist käitumist iseloomustab nn lainefunktsioon . Teades osakesele mõjuvaid jõude, on võimalik leida vasta...
Aatomid ja keemilised elemendid Aatom üliväike ja neutraalne aineosake, millest koosnevad kõik ained. Läbimõõt ~10 -7 cm Planetaarne aatomimudel aatomi keskel on tuum, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. Ümber tuuma tiirlevad elektronkihtidel elektronid. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 -24 g) Aatomituum moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb tuumaosakestest, positiivse laenguga. Prooton tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron tuumaosake, laeng 0, mass 1. Elektronkate koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse. Elektron laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik.
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
Elektrimootoris muudetakse elektrienergia mehaaniliseks tööks, töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Generaatorit kasutatakse vooluga varustamiseks ja aku laetuna hoidmiseks. 9 Vaskrõngas on riputatud vertikaalselt. Kord lükatakse sellesse terasvarras, kord magnetpulk. Kas varda ja magneti liikumine mõjutab rõngast? Jah, mõjutab küll. 10 Millisel järgmistest juhtudest mõjub osakesele homogeenses magnetväljas jõud: 1 neutron liigub risti jõujoontega 2 elektron seisab paigal 3 prooton liigub piki jõujooni a ainult 1) b ainult 2) ja 3) c kõigil juhtudel d mitte ühelgi juhul Ülesanded 1 Ultravalgus põhjustab päevitust, aga nähtav valgus ei põhjusta. Miks? UV lainepikkus on lühem nähtava valguse omast. Nähtav valgus on osa elektromagnetilisest spektrist.
Referaat Maa ja tema kaaslane Kuu 9a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Aino Järvan Tallinn 2010 Sisukord 1. Maa 2. Kuu 3. Kraatid 4. Kuu pind 5. Kuu Siseehitus 6. Kuu tekkimine 7. Foto Maa ja Kuu 8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab pilvedele Maa atmosfääris. Kui pilvi on vähe, siis on kõig...
SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. s orbitaal p orbitaal · Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron. Kaks
SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. s orbitaal p orbitaal · Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron. Kaks
elektronid osaliselt juba toatemperatuuril soojusliikumise energia arvelt minna valentselektronide tsoonis järgmisesse lubatud tsooni, jättes valestselektronide tsooni maha täitmaga elektronseisundeid ehk auke. Aukude olemasolu põhjustab elektrojuhtivust. Aatomi tuum on osake aatomi keskmes, mis koosneb prootonitest ja neutronitest ehk nukleonidest. Aotomi tuuma püsivuse tagavad nukleonidevahelised tuumajõud, mis ületavad prootonite elektrostaatilise tõukumise. Neutron on elektrilaenguta tuumaosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga tuumaosake. Massiarv on tuumaosakeste arv. A Isotoop on sama keemilise elemendi tuum, milles on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. radioaktiivne isotoop on isotoop, mille tuum on ebastabiilne. Radioaktiivsus on looduses esinev radioaktiivsete isotoopide omadus muunduda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille kestel vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb
kiirus vaakumis. kirjeldada mudelit: laineoptika, elektromagnetväli, kujutis, kujutiste konstrueerimine läätses, spekter nähtusi ja rakendusi: valguse murdumine, läätse kasutamine optikaseadmetes, difraktsioonvõre, selgendavad katted, holograafia, vikerkaar, spektraalaparaat, spektraalanalüüs, polaroidprillid, fotoefekt, päikesepatarei, fotoelement, luksmeeter. Aine struktuur ja XX sajandi füüsika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: aatom, neutron, prooton, energianivoo, peakvantarv, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, ergastatud olek, ergastatud oleku eluiga, spontaanne ja ergastatud kiirgus, energiatsoon, keelutsoon, tuumareaktsioon, kiirgusdoos, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumade lõhustumine, seoseenergia, eriseoseenergia, massidefekt, tuumade süntees. oskab kasutada seoseid: E = m c 2 ; h f = E n - E m ; Bohri I postulaat; A = Z + N ; seoseenergia ja massidefekti arvutamine
Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli. Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2. Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron. Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid) ning looduslikke ja tehislikke isotoope. Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ja lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks. Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks
Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f. s orbitaal p orbitaal · Kui elektron on üksinda mingil orbitaalil, siis on ta paardumata elektron
. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini. Soojusmasina kasutegur: Q1=U2-U1+A1 -Q2=U1-U2+A2 Q1-Q2=A1+A2 A=Q1-Q2 (kreeka n)=A/Q1 Kreeka n=(Q1-Q2)/Q1 Laengute vastastikune toime: Elementaarosakesed – Elektron (-) prooton (+) neutron (0) Tavaliselt -+ laneguid võrdselt ja keha on neutraalne. Kui mingil viisil aga luua kehas elementaarosakeste ülejääk, osutub keha laetuks. Elektrilaengud on mateeria primaarseks omaduseks, elementaarosakeste lahutamatuks osaks. Elektriliselt isoleeritud süsteemi (vool ei saa läbida seda piiravat pinda) summaarne laen ei saa muutuda so. Elektrilaengu jäävuse seadus. Vastavalt sellele jaotatakse kõik ained 3. Rühma – dielektrikud, juhid ja pooljuhid. Punktlaeng on
(Tähis m) Eriseoseenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta. (Ühik MeV) Radioaktiivsusuks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. -kiirgus koosneb heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, kaasneb alati ka -kiirgus. Vastastikmõju tavalise ainega väga tugev -> läbitungimisvõime väike. -kiirgus kiirete elektronide (või positronide) voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, tekivad elektron ja antineutriino. Vastastikmõju tavalise ainega suhteliselt nõrk -> läbitungimisvõime suurem kui -kiirgusel. -kiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia (mitu MeV). Vastastikmõju tavalise ainega nõrk -> läbitungimisvõime suur. -kiirguse peatavad vaid pliiseinad või poolemeetrine betoonikiht.
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Eliise Muru MARIE CURIE Referaat Juhendaja PhD Jaanis Priimets Rühm: Füüsika-4 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA............................................................................... 4 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga......................................................................4 1.2 Ülikooliaastad..................................................................................... 5 2. MARIE CURIE............................................................................................ 8 2.1 Härra ja proua Curie...........................................................................8 2.2 Raadiumi...
Üleminekul 1 orbiidilt teisele elektron neelab energiakvandi. Energia neeldumisel läheb aatom põhiseisundist kõrgema energiaga nn ergastatud olekusse. 1919.a. tõestas Rutherford, et tuuma üheks koostisosaks on prooton, mille mass on ligikaudne 1 süsinikuühik, mis on positiivse laenguga ja mille laengu absoluutväärtus on 1,60212*10 -19 elektronide ja prootonite arvud on võrdsed. Edaspidi avastati teine massiga aatomtuuma koostisosa, millel puudus laeng NEUTRON. Tuumafüüsikas nim. Prootonit ja neutronit NUKLEONIDEKS. Selle teooria kohaselt koosnevad aatomi tuumad prootonitest ja neutronitest, mille summa annab MASSIARVU. Z+N=A (Z-prooton; N-neutron, A-massiarv) Prootonite arv võrdub tuumalaenguga, mis määrab elemendi asukoha perioodilisussüsteemis (Z=järjenumbriga, sama palju elektrone on ka elektronkattes.) Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgitakse keemilise elemendi sümboli ette
Kindel, deterministlik kahjustus tekib ainult lävidoosist suuremate kiirgusdooside neeldumisel ja põhineb paljude rakkude kahjustusel. Väikeste kiirgusdooside (siia kuuluvad ka patsientide ja personali kiirgusdoosid) potensiaalne hilistoimetoime (näiteks vähi teke) põhineb ühe raku kahjustusel, on juhuslik e. stohhastiline. Kiirguskaitse seisukohalt eeldame, et hilismuutuste tekke risk on võrdeline kiirgusdoosi suurusega ja lävidoosi ei eksisteeri. Erinevate kiirgusliikide (näiteks neutron või röntgenikiirguse) ühesuurused neeldunud doosid ei ole ekvivalentse bioloogilise toimega, mis tuleneb nende kiirguste neeldumise eripärast. Seetõttu kasutatakse efektiivse doosi mõistet. Efektiivne doos on kogu keha kudede ja organite summaarne doos, mille arvutamisel võetakse arvesse nii neeldunud kiirguse liiki kui ka kudede erinevat kiirgustundlikkust. Kiiritusriski suurus sõltub efektiivsest neeldunud doosist. Patsiendi ja personali kiirgusohutuse meetmed
r- raadius 8. Nelja kordajaga võrrand. Reaktori kriitilised mõõtmed. Neutronite efektiivne paljunemistegur. Reaktiivsus. Neutronite peegeldi. Nelja kordajaga võrrand Neutronid ja difusioon tekivad ühekorraga. Vaatleme lõpmata suurt reaktorit, mis koosneb tuumakütusest ja aeglustist. Kütuseks on nõrgalt rikastatud uraan, N5 < N8. Olgu n1 esimese põlvkonna neutron, mille energia E ≥ 1MeV. Kiirete neutronite arv μ*n1, kus μ – kiirete neutronite paljunemistegur. ζ*μ*n1-kui palju neutroneid jõuab soojusliku liikumise kiiruseni, kus ζ – tegur, mis arvestab neutronite arvu vähenemisega. Neutronite arv e tuuma lagunemise määr - θ* ζ*μ*n1, kus θ – näitab tõenäosust, kui palju kaob neutrone kiirguse teel. Nim. soojuslike neutronite kasuteguriks. Selle tagajärjel tekivad teise põlvkonna neutronid.
Juba praegu on kümneid erinevaid generaatoritüüpe, millistega igaüks võib tutvuda Interneti vahendusel. Loetlen vaid mõned neist ja seda otsimise hõlbustamiseks inglise keeles: Pool type reactor; Pressurized water reactor (PWR); Boiling water reactor (BWR); Fast breeder reactor (FBR); Pressurised Heavy Water Reactor (PHWR or CANDU); Magnox reactor; Advanced gas-cooled reactor (AGR); Light water cooled graphite moderated reactor (RBMK); Fast neutron reactor; Molten salt reactor; Aqueous Homogenous Reactor ja palju teisi. Seetõttu on üsna mõttetu küsimus, kui palju võiksid Eestisse sobivad reaktorid maksta näiteks 10 aasta pärast. Kindlasti vähem kui Ignalinasse kavandatud Kanada firma AECL reaktor ACR 700, mille investeerimismaksumus oleks kuulu järgi 1083 dollarit kilovati kohta, kuid mida meie 15 aasta pärast võtaksime juba enda ostu kavandamisel vanarauana. Tark on
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioo...
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed
Biomeolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on aintud aine keemilised omadused. Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Elektron - neg laenguga osake aatomituumas. Prooton - positiivse laenguga. Neutron - laenguta osake. Ioonid - pluss- või miinuslaenguga osakesed, mis tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass. Molekulimass - aine molekuli mass. Nad on ühikuta suurused, kokkuleppeliselt väljendatakse neid süsinikuühikutes. Keemilise elemendi järjenumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Oksüdatsiooniaste - aatomi
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte.................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
