Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone,
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9. Millised on üksikisiku, ettevõtja ja riigi majandusvalikud? 10. Mis vahe on mikro- ja makroökonoomikal?Makroökonoomika on õpetus majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtjaid. 11. Nimeta ja kirjelda majandussüsteeme. Milline majandussüsteem toimib Eestis praegu? Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Vanim majandussüsteem.Käsumajandus- riigil on kõik õigused. Ei arvestata tarbija vajadusi, vaid tootmismahtusid.Turumajandus- valitsus ja inimesed ise seavad piiranguid. Motiiviks on kasum
omavaheline seos Kuigi i i laias i tähenduses on mikro- i ja makroökonoomika i jaotamine eri valdkondadeks kujunenud standardiks, ei ole piir nende vahel kunagi päris selge olnud. olnud 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mikroökonoomika Suuri majandusüksusi, kuna uurib: tööstus lihtsalt on paljude firmade koondis. Ratsionaalse käitumise ja ootuste kujundamist. Firmad tavaliselt toimivad hästi ä i ja j seega vajavad
a) õige b) vale 3. Mikroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. a) õige b) vale 4. Mikro- ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi. a) õige b) vale 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: a) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv b) Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis 6. Makroökonoomika uurimisobjektiks on: c) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv d) Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis 7. Ceteris paribus´e all mõeldakse, et :
GEO.- MUUTUSED ÜHISKONNAS. MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE. Geograafia teadus, mis tegeleb loodusnähtuste ja inimsuhete (majandus) ruumilise paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2
SISSEJUHATUS Esimesed kirjalikud andmed majanduse kohta pärinevad (VARROL´lt) 116-27 a.e.m.a. Majanduse probleemidest käsitleti üksikuid tootmisvõimet, majapidamise suurust, selle valitsemist, saaduste tootmist). Majanduselus toimuvatest protsessisdest oli neil veel puudulik ülevaade. Kapitalistlike tootmissuhete tungimisega tööstusesse oli vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata ka ökonoomilisele küljele (18-19 saj). Tööstuse areng viis toiduainete vajaduse tunduvale kasvule, soodustades seega kaubatootmise arengut põllumajanduses. Tekkis vajadus väärtuse hindamiseks. Majandus puudutab meid kõiki ja on seotud kõikide rahvamajandusharudega. Milleks on vaja õppida majandust? Iga eluvaldkonna puhul on paratamatu ka selle majandusliku tausta vaatlus. 1. Valusate tagasilöökide vältimiseks peame tundma majanduskeskkonda, mis meid õmbritseb ja millega puutume kokku iga päev. 2. Eesti ...
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus Kompromiss ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE põhivalikud Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. 2. Vaba ettevõtlus Mõiste Definitsioon Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub
käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss
Mikromajandus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võ...
Avaliku sektori ökonoomika Põhimõisted esimeses kontrolltöös 1. Avalik sektor - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid ...
Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus. Majandusteadlased vaatlevad majandust 2-st aspektist, üks on makro- ja teine mikrolähenemine. Selline lähenemine sai alguse 20. sajandi 40-ndatel aastatel. Makroökonoomika on teadus majandusest kui tervikust, mikroökonoomika on teadus üksiktarbijast ja äriettevõttest. 1.2. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis Teadusklassifikatsioonis kuulub põllumajandusökonoomika majandusteadus(t)e hulka (vt joonis 1). Põllumajandusökonoomikas esinevad kõik majandusteaduse üldised olemuslikud jooned, aspektid ja seosed. Põllumajandusökonoomika on majandusteaduse haru, mis hõlmab põllumajanduse tootmissuhteid, majandamist ja selle tulemusi rahvamajanduse ja üksikmajandi seisukohast.
Question 1 Question text Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. printer autoosad pangaametnik karjamaa laohoone nafta leiukoht Question 2 Question text Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: maa kapital töö ettevõtlikkus Question 3 Question text Mis alljärgnevast on õige? Select one: Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Question 4 Question text Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Select one: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomili...
teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, täpsemini sotsiaalteaduse valdkonda kuuluv, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. 2.12.15 © Tõnu Erin 5 Mõisted Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja –tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. 2.12.15 © Tõnu Erin 6 Mõisted Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. 2.12.15 © Tõnu Erin 7 Üksikisiku majandusotsused: 1
Majandusteadus on õpetus piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majandusteaduse saab uurimisobjektide alusel jagada laias laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid üksikute majandussubjektide (eelkõige ettevõtete) huvides. Selle
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5
erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18. Pakkumine - erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 19. Tasakaaluhind - hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. 20. Optimeerimine ettetvõttes kasumi maksimaliseerimine või kahjumi minimaliseerimine Ülesanne 2. Ülesanne 3. 21. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne.Ülesanne 4. 22
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
ressursse sama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Joan Robinsoni arvates on monopolistliku konkurentsi turul liiga palju pakkujaid, tooted on liiga erinevad ning mistõttu ressursid on ebaefektiivselt paigutatud. Edward Chamberlin luges pakkujate rohkust aga positiivseks, nii on tarbijatel valikuvõimalus ja nad saavad oma vajadusi rahuldada vastavalt soovidele. 3 Kasutatud allikad: 1. Kerem, K., Keres K., Randveer M. (2004). Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim 2. Arrak, A. (2002). Majanduse ABC. Kättesaadav: http://www.avatar.ee/majanduseabc/ index.php?ID=102, 22. detsember 2017. 3. Monopolistic competition. Kättesaadav: http://www.economicsonline.co.uk/Business_ economics/Monopolistic_competition, 22. detsember 2017. 4. Bellante, D. (2004). Edward Chamberlin: Monopolistic Competition And Pareto Optimality. Kättesaadav: https://www.researchgate.net/publication/267415603_Edward_
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
14 5. Täitke lüngad, valides õige variandi: 1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ............... (efektiivsuse ja tasakaalu/konjuktuurikõikumistele) 2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on ............................ (marginalistid/J.M.Keynes) 3)(Mikroökonoomilises/makroökonoomilises)........................ analüüsis tegeldakse majanduse agregaat - ehk kogunäitajate uurimisega 4) Mikroökonoomika ei uuri tavaliselt majanduse ...................... (üksiknäitajaid/kogunäitajaid) 5) Majanduse kogu - ehk agregaatnäitajateks on näiteks ............... (ettevõtte majanduskasum/SKP/töötuse määr) 15 5. Täitke lüngad, valides õige variandi: 1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ............... (efektiivsuse ja tasakaalu/ konjuktuurikõikumistele)
LOENG 1 Majandusõpetus jaguneb: Mikroökonoomika ja Makroökonoomika. Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal! Konkreetse...
Mikro- ja makromajandus Majandus ühiskonna toimimise alg süsteem mis tuleb valikustest mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity because of scarcity people must make choices. When choices are made opportunity costs are incurred. Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel. The variables ...
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning te...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist Kui täiendava ühiku tootm...
inimeste loomulikke, treenimata võimeid kõike nimetatut Küsimus 7 Majandusteooria põhiprobleem on see, Valmis Valige üks: Hindepunkte -0.3/1.0 kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla et ressursid on piiramatud kuidas rikkus akumuleerub kuidas inimesed kulutavad oma raha Küsimus 8 Mikroökonoomika Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 ei oma mingit seost makroökonoomikaga uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu Küsimus 9 Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0
(e) lõpmatuseni Milline on standardse juurdehindluse meetodi põhiprobleem? Meetodi põhiprobleem on see, et puudub alus, kust peaks tulema standardse juurdehindluse protsent. Teine probleem on see, et see meetod ei arvesta turunõudlusega. ...................................................................................................... 5. Milline konkurentsi tüüp võib teha olematuks meie kulueelise? (tooge näide) ...... 6. Millal on mikroökonoomika teadmisi abiks võttes tegemist hinnavälise konkurentsiga? (a) liikumine piki nõudluse kõverat vasakule (b) liikumine piki nõudluse kõverat alla paremale (c) nõudluse kõvera nihutamine vasakule toote täiustamise abil (d) nõudluse kõvera nihutamine paremale tugevama reklaami abil Vormistage oma väite kinnituseks joonis! 7. Firma kulud toote sisseostuks on 170 krooni. Edasimüügihind on 300 krooni.
võimalik suurendada ühegi inimese heaolu vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Püüame antud väidet illustreerida järgmise näite abil. Oletame, et on kaks sõpra Toomas ja Jaan. Kui eksisteerib võimalus parandada Jaani heaolu, ilma et Toomase heaolu väheneks, siis on mõttetu seda võimalust kasutamata jätta. Oletame, et Jaan vajab mikroökonoomika õpikut. Toomasel on see õpik olemas, kuid ta ei kasuta seda. Jaani seisukohalt oleks mõttetu kulutada raha nimetatud õpiku ostmiseks, otstarbekam oleks hoopis laenata õpik Toomase käest. See parandab Jaani heaolu, kuid samal ajal ei halvenda Toomase heaolu. Kui me vaatleme majanduslikku efektiivsust tootmise seisukohalt, siis tähendab seda situatsiooni, mille korral ei ole võimalik antud teadmiste taseme ja tootmisressurssidega toota rohkem ühtegi hüvist,
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika) Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega. Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru. Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil. Majandusgeograa...
6 Kasutatud kirjanus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
lisandunud väärtuse maks. (20%, 9% raamatud, ravimid, meditsiinivahendid, majutusasutused) 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade tootmise ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45. Miinimumpalk – töötasu alammäär, 430eurot. 46. Missioon – organisatsiooni tegevuse eesmärgid, alus mis on määratud nende arengukavas, koostöös
kohustuslik reserv, millest vahendite kätte saamine on lihtne. Näiteks kommertspangad peavad keskpanga juures likviidsusreservi hoidma. · Makroökonoomika (äripäev.ee) on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon, SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagu pakkumine, nõudlus ja ressursid. · Marginalism (Tarkinvestor.ee) - piirkasulikkuse teooria - piirkasulikkuse teooria. · Nullobligatsioon (Kuura 2008) võlakiri, mida müüakse alla nominaalväärtust ja millelt ei maksta intresse. · Oligopol (Kuura 2008) (Oligopoly) - konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. · Optsioonireede (äripäev
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
Majanduse eksam MIKROÖKONOOMIKA RESSURSSIDE TÄIENDAMINE: Mida teha ressursside paremaks kasutamisega? Mida teha parem tulemuse saavutamiseks?Millised võimalused on maa-ja loodusressuresside täiendamiseks, tööjõu täiendamiseks, kapitali, ettevõtlikkuse täiendamiseks? NÕUDLUS JA PAKKUMINE: Graafiline kujutamine- Mis juhtus siis kui nõudlus, hind, nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA: * Mis on püsikulu, muutuv kulu, kogukulu..missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida te...
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub
1) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS Lk 9-28 Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist. Mikroökonoomika Makroökonoomika Teoreetiline majandusteadus, mis uurib Uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema majandusotsuste tegemist majanduse uurimisobjektiks on majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja konjuktuurikõikumised, tasakaalus ettevõtete (firmade) poolt. Sellest tulenevalt mitteolemise põhjused, nagu nim. mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. majandustsüklite olemasolu, töötus, ...
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak,
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
MIKROÖKONOOMIKA KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.1 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena t...
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad) Mõju Hinnavõtja (puudub Väike (mõningane Vastastikune sõltuvus (kontroll Hinnategija (täielik kontroll hinnale kontroll hinna üle) kontroll) hinna üle suur, kartellkokkulepe hinna üle) ...
rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
· Frienmad - arvas, et riik ei tohi majandusse sekkuda, majandus peab ise hakkama saama. · Keynes makroökonoomika rajaja. Keinsismi põhimõtted: · suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive 26. Mõisted: · Mikroökonoomika teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. · Makroökonoomika teadus majandusest kui tervikust. · Loobumiskulu parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Piirkasulikkus otsustest tulenev lisakasu. · Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. · Likviidsus säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus- kui kiiresti saad
leiukohtade avastamisele vähenenud, omab ta siiski arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Hoolimata, et kartellid on üldtuntud ja enamikes riikides keelatud, leitakse üha uusi moodusi kokkulepete sõlmimiseks. 7 4. VIIDATUD ALLIKAD [1] A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, Majanduse abc, Tartu: Avatar OÜ, 2002. [2] K. Kerem, O. Raju, M. Randveer, Mikroökonoomika õpik, Tallinn: Tea kirjastus, 2001. [3] K. Kerem, M.Randveer, Mikro-ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool: KÜLIM, 2004. 8
Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil? Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika. Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad... 27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada? SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Kulumeetod SKP=E=C+I+G+(X-M) Tulumeetod SKP=rent+palgad+intressid+kasum 28. Kogukulutused ja nende komponendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
