Atmosfääri kihid (2)

3 HALB

1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist:

troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu , halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta.

stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp.

metsosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon

termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid

eksosfäär ehk hajumissfäär – atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km)
2. ÕHU KOOSTIS:
78% - lämmastik
21% - hapnik
1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon )
3.PÄIKESEKIIRGUS.
Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus .
Otsekiirgus ja hajuskiirgus = kogukiirgus. Kogukiirgusest osa neeldub – maapinnas 28%; troposfääris 17%; stratosfääris 2%.
Osa peegeldub – pilvedelt 20%; maapinnalt 4%; atmosfääri kihtides 6%. Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°CViimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi.
Kiirgusbilanss – maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe
Pos. Kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine
Neg. Kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub
5. KASVUHOONEEFEKTi põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse,
kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.
Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan .
Tagajärjed- liustike sulamine, maailmamere veetase tõus, madalamate saarte ning rannikualade üleujutamine. Kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul.
6. OSOONIAUK on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta , kivisöe ja maagaasi põlemine.
Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine
Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti.
Inimtegevuse mõju atmosfäärile ja õhu saastumine :
Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti.
FRONDID
Statsionaalne ehk püsiv front – esineb siis kui front on püsinud mitu päeva paigal ja pole võimalik määrata liikumissuunda
2)soe front – soe õhk liigub külmale õhule peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna kerge(soe) õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema.
Mööda frontaalpinda üles liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veearu kondenseerub, tekivad pilved , lauspilved ja laussadu. Talvine soe front põhjustab jäidet.
3)külm front – külm õhk on raske, liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees piki kokkupuutepinda üles.
Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma, esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Sooja frondi korral on sajuala frondi ees, külma frondi korral frondi taga.
TSÜKLONID
Jugavool – kõrgemates õhukihtides olevad pikad ja kitsad vööndid, millega kaasnevad väga tugevad tuuled. Need on põhjustatud väga suurtest tempi kontrastidest.
Jugavoolus puhub tuul läänest itta. Tuulesuund ei ole püsiv.
Tsüklon – madalrõhuala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeani kohal. Tänu sellele kujunevad välja õhukeerised.
Õhk liigub servadest keskme suunas, põhjapoolkeral vastupäeva
Ilm: S: suhteliselt jahe, pilvine , tugeva tuulega T: suhteliselt soe, sademetega, pilvine, sula, tugeva tuulega
Antitsüklon – õhukeeris, mille keskmes valitseb K ning õhk liigub keskmest servade suunas, põhjapoolkeral päripäeva
Ilm: S: palav , päikeseline, pilvitu, nõrga tuulega, selge T: päikeseline, tuulevaikne, päikesepaisteline, pakane
EÕM
0-5
*väga niiske
*väga palav
*sademeid aasta läbi
TÕM
30-40
*sademeid ei ole
*väga palav
*laskuv õhuvool
PÕM
40-60
a)mandriline
*kuiv(kujuneb mandri sisealal)
*temp madal
b)mereline
*niiske(kujuneb ookeani kohal)
*jahe(soojenemine ja jahtumine ei ole nii suur kui mandrite kohal)
AÕM
*külm
*õhk sisaldab vähe veeauru
ÕHURINGLUS e TSIRKULATSIOON
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad . 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul kaldub tuul ja kõrgemates õhukihtides on ülekaalus läänetuuled ning maapinna lähedal hõõrdumise tõttu edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Seal tekivad ka tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel j Klv
Geogr. asend
ÕM
Suve
temp
Talve temp
Sademeidmm/a
režiim
tuuled
Ekvatoriaalne
5-10
EÕM
30
28
2000-3000
Aastaläbi
Passaadid
Lähisekvatoriaalne
10-25
S:EÕM
T:TÕM
28
24
1000-1500
Suvel
Passaadid
Troopiline
25-35
TÕM
28
15
Alla 100
--------
Passaadid
Lähistroopiline
35-40
S:TÕM
T:PÕM
S:passaadid
T:läänetuuled
a)niiske
20
8
1500
Talvel
b)kuiv
26
10
800
Talvel
Parasvööde
40-60
PÕM
Läänetuuled
a)mereline
15
-5
1000
Aastaläbi
b)kontinent.
20
-10
500-600
Sügisel
Lähispolaarne
60-66,5
S:PÕM
T:AÕM
10
-20
250
Suvel
S:läänetuuled
T:idatuuled
Polaarne
66,5-90
AÕM
0
-70
Alla 100
--------
Idatuuled
ahtub õhk kiiresti ning seetõttu on seal laskuvad õhuvoolud ning kõrgrõhuala. Tuul puhub seal enamasti itta- põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 121 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tadpole Õppematerjali autor

saab kasutada spikrina ja on hästi kokkuvõttev

troposfäär stratosfäär metsosfäär termosfäär päikesekiirgus otsekiirgus hajuskiirgus kiirgusbilanss osooniauk frondid tsüklonid antitsüklon tsirkulatsioon õhuringlus

Sarnased õppematerjalid

odt

Geograafia kt kordamisküsimused

Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul,

Geograafia

doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri

Geograafia

docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta

Geograafia

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist

Geograafia

doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks;

Geograafia

docx

Atmosfääri mõistekogum

*Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud *Õhk(78% N2, 21% O2, 0,03% CO2, 0,9% argoon, teised gaasid, Lisaks VEEAUR, TOLMU- ja SOOLAOSAKESED) * atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär *TROPOSFÄÄR(ulatub umbes 16 km-ni) - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. *STRATOSFÄÄR(ulatub ligi 50 km kõrguseni) - Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. T° hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda

Geograafia

doc

Geograafia - Atmosfäär

GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine.

Geograafia

doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär

Geograafia

Rohkem sarnaseid