Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
2
Vote DOWN
Neutronite paljunemistegur on ühe tuumade lõhustumise ajal tekkinud neutronite arvu suhe eelneva lõhustumise ajal tekkinud neutronitega. Kriitiline mass on lõhustuva aine vähim mass, mille korral võib tekkida tuumade lõhustumise ahelreaktsioon.
Tuumafüüsika kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - Soojus- Temp Kütuse- Võimsu spekter 1 Kasutu Reaktoritüüp . Rõhk Kütus s (kiire/ s kandja (°C) tsükkel (MWe) soojuslik) elekter Gaasjahutusega kiire 238 suletud, kiire heelium 850 kõrge U+ 288 & reaktor kohapeal vesinik 2 suletud, 50-150 elekter Pliijahutusega kiire 550- 238 kiire Pb-Bi madal U + regionaaln 300-400 & reaktor 800 e 1200 vesinik elekter ülesoojusli fluoriid- 700- UF Sulasoolareaktor madal suletud 1000 & k soolad 800 soolas vesinik 238 150-500
Tuumareaktorid
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutroni avastamine - Rutherfordi järgi oli aatomituuma koostamiseks kaks võimalust: esimene, kus tuum koosneb prootonitest ja elektronidest, kusjuures prootonite arv määrab tuuma massi ning prootonite ja elektronide arvude vahe laengu. Teiseks, alternatiivseks tuumamudeliks oli komposiitmudel, kus lisaks prootoneile kuulusid tuuma koostisse hüpoteetilised neutraalsed osakesed - neutronid.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrone - 14 läikiv 3. periood 3 el. kihti hõbevalge plastiline, hästi tihed töödeldav g/ Asukoht prootoneid - 13 Aatomiehitus sulamistemp tabelis - 600 Füüsikalised peh omadused aatommass - 26,98 IIIA rühm elektrone - 13 hea elektr vääriskivid peegeldab ja soojusju hästi valgust väga püsiv veega ei ALUMIINIUM - oksiidikihist puhastatuna tõrju reageeri
Keemia: lahused, metallid, gaasid
Vote UP
1
Vote DOWN
Neutron e. nukleon- tuuma koostisosake, laenguta, ei ole stabiilne, radioaktiivne ja laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks.
Tuumafüüsika mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, samas kui aatomituuma ümber tiirlevad elektronid on fundamentaalosakesed (leptonid). Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas kui kvantmehhaanikas.
Füüsika 12kl astronoomia
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on ka elementaarosake, sest ta ei koosne elektronist, prootonist ega neutriinost, vaid viimased tekivad neutroni lagunemise hetkel, täpselt samuti nagu footon tekib aatomi üleminekul ergastatud olekust normaalolekusse. Tänapäeval teatakse, et ükski osake pole igavene.
Tuumafüüsika
Vote UP
1
Vote DOWN
Neutronite paljunemistegur – reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur.
Tuumafüüsika
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronkiirgus - kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, kaudselt ioniseeriv kiirgus 10. Seoseenergia- energia, mida on anda vaja osakesele , et teda täielikult tuumast vabastada.
Tuumafüüsika mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus.
Füüsika 12kl astronoomia
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronpommid - tegemist on väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk on võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus.
Tuumapomm
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroneid ilma lõhustumata (näiteks tuumkütuse mittelõhustuvad isotoobid, juba toimunud tuumalõhustumise jääkproduktid ja muud võõrelemendid tuumkütuses).
Ahelreaktsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronid – seisumassita, elektrilaenguta, kannavad värvilaengut • Pr ja ne on korraga kvargid ja glüüoni – glüüonid tekivad ja kovad vahetades kvarkide värve
Tuumafüüsika
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, 0 laenguga, üks osa aatomituumast, määrab ära keemilise elemendi isotoobi ,prootoniga umbes sama mass.
Elementaarosakesed
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite paljunemistegur - Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis olevate neutronite arvu ja sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega.
AHELREAKTSIOON
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrontähed on jäänukid mis jäävad alles massiivsetest tähtedest pärast supernoovat, kui tähe mass pole piisavalt suur musta augu tekkimiseks.
Tähed
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronkiirgus - tuuma ERI: põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud võime, lisada tuumale veel üks neutron füüsikateooria, mis revideerib Newtoni
Füüsika mõisteid, relatiivsusteooriast jm
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.
Füüsika energia osa 9. klassile
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite paljunemistegur – võrdub ahelreaktsiooni antud lülis osalevate neutronite arvu ja Nn sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega.
Tuumafüüsika kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite paljunemistegur on suhe antud pôlvkonna ja eelmise pôlvkonna neutronite arvu vahel ( k = N1 / N ) , mis uraanituumade lagunemisel vabanevad.
Füüsika põhivara
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite aeglustiks on grafiit. Tuumkütus paikneb tablettidena vertikaalselt paigaldatud roostevabast terasest torudes grafiitaeglustis.
Tuumareaktorid - kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrontähes on aatomidki lõhutud: elektronid on surutud prootonitesse, mille tagajärjel on viimased muutunud neutroniteks.
Tähed ja nende erinevad liigid
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida.
Radioaktiivne kiirgus
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite paljunemistegur - mis see on , tähis, millest sõltub? Mis juhtub kui k on suurem kui 1 , k võrdub 1, k on väiksem kui 1.
Füüsika põhjalik konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronpeeglit - pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus.
Tuumapommid
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – neutraalse laenguga aatomituuma osa. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas.
Gümnaasiumi bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid.
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria - mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronid on kiiresti liikuvad suure energiaga osakesed ning nende energiat muudetakse soojusenergiaks.
Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – elektriliselt neutraalne elementaarosake, mis määrab ära keemilise elemendi isotoobi.
Aatom
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrontäht on väga väike ja supertihe täht, mis koosneb põhiliselt tihedalt pakitud neutronitest.
28-leheline referaat: Tähed ja nende teke
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronid on kaudselt ioniseerivad ja nenede neeldumine toimub elastse ja jäiga hajumisena.
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron tähti nimetatakse pulsoriteks või röntgen purskuriteks, mis pöörleb väga kiiresti.
Kosmoloogia 12. kl
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on veidi suurema massiga kui prooton ja leidub tuumas üldiselt samas koguses.
12. klassi kordamisküsimused füüsikas
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel.
Füüsika mõisteid, relatiivsusteooriast jm
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi.
Füüsika – Tuumafüüsika
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronid on elektriliselt neutraalsed ja seetõttu väga suure läbimisvõimega.
Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrontäht on surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest.
Tähed - referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga.
Füüsika 12.klassile
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine.
Tuumajõud
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroni ilma lõhustumata.
Füüsika 12kl astronoomia
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest.
Mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest.
Tähe elu
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronid on laenguta ja ei mõjuta aatomi elektrilist olekut.
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutroni beeta - lagunemisel eralduv neutriino kiirguskvant footon
Elementaarosakeste füüsika
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite arv on ümardatud aatommassi ja järjekorranumbri vahe.
Reaktsioonivõrrandid,happed
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronpommi omaga - võlg jääb, aga varanduse väärtus on kadunud.
Soome majandus 19.-20. sajand
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrontähtedel on omadusi, mis tavalistel tähtedel puuduvad.
Tähed - referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on aatomi koostisosa, mis asub aatomituumas.
Keemia - aatomid, molekulid
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed.
Prooton ja Neutron
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake.
Eksami teemad ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite voog - > γ-kiirgus -> β-kiirgus-> α-kiirgus
Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrontähed on kõige tihedamad objektid Universumis.
Maailmataju
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronpeegeldeid - hoidmaks neutroneid samas keskkonnas.
Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – Neutron on aatomituuma koostisosa.
Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on veidi suurema massiga kui prooton.
Tuumafüüsika
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – negatiivse laenguga tuumaoskake.
Keemia põhimõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – laeng puudub ; mass ligikaudu 1
Aatomi ehitus
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutrontähed on tähtede seas kõige väiksemad.
Tähed ja nende erinevad liigid
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite arv on massiarvu ja järjenumbri vahe.
ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite paljunemistegur - 11. Mis on termotuumareaktsioon.
Tuumafüüsika kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronitearv – alumisest lahutan ülemse (18)
10kl. Kontrolltöö nr. 2 - aatomiehitus
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron on neutraalne osake aatomituumas.
Üldbioloogia.
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – neutraalne aatomituuma osake
Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronid on laenguta elementaarosakesed.
Alumiiniumi referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses.
Tuumafüüsika konspekt 12. klassile
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus.
Radioaktiivne kiirgus
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutroni mass on lähedane prootoni massile.
Keemia alused konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronkiirgus – kiiratakse vabu elektrone.
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria - mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutronite voog - (plutooni, uraani lagun.
Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron - vaba laeng, või puudub
Aineolekud
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – Laenguta aatomiosake.
Põhikooli keemia üldine kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron – laenguta tuuma osake.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED
Vote UP
0
Vote DOWN
Neutron tähti on meie galaktikas umbes
Tähe elu
Vote UP
-1
Vote DOWN
Neutroni elektrilaeng on 0, st ta on neutraalne. Neutroni mass on 1,0005 amü ehk 1,6749 × 10−27 kg (939,573 MeV/c², pisut rohkem kui prooton). Neutroni lagunemisel prootoniks eralduvad elektron ja antielektronneutriino.
Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal
Vote UP
-1
Vote DOWN
Neutrontähe tihedus on valge kääbuse tihedusest veel miljoneid kordi suurem.
Tähed - referaat

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

punavetikatest agar - agar, agaroid, karrageen.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun