Hävinevad tugevate aluste ja hapete toimel. Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, ka pealvalu ja kõhulahtisust. Mürgistused luuviljaliste tuumadest. Mürgistuse võib põhjustada suure hulga 100-200 g kivide söömine, need sisaldavad amügdaliini, mis seedetraktris lagundes moodustab sinihapet. esmaspäev, 16. jaanuar 2012 Toidu insfektsioonid · kandub edasi vahetu kontakti teel · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme · pikem peite periood · Nakkuskolleteks on haiged inimesed ja loomad · Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidete kaudu · Piisknakkused välja hingatava üõhuga, süljega, tolmuga jne · Mikrooganisimid võivad organismi pääseda nii naha kui ka limaskestade kui seedetrakti kaudu · Lindude haigused on kergesti ülekanduvad, linnuliha peab olema kontrollitud enne kui satub töötlemisse · Toidunakkuse tekitajad säilivad ja paljunevad hästi
Mõisted: Fundamentaalteadus, uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi rakendusteadus, teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. antibiootikum, on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. biotõrje, seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. feromoon, kloonimine, DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon, isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond meristeem,
tähendab seda, et haigusetekitajad on sattunud vette 16.) Nakkuse levik õhu kaudu tähendab seda, et nakkus levib sülje abil läbi õhu 17.) Escherichia coli kui vee kvaliteedi näitaja E. Coli- laadsed bakterid ja enterokoksid suudavad lühikest aega vastupidada ka väliskeskkonnas sh. vees, mistõttu on nende leidumine heaks indikaatoriks võimaliku fekaalse reostuse määratlemisel, mida suurem on nende bakterite sisaldus, seda suurem on ka tõenäosus, et vees leidub teisigi ohtlike mikroorganisme 18.) Coli-laadsed bakterid kui vee kvaliteedi näitajad 19.)Enterokokid kui vee kvaliteedi näitajad 20.)kolooniate arvu 22C-37C juures määramise tähtsus Kolooniate arvu määramiseks 22c juures on mõistlik, sest see on enamike bakterite arenguks soodsaim temp. ja 37c juures sest see on inimese keha temp. 21.)Vee desinfitseerimine füüsikalisel meetodil tuli, keev vesi, aur, uv-kiirus 22.) Vee desinfitseerimine keemilisel meetodil kasutatakse keemilisi ühendeid (vesilahustena) 23
KORDAMISKÜSIMUSED: RAKENDUSBIOLOOGIA 1. Mis on biotehnoloogia? ..on rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismile omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 2. Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Elusorganisme, eriti mikroorganisme (bakterid, seened) Millised on nende eelised teiste organismide ees? Paljunevad väga kiiresti ja hõlpsalt Too konkreetseid näiteid, kuidas kasutatakse seeni ja baktereid biotehnoloogias? Seened alkohoolsed joogid, pagaritooted. Bakterid funkts. toit (Helluse jogurt), hapendamine 3. Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Meditsiin kindla ülesandega
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Dokumendid, milles loetletakse kasutatavad lähtematerjalid ning määratakse kindlaks tootmisprotsessid ja pakendamisoperatsioonid, on järgmised: Vali üks või enam: a. pakendamiseeskiri b. tootmiseeskiri c. tootmisvalem d. pakendamisvalem Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tootmisvalem, tootmiseeskiri, pakendamiseeskiri. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimse preparaadi tootmise eeskirjas peab olema kindlaks määratud: Vali üks või enam: a. rakendatavad meetodid b. kasutatav kandja (alus) või lahusti c. ekstraktsiooni aeg ja temperatuur d. kontsentratsioonid etappidel Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: kasutatav kandja (alus) või lahusti , ekstraktsiooni aeg ja temperatuur, kontsentratsioonid etappidel, rakendatavad meetodid. K...
neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin. Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks
· Nomenklatuuria all mõistetakse binaarset nomenklatuuri (nimestikku). Esimene sõna tähistab perekonna (Genus) nimetust. Perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna, mis kirjutatakse väikse tähega. Näiteks Lactococcus lactis (L. lactis), Escherichia coli (E. coli). · Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). · Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakud on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm.
Ei soovitata alla 12-aastastele lastele. NB! Nüüdisaegse seisukoha järgi peetakse õigeks naistepunapreparaate mitte kasutada samaaegselt mistahes teiste ravimitega. KT3 1. Probiootikumid, prebiootikumid 2. Soja 3. Antioksüdandid, nende looduslikud allikad 4. Leesikalehed, pohlalehed (lad k nimetus, kasutamine, hoiatused kasutamisel) 5. Ingver (lad k, kasutamine) Lisaküsimus: küllastumata rasvhapped 1. Probiootikumid bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid. Elusaid mikroorganisme sisladavad tooted, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna patogeensete mikroorganismide paljunemiseks ja stimuleerivad soole limaskesta lokaalseid kaitsemehhanisme. Haigustekitajatele mõjuvad hävitavalt piimhappebakterite ainevahetuse lõpp-roduktid piim- ja äädikhape. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks.
4. PINDAKTIIVSED AINED Lisatakse seepidele ja sampoonidele, et aidata hüdrofoobsetel ainetel lahustuda Aitavad vahutada Tavalistel seepidel on 2 puudust: 1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega Sp on välja töötatud mitmed teistsuguseid seepe, kus kasut nt väävelhappe poolestrite sooli 5. DESINFITSEERIVAD JA KONSERVEERIVAD AINED Et kosmeetika tooted säiliksid Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel Põhiliselt alkoholid: etanool, propanool, Kasut ka bensoehapet, salitsüülhapet ja Al-ühendeid (higistamisvastane toime) 6. LÕHNAAINED Muudavad kosmeetika tooted meeldivaks Tavaliselt eeterlikud õlid: roosi-, nelgi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini-ja piparmündiõlid 7. LÕHNA FIKSAATORID
T11K TALLINNA TEENINDUSKOOL T11K PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe 2010 1 T11K SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 MIS ON PROBIOOTIKUMID?................................................................................................. 3 KUS PROBIOOTIKUME LEIDUB?.......................................................................................... 3 LEVINUIMAD PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... 4 Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on.................................. 4 piimhape)..................................
siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill ja võsaülane. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need on tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse.
imetajate kloonimine pole võimalik kloonimine pole kserokoopiate tegemine. Vastu: Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid, samuti võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. Kloonindiviide võidakse luua värdjalike ,,lihakehadena", transplantaatide varuna. Inimese sigimise teatud aspektid peavad jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata. 6. Kirjelda kuidas saadakse transgeenseid mikroorganisme imetajaid ja taimi. (Vt. lk 38,39; 41,42) Imetajaid: Viljastatakse munarakk in vitro, viljastatud munarakku siirdatakse mikropipeti abil vajalik geen, embrüo siirdamine hormoonidega mõjutatud looma emakasse, tiinus ja sünnivad transgeensed isendid ja areneb edasi tootmiskari. (Saadakse ntx piima, mis sisaldab vajalikku inimesevalku, või toidulisandeid) Taimi: 7. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti GMO'de loomisele! (Vt. lk 46) GMO
17. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? : 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 18. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 19. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 20. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 21. Mida tähendab märge "kõlblik kuni 01.03.2012a
soojendada. Taimed on paiksed, seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, osa neist on aga kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Suures koguses on kahjulik, põhjustab DNA mutatsioone (nahavähk), denatureerib valke. Suures koguses hävitab ka mikroorganisme, kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas nad on aktiivsed öösel või päeval. Tolerantsuskõver- iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist 2
EI LADESTU. KLOOR RDA kogus mg -10aastasel 700-1400 mg, 11-24a 1400-4600 mg. Organismis on kloor rakuväise lokalisatsiooniga. Koos naatriumi ja kaaliumiga tagatakse osmoregulatsioon, happe-leelistaskaal, membraantransport, vedelike liikumine ja mambraani potensiaal. Maos sünteesitakse Cl ioonist soolhape. Kloori allikaks on keedusool. Ületarbimisel Nõrkus ja segasus seisund. Basseini vees olev kloor imendub ja (vanasti ka joogi vees) lammutab vitamiin E. Hävitab ka seedetraktis palju mikroorganisme. Lisamanustamine on õigustatud kõhulahtisuse ja oksendamise puhul. Ka põletuste puhul. Mikromineraalide saamiseks peaks sööma mune, punast liha, ube, peterselli, küüslauku, maasikaid, täisteravilja tooteid, kõrvitsaseemneid, tomateid, kalu, meretaimi, pähkleid, seemneid, rohelisi aedvilju, sibulat ja piimatooteid.
t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid orgaanilisi happeid, näiteks bensoehape, sorbiinhape, sidrunhape. Säilitamine õlis õlis säilitatakse kalu, juurvilju, maitsetaimi. õlil puuduvad mikroorganisme hävitavad omadused, seega tuleb õlikonserve hoolikalt kuumutada või lisada koos õliga teisi konservante. õli konserveeriv toime avaldub kolmel tasandil: · õli loob hapnikuvaba keskkonna, kuid anaeroobsed mikroobid saavad seal areneda; · õlikeskkonnas pidurduvad toiduainetega toimuvad oksüdatsiooniprotsessid, näit.pigmentide ja vitamiinide lagunemine;samas soodustab õlikeskkond mitmete
suhteliselt lihtne toiming on väga oluline ka näiteks HIVi nakkuse leviku ja AIDSi vältimisel. Juhul, kui nahale on pritsinud verd või muid kehavedelikke, tuleb need kohe maha loputada ning nahk vee ja seebiga üle pesta. Igaühte tuleb ergutada käsi pesema enne toiduga kokku puutumist või söömist ning pärast tualeti kasutamist. On oluline, et inimesed oleksid ettevaatlikud kuumavee kraanidega avalikes kohtades. Kuumaõhu-kätekuivatid võivad puhuda äsjapestud kätele patogeenseid mikroorganisme. Naha loomulike resveritiste (rasu) sage eemaldamine võib naha marraskile hõõruda ning lõhenenud nahk annab mikroorganismidele võimaluse organismi tungida. Kuivuse vastu võitlemiseks tuleb käsi ettevaatlikult kuivatada ja seejärel nad niisutava kätekreemiga sisse määrida. Kui seda teha enne magamaheitmist, on kreemi mõjumise aeg maksimaalne. Naistel vajavad erilist tähelepanu lahklihapiirkonda niisked limaskestad, säilitamaks tervist, mugavust ja vältimaks halba lõhna
Sademeid: 500-1000 (2000) mm. Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes. Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud. Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus
keedetud/praetud liha loomad vaheline lihas ja sooled laiuss 20m Toores, vähesoolatud, Haug, siig, Vageltangud halvasti luts, lõhe, keedetud/praetud kala forell, koha Infektsioonid: väike kogus mikroorganisme ei paljune toiduainetes nakatumine: 1) saastunud toit 2) haiged inimesed 3) tervenenud ja mittehaigestunud mikroobikandjad haigused: 1) tüüfus 2) düsenteeria 3) tuberkuloos 4) listerioos Mürgistus:
Organismide sees ja väljaspinnal elab alati väga palju erinevaid mikroorganisme, mis moodustavad organismi normaalse mikrofloora. Inimese normaalne mikrofloora ehk mikrobioota on väga keeruline ökosüsteem, mis koosneb umbes 1014 erinevast mikroobist. Enamik inimese mikroobe asub soolestikus (kõige enam jämesooles), kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Nt: jämesoole
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instr...
"probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine;
"probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine;
läbivoolava vee koostist ning tagada, et vesi ei sisalda keemilisi elemente, mis võivad kahjustada filtreerimissüsteemi. Tallinna Vesi on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine.Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. Mõningaid ühendeid aitavad kontsentreerida mikroorganismid. Mikroorganisme - baktereid, seeni, vetikaid ja viiruseid esineb maasügavuses kui ka kõige puhtamas veetorus. Hapniku puudusel saavad nad oma energia metaanist ja mitmesugustest teistest veesleiduvatest orgaanilistest ning anorgaanilistest ainetest, moodustades torude siseseintele limase biokile. Biokiles elutsevad mikroorganismid võivad toota konkurentide mahasurumiseks keemilisi aineid. Lisaks ka nende rakusisaldised (aminohapped) ning rakukestad võivad mõjuda vette sattunult inimese organismi
isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid, samuti põhjustavad happesademeid metsatulekahjud, metallisulatamine, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale: 1) kahjustab okaspuid; 2) kiireneb keemiline murenemine; 3) veekogude vesi muutub happelisemaks; 4) mullad muutuvad happelisemaks; 5) mõjutavad ka inimeste tervist. Sudu
kaitsesüsteemi. See on mehitatud spetsialiseerunud rakkudega, varustatud keerulise suhtlemissüsteemiga ja relvastatud, näiteks antikehadega. Immuunsüsteemil on ka võime olla salliv, mis tähendab, et ta ei ründa oma keha. Immuunsüsteem ei vaeva ennast rünnakuga kõige vastu, millega kokku puutub. 4. Peatükk Nakkushaigusi põhjustavad nähtamatud mikroorganismid, mis tungivad kehasse ja paljunevad seal. Neid mikroorganisme nimetatakse patogeenideks ehk pisikuteks. Haigustekitajate hulka kuuluvad bakterid ja viirused. Bakterid põhjustavad haigusi nii, et nad toodvad toksiine, mis hävitavad või halvavad rakke. Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti
materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot Biotehnoloogia – rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses Bioreaktor – seade, kus keemilisi protsesse korraldavad elusorgnismid või elusorganismidelt eraldatud biokeemiliselt aktiivsed ained Vedelsööt – vedel toitelahus, kus kasvatatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Laktoos – piimas ja piimatoodetes sisalduv suhkur Biokütus – energia tootmiseks kasutatav orgaaniline aine, mis on tekkinud keskkonda hiljuti moodustunud organiside elutegevusest Bioremediatsioon – bioloogiliste vahendite kasutamine mürgiste jäätmete eemaldamseks keskkonnast Biorelv – bioloogiline mürk või haigustekitaja, mida kasutatakse sõjas, et nakatada või tappa inimesi, teisi loomi või taimi
mis kaitses haava arsti suus ja hingetorus 6.2 Pastöriseerimine · Saanud keemiaprofessroiks Lille'i ülikoolis(Prantsusmaal) hakkas Louis Pasteur uurima käärimist. · Huviorbiidis oli probleem, miks maailmakuulsad Prantsuse veinid hakkasid roiskuma. Selle küsimusega pöördus Pasteuri poole isiklikult koguni keiser Napoleon III. · Pasteur uuris veinitilku mikroskoobis ja nägi peale pärmseente veel teisi mikroorganisme. Ta oli veendunud, et need põhjustavadki veinihaigusi. Otsides vahendeid bakteritest vabanemiseks, avastas, et lahenduseks on kuumutamine teatud 7. Marutõbi, tuberkuloos, · Pasteur puutusröntgen mikroskoobi all kokku ka viirustega, mis polnud nähtavad, kuid mille olemasolu oli aimatav. Üks hirmsamaid viirushaigusi oli marutõbi. · 19. sajandi levinum haigus oli tuberkuloos. Selle bakteri avastas Robert Koch, mida kuju ja avastaja
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid: · Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast ) · Hulkraksed Mikr...
energiaks muutvad robotid leiavad piisavalt kütust peaaegu kõikjal. Orgaanilist ainet leidub maakeral igal pool, näiteks puulehtedes ja metsapinnas või hoopis inimese uriinis ja väljaheidetes. Briti laboris 2003. aastal loodud esimene ökoloogiline robot EcoBot kasutas energiaallikana rafineeritud suhkrust toituvaid kolibaktereid. Kaks aastat hiljem valmis samas EcoBot-II, mis kasutas surnud kärbeste, krevettide koorikute ning mädaõunte lagundamiseks mudas elunevaid mikroorganisme. 2010. aastal valminud EcoBot-III demonstreeris, kuidas seediv robot on võimeline vabanema juba töödeldud biomaterjalist, et vältida robotit energiaga varustavate mikroobide mürgitamist nende enda tekitatud mustusega. BRLi robootik Ioannis Ieropoulos rääkis, et EcoBot-III kogub enda jaoks vajaliku toidu ja vee loodusest iseseisvalt. Teadlased olid esimesed, kes näitasid, kuidas saavad robotid baktereid kasutada ning nad
Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, mett jm. Õige jogurt on nn ,,elav jogurt" - see on jogurt, mis on hapendatud jogurtibakteritega ja mida pole pärast hapendamist enam kuumutatud. Kuna bakterid on elus, saavad need meie organismi heaks toimida. Seepärast ongi päris jogurtite säilivusaeg ca kolm nädalat ning neid müüakse külmletist.(Jogurtist räägib pikemalt töövihikus leheküljel 14). Juuretis: Juuretis on rikkalikult mikroorganisme sisaldav käärinud aine, mida tarvitatakse käärimise tekitamiseks. Seda valmistatakse vanaks jäänud leivast. Juuretise ülesanded on piimasuhkru lõhustamine ja sellest orgaaniliste hapete tootmine, piimavalkude kalgendamine, jogurtile omaste lõhna- ja maitseainete eritamine ning vajaliku tiheduse tagamine. Juuretise bakterid lõhustavad ka piimavalke ja piimarasvu, mida inimorganism sellisel kujul paremini omastab. Piimhappebakterid:
puuteärritusi ja termoretseptorid sooja ning külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid. Tugielundkond Liikumisvõime Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele. Kindla asendi Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel
Ökoloogia 2. Kt KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul Sadestamine intertsjõudude mõjul Filtrimine Märgpuhastus Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon a...
eest. Kuna on tihti ebapraktiline kasutada mürgist kloori veepuhastuseks, kasutatakse alternatiivseid meetodeid, milleks on näiteks hüpokloriidi lahused. Need lahused, lisatuna väikses koguses vette, klooriaatomid hüdrolüüsuvad ning moodustavad hüpokloorhappe, mis töötab kui üldine biotsiid, mõjudes surmavalt bakteritele, mikroorganismidele, vetikatele jne. Meditsiinis kasutatavad antibiootikumid on ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu, mistõttu on need heaks raviks bakteriaalsete haiguste vastu. Pestitsiididena on tegemist ainetega, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, hävitamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiide kasutatakse inimesele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega tulnud kaasa ka tagasilööke, näiteks mürgisus inimestele või teistele loomadele.
Juuretise aretustsüklis kasutatakse piimhappebakterite ja pärmseente puhaskultuure. Oluline on, et ka algjuuretist uuendataks süstemaatiliselt, vähemalt 1 kord aastas, et tagada vajalik mikrofloora. Tahke juuretis Käib kolmes etapis: pärmi põhijuuretise valmistamine vahejuuretise segamine tööstusliku põhijuuretise valmistamine Kuivjuuretis Kuivjuuretis ei sisalda eluvõimelisi mikroorganisme. See sisaldab kontsentreeritud piim-, viin- ja sidrunhapet või nende soolasid. Kuivjuuretis lisatakse otse taignasse, seejuures tuleb kinni pidada tootja poolt ette antud kogustest, sest suurem kõrvalekalle halvendab lõpptoote kvaliteeti. Juuretise tegurid Mõjutavad tegurid Konsistents. ehk jahu ja vee suhe. Kui juuretis on liiga vedel, käärib juuretis liiga aktiivselt, sama käärimisaja juures tekib
3) meditsiinis (vähivastased vaktsiinid) BIOTEHNOLOOGIA- rakendusbioloogia üks valdkond, kus kasvatatakse elusorganisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Eelised: *säästab energiat Puudused: *ajakulu vastavate organismide *vähem ja kahjutud jäätmed leidmiseks, kasvatamiseks *odav tooraine *tundlikkus keskkonnategurite suhtes FUNKTSIONAALNE TOIT- toit, mis sisaldab seedetegevusele kasulikke mikroorganisme. VADAK- juustu ja kohupiima kõrvalsaadus, millest on eraldatud piimavalk (keefir). Erinevad biotehnoloogilised töötlemised: 1) Piimatööstus (jogurt, 4) Sinihallitustooted morfiin) keefir, juust, kodujuust) (seeneensüümid maitseks, 8) Põllumajandus (silo, laktopatsilli kasutatakse lõhnaks) mügarbakterid, biotõrje) funktsionaalses toidus; 5) Erinevate siirupite 9) Biopuhasti
Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja- Ameerika kohal. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone.[8] 1.6 Osoonikihi vähenemise kahjulikkus Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide saagikuse ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langust, kahjustada põldusid ja paljusid muid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale – ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm. Inimesele põhjustavad UV-A ja UV-B kiirgus nahavähki, UV- B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu. Tekivad geneetilised kahjustused ning
*Temperatuur toidu keskosas tuleb alandada +600C-lt +100C-ni vähem kui kahe tunniga. Toit tuleb koheselt panna säilitusele temperatuuril +40C. *Jahutatult hoitakse loomse päritoluga toidutooret temperatuuril vahemikus +10C kuni +40C. *Jahutatud toormaterjalide puhul kehtib reegel, et mida külmem säilitamistemperatuur ilma külmumata, seda parem. Toiduaineid peab külmutama temperatuuril alla -250C ja säilitama -180C juures või alla selle. Külmutatud toiduainetes enamik mikroorganisme ei hävi, nende areng vaid peatub. Pikaajalisel säilitamisel mikroobide arv väheneb. Külmutusprotsess peab olema kiire. See tagab paremad maitseomadused ja toiduaine säilumise. 3 külmutatav toidukogus ei tohi ületada 5-10% külmiku mahust. Sügavkülmutamiseks tuleb eelistada vee- ja ühukindlaid pakendeid (plastkarbid, kilepakendid, foolium jne).
Populatsiooni tihedus-isendite arv teatud maa-alal. Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lam...
Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetia jms tarbeks. 2.Millega tegelevad anatoomid, tsütoloogid, füsioloogid, geneetikud, molekulaarbioloogid, viroloogid, ökoloogid. Anatoomid tegelevad keha ehituse uurimisega. Tsütoloogid tegelevad raku uurimisega. Füsioloogid tegelevad keha talitluse uurimisega. Geneetikud uurivad pärilikkust. Molekulaarbioloogid uurivad mikroorganisme. Viroloogid uurivad viiruseid ja ökoloogid uurivad suhteid looduses. Histoloogid uurivad kudesid. 3.Mida nimetatakse biotehnoloogiaks? Biotehnoloogia Kasutab elusorganismidele omaseid protsess tehnilistes seadmetes erinevate ainete tootmiseks. Muudab organismide pärilikkust ja paljunemises selle käigus. 4.Käärimise olemus, tekitajad, vajalikud tingimused, nimetused. Käärimise olemus- Pasteur tõestas, et käärimine on elussolendite toimimise protsesss ja, et mikroorganismid ei
komponendid on asendatud vastupidavamaga, kaariese vastu suurema resistentsusega fluorapatiidi kristallidega. Remineralisatsioon Antibakteriaalne toime • Sülje antibakteriaalsete valkude hulka kuuluvad nii sekretoorsed antikehad nagu IgA, IgG ja IgM, kui ka mitteimmunoglobuliinse loomusega valgud, nagu lüsosüüm, laktoferiin, peroksüdaasid, mutsiinid, histatiinid jm. • Sülg effektiivselt eemaldab endogeenseid ja eksogeenseid mikroorganisme ja nende metabolismi produkte soolestikku. • Samuti ta garanteerib mitteimmuunsete ja immuunsete tegurite pideva olemasolu suus. • Aitab ennetada süljenäärmete infektsioone • Toetab ka valikulist bakterite kasvu, mis on mittekarioosse mikrofloora osa. Seedimine • Sülje seedimisfunktsioon seisneb eelkõige tärklise lagundamise alustamisel ensüümi alfa-amülaasi toimel, mis on gl. parotise tähtsaim komponent.
keratiin jääb alles. Surnud keratinotsüüdid moodustavadki meie naha pindmise sarvkihi, millelt surnud rakud pidevalt eemalduvad (pestes, kuivatades, hõõrudes, koorides jne.) Epidermise sarvkiht kaitseb organismi väliste mõjude eest. Epidermise kõige alumisest kihist s.o. basaalkihist aga toimub pidev epidermise rakkude tootmine. Epidermis e. marrasnahk Epidermis e. marrasnahk Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Sarvkihi peal ja sarvkihi sees on palju mikroorganisme. Sarvkiht: 1. takistab vee aurumist organismist, 2. on kaitsebarjääriks mikroobide, võõrvalkude, toksiinide eest. Sarvkihi vigastuse korral suureneb organismist vee kadu ning mikroobid, allergeenid ja toksiinid pääsevad organismi. Nii toimub ekseemide, põletuste ja atoopia korral. D- vitamiini sünteesis osalemine (muundamine). Epidermis e. marrasnahk Lisaks keratinotsüütide paljunemisele on epidermise basaalkiht ka melanotsüütide asupaigaks. Melanotsüüdid toodavad
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine,
või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. · Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. · Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite ja seenhaiguste esinemist. Mõned seeneliigid esinevad rohkem just puhtas õhus. Kliima soojenemine · Kui kliima peaks järsult soojenema muutub looduses palju: · Muutuvad taimede kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. 6. OSOONIAUK on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Inimtegevuse mõju atmosfäärile ja õhu saastumine: Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. FRONDID
Kohvi – ja teised istandused asuvad peamiselt vulkaaniliste muldade peal, millel on suur tootlikus kui kaitsa seda erosiooni eest. Andidest ida poole on muld leostunud, madala pH-ha ja vähe viljakad. Suurbritannia madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele iseloomulikud pruunmullad. Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad, tänu hummusekihile ning saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Mullad on väga viljakad tänu pidevale uuenemisele ja rohketele sademetele. Seega on suurbritannia mullad põllumajanduseks väga sobilikud ja hea viljakusega. Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Suurbritannias on loodusolud põllumajanduseks paremad, sest ei ole liiga niiske ning ka mulla olud on paremad ja viljakamad.
mõnede haigustekitajate puhul võidakse lisaks rakendada ka teisi isolatsiooninõudeid. 15. Kirjelda mida tähendab piiskisolatsioon. Pindade dekontaminatsioon. Piiskisolatsiooni rakendatakse haigetele, kellel esineb mõni piiskinfektsioonidest nt. gripp, läkaköha, mumps, parvoviirus B19. Haigustekitajad levivad köhimisel ja protseduuridel genereeritavate piiskade vahendusel. Pindade dekontaminatsioon– tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist 16. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutusele võtta piiskisolatsiooni puhul Personalile on kaitsemaski kasutamine vajalik patsiendiga lähedasema kontakti puhul (<1 meeter) Kaitsekitlit ja kaitsekindaid kantakse imikute ja väikelaste juures. 17. Osakonda tuli A-gripiga patsient. Mida teed? Paigutada piiskisolatsiooni
siirdamine) Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude uuendamine Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral Luuüdi siirdamine kasvajate korral Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustumise korral 10. Geenitehnoloogia · Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Organismi on viidud mõne võõrliigi geene või geeni nokaut. · Miks muundatakse mikroorganisme? Meditsiiniliselt oluliste valkude tootmiseks. · Transgeensed loomad miks neid muundatakse? Hiired ravimite tootmise katsealused, inimgeenide uurimine jne · Transgeensed taimed miks neid muundatakse? Tomat, vili jne tõsta toiteväärtust jne · Milliseid taimi on kõige rohkem muundatud? · GMO-de eelised ja probleemid Eelised
lume ja külma eest. Kevadel, enne kui puud kasvatavad uue lehestiku ja varjavad maapinda, arenevad metsa all paljud õistaimed nagu sinilill ja ülane. Hiljeb asendavad neid varjulembelisemad taimed nagu kõrrelised ja sõnajalad. Kuna lehed kõdunevad aeglaselt on samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldadele on omapärane paks huumushorisont, mis on tingitud iga aastaste langetud lehtede tõttu. Lehtede vahel elab palju mikroorganisme milletõttu mulla ja taime vaheline aineringe on kiire. Loomad Euroopa lehtmetsades on tuntuimad loomad metskits, hirv, nugis, kobras, halljänes ja rebane. Loomastik on arvukam piirkondades, kus inimtegevuse mõju loodusele on väiksem. Põhja-Ameerika lehtmetsades elavad kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti ning vahel kohtab ka pesukaru. Lehtmetsad on lindudele väga soodne elupaik kuna toitu on piisavalt ja lehtpuudele on hea pesa ehitada. Väga erilised kiskjad
Kehtestatakse teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 nimetatud üld- ja erihügieenimeetmete rakendamisel. Pädev asutus kontrollib käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004, ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Määrab ära inimestele ohtlike mikroorganismide piirmäärad rümpades, proovivõtukava, kriteeriumi kohaldamise etapid ning tegevus mitterahuldava tulemuse korral. Määrus nr 2074/2005- millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
