Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas tulevik on robotite päralt? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on robotite tulevik?
  • Milline-on-robotite-tulevikd?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
Keivin Kivimägi
martikli nr. 122548
Kas tulevik on robotite päralt?
Referaat
õppeaines Insenerieetika
EAKI02/10
Materjalide taaskasutus
ja ettevõtte juhtimine
Üliõpilane: “ “ 2012. a ......................... Keivin Kivimägi
Juhendaja : “ “ 2012. a ......................... emeriitprof. Matti Liiske
Tartu 2012
  • Autorideklaratsioon


    Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
    Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud.
    Nimi: Keivin Kivimägi Allkiri:
    Tulevikurobot
    Nii palju nagu on erinevaid roboteid, nii palju on ka kujutlusviise, milline näeb välja tulevikurobot. Mõni tulevikurobot võib olla väga abivalmis, aga samas mitte liiga pealetükkiv, teine hoopis nagu kirurgi skalpelli hoidev käsi, ainult et täpsem ja kolmas tiirutab seevastu mööda kosmost.
    Tähele tuleb panna Pisa Sant’Anna ülikooli teadlase Paolo Dario Tallinna robotikonverentsil öeldud sõnu, kui robotiteadlased ise ei usu, et nad suudavad palju korda saata, ei usu seda ka keegi teine. [1]
    Robotid meditsiinis
    Robotitehnoloogia on lihtsalt miski, mis võib anda kirurgiale senisest paremad tööriistad. Palju kasu on sellest nii meedikutel kui ka patsientidel. Masinad aitavad inimese vigu parandada, näiteks kui väga väikeses mõõtkavas töötades võib käe värisemine operatsiooni tulemuse rikkuda ja vastupidi. Väga väikeses mõõtkavas töötamine toob kaasa käe värisemise, siin võib abiks olla täpsest robotkäest, mis imiteerib väiksemas mõõtkavas kirurgi poolt suuremana tehtavaid liigutusi.
    NASAs pikka aega robootika alal töötanud doktor Antal Bejczyi arvates peavad meedikud ja robootikud omavahel rohkem koostööd tegema. Siis oleks tunduvalt lihtsam luua tulevikus kõrgtehnoloogilisi meditsiiniseadmeid. Roboteist nähakse abi ka arenenud riikide aina vananeva elanikkonna eest hoolitsemisel. [1]
    Inimese kombel liikuv robot vajab palju mõistust ja energiat
    Oussama Khatib Stanfordi ülikoolist arvab , et parim mudel humanoidroboti jaoks on inimene. Seejuures ei tule aga kopeerida mitte liigutusi, mida me teeme, vaid strateegiaid . Inimese füsioloogiline struktuur on vägagi keeruline ning Khatibi sõnul kulutame iga oskuslikult sooritatud pingutuse tegemiseks võimalikult vähe energiat.
    Peale tõeliste robotite on inimese ja loomade liikumise eripärade uurimiseks kasutada ka virtuaalseid roboteid ehk robotite arvutimudeleid. Neist on ühelt poolt abi tõeliste tulevikurobotite loomisel, teiselt poolt saab virtuaalsete robotite põhjal tehtud järeldusi ära kasutada inimeste juures. Näiteks saab järeldusi teha selle kohta, milline tehnika oleks ühel või teisel spordialal optimaalseim.
    Kahel jalal liikumine on loomulikult keeruline. Robotite puhul kulub ainuüksi tasakaalu säilitamiseks hulganisti nii arvutiressurssi kui energiat. Seepärast võivad paljud iniminspireeritud robotite loojad alustada ülakehast, olulised on manipuleerimine ning interaktsioon. [1]
    Ökorobotid
    Mitmetes laborites üle maailma on küpsemas idee robotitest, mis on võimelised end elektri saamiseks ühendama elusorganismide maailmaga . Isegi NASA on huvitatud ideest lahendada kosmoserobotite energiavajadus mikroobide abiga.
    Ühes Briti laboris on aga juba 2002. aastast arendatud väikeseid ökoroboteid, mis kasutavad energiaallikana mikroobe sisaldavaid kütuseelemente. Bioloogilist materjali energiaks muutvad robotid leiavad piisavalt kütust peaaegu kõikjal. Orgaanilist ainet leidub maakeral igal pool, näiteks puulehtedes ja metsapinnas või hoopis inimese uriinis ja väljaheidetes.
    Briti laboris 2003. aastal loodud esimene ökoloogiline robot EcoBot kasutas energiaallikana rafineeritud suhkrust toituvaid kolibaktereid. Kaks aastat hiljem valmis samas EcoBot-II, mis kasutas surnud kärbeste, krevettide koorikute ning mädaõunte lagundamiseks mudas elunevaid mikroorganisme .
    2010. aastal valminud EcoBot-III demonstreeris, kuidas seediv robot on võimeline vabanema juba töödeldud biomaterjalist, et vältida robotit energiaga varustavate mikroobide mürgitamist nende enda tekitatud mustusega.
    BRLi robootik Ioannis Ieropoulos rääkis, et EcoBot-III kogub enda jaoks vajaliku toidu ja vee loodusest iseseisvalt.
    Teadlased olid esimesed, kes näitasid, kuidas saavad robotid baktereid kasutada ning nad on ka teerajajad energiaallikana muda kasutavate mikroobsete kütuseelementide arendamisel. Lisaks on nad viinud ainult mikroobsete kütuselementide energial töötavad robotid uuele tasemele , andes neile võime täita ülesandeid. Näiteks suudavad sellised robotid toidu, vee või valguse suunas liikudes edastada juhtmevabalt infot neid ümbritseva keskkonna kohta.
    EcoBoti arendajate töö ei ole jäänud tähelepanuta. Eelmise aasta lõpus eraldas neile mikroobsete kütuselementide arendamise jätkamiseks raha Bill ja Melinda Gatesi fond. Eesmärk on panna need tootma uriinist ja väljaheidetest elektrit, mida saaksid kasutada raadiod ja muu taskuelektroonika.
    Tulevikus võib sellest kasu olla ka astronaute pikkadel kosmoselendudel saatvatel kosmoserobotitel. Maa peal suudaksid sellised robotid looduses iseseisvalt hakkama saada aastaid. [3]
    Tulevik robotite päralt
    Soome juhtiv tulevikuteadlane Jari Kaivo -oja rääkis 22.juunil 2012.aastal rahvusvahelisel konverentsil Tallinna Ülikoolis, et tulevik on robootika ja automatiseerimise päralt, mistõttu peavad ka Põhjamaad selles suunas mõtlema ja enda tööstuspoliitikas keskenduma robootikale.
    Ta rääkis, et USAs Stanfordi Ülikoolis on juba laboritingimustes loodud selline keskkond, kus töötavad igapäevaselt üheskoos inimesed ja mitmed robotid. Seal olevat see juba reaalsus.
    Tema sõnul hakkavad tulevikus robotid ja küborgid üha enam jõudma ka tavaellu. Me peame õppima aktsepteerima roboteid ja avatare enda kaaslastena.
    Arengul robootikas ja automatiseerimises on Kaivo-oja sõnul samas ka varjukülg. See on tööpuudus. Vaikne üle maailma käiv automatiseerimine ja robotiseerimine on vähendanud vajadust töökohtade järele, mis on tema väitel ka üks praeguse rahvusvahelise majanduskriisi põhjustest, lisaks pangandusmulli lõhkemisele.
    Eriti tõsine on Kaivo-oja sõnul suur tööpuudus noorte seas, ta tuletas meelde seda, kuidas tööpuudus mõjutas arenguid Teise maailmasõja eelsel Saksamaal. Maailm muutub ja me peame poliitikas sellega arvestama. [2]
    Kasutatud kirjandus
    1. Milline on robotite tulevik? Forte . Kättesaadav: http://forte.delfi.ee/news/digi/ulevaade-milline-on-robotite-tulevik.d?id=49705723 (18.07.2011).
    2. Robotid noolivad üha enam töökohti. Postimees. Kättesaadav: http://arvamus.postimees.ee/885050/tulevikuteadlane-robotid-noolivad-uha-enam-tookohti/ (22.06.2012).
    3. Masinate tulevik: ökorobotid. Novaator . Kättesaadav: http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/masinate_tulevik_okorobotid/ (08.02.2012).
  • Kas tulevik on robotite päralt #1 Kas tulevik on robotite päralt #2 Kas tulevik on robotite päralt #3 Kas tulevik on robotite päralt #4 Kas tulevik on robotite päralt #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Keivin K Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Masin-robot-inimene
    14
    docx

    Masin, robot, inimene

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDŽ Toomas Pilt matrikli nr. 144480 Masin, robot, inimene Referaat õppeaines Insenerieetika NTS0100 Ehitus I Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt Juhendaja: “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon

    Insenerigraafika
    Tõstuk ja robootika
    24
    odt

    Tõstuk ja robootika

    .................................................................................................3 1. Robootika kolm põhiseadust.........................................................................................4 Sõna robootika tuleb sõnast Josef Čapeki loodud sõnast ´´robot´´, selle tõi inimkonna ette tšehhi Kirjanik Karel Čapek oma lavastuses´´R.U.R´´.Sõna ´´robootika kasutas esimestkorda Isaac Asimov. Asimovilt pärinevad ka robootika kolm põhiseadust...........4 2. Robotite liigid................................................................................................................5 3. Mootorid kui lihased......................................................................................................6 4. Tähtsamad robotite klassid............................................................................................8 5. Andurid ja millest toitub................................................................................................9 6

    Tehnikalugu
    Inimesed ja Robotid
    7
    docx

    Inimesed ja Robotid

    Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. [1] 1.1 Roboti ajalugu

    Insenerigraafika
    Robootika
    4
    doc

    Robootika

    Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust: 1.Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2.Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3.Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega.

    Robootika
    Robotid
    11
    doc

    Robotid

    Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Triin Tõnisson Allkiri 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Robotid 3.1. Üldinfo 3.2. Ajalugu 3.2.1. Esimene põlvkond 3.2.2. Teine põlvkond 3.2.3. Kolmas põlvkond 3.3. Robotite kasutamise põhjused 4. Tööstusrobotid 4.1. Info 4.2. Tööstusrobotite kasulikkus inimestele 4.3. Tööstusrobotite negatiivsed küljed 5. Sõjandusrobotid 5.1. Info 5.2. Sõjarobotite kasulikkus 5.3. Militaarrobotite negatiivsed küljed 6. Uurimisrobotid 6.1. Info 6.2. Uurimisrobotite kasulikkus inimestele 6.3. Uurimisrobotite negatiivsed küljed 7. Meditsiinirobotid 7.1. Info

    Insenerieetika
    Robootika
    2
    doc

    Robootika

    Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil

    Elektroonika ja it
    Robootika
    1
    rtf

    Robootika

    Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, käsitleb robotite disaini, ehitust jms. Robootika on seotud mitme teadusharuga: mehaanika, informaatika, elektroonika jne. Isaac Asimov oli esimene inimene kes kasutas sõna "robootika", ta kasutas seda oma ulmesises jutus "Runoround". Temalt pärinevad ka kolm robootika põhisedust: · 1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; · 2. Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT kolledzi korraldatav robotite võistlus. See võistlus kestab igal sügisel aastast 2001. Robotid ehitatakse 2-4 liikmelist rühmades. Võistlevad robotid peavad täitma eelnevalt antud ülesandeid. Selle aastane

    Elektrotehnika
    Robotite eetilised küsimused
    8
    docx

    Robotite eetilised küsimused

    Tallinna 21.Kool ROBOTITE EETILISED KÜSIMUSED Referaat Koostaja: Kristian Kajak Juhendaja: Tiia Tänav Tallinn 2011 Sisukord

    Robootika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun