2012. aastal on Euroopa Parlamendil 754 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlament asub Strasbourgis. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlamendi volitused Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: 6 · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu
tootmine/ 1957.a loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aastomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969.a Euroopa Ühendus. 1973. a toimus esimene laienemine, liitusid Taani (+Gröönimaa, mis astus 1985. a välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. a toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. a liitus Kreeka. 1986. a liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus -- Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur. Ministrite nõukogu nimetati Euroopa Liidu Nõukoguks. 1999.a võeti euro arveldusühikuna kasutusele, Rahandusliit hakkas toimima. 2002. a asendab EURO 12 liikmesriigis rahvusvaluuta (v.a. Sbr, Taani, Rootsi). 2004. a 1.mail toimus laienemine, 10 uut liikmesmaad-- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia jne. EL-i juhtinstitutsioonid: Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu
(15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja kokkuvõttes toetab Euroopa majanduslikku edu ja stabiilsust. Euroala kujunemine · 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all · 1999 võtsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana · 2002 võtsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana · 2007 võttis euro kasutusele Sloveenia · 2008 võtsid euro kasutusele Küpros ja Malta · 2009 võttis euro kasutusele Slovakkia · 2011 võttis euro kasutusele Eesti Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid
infot. Infosõda- psühholoogiline mõjutamine. Vastase elanikkonna manipuleerimine infoga. Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal? Too näiteid. Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse eest. Ebaõiglane sõda on sõda võimu, territooriumi ja vara saavutamiseks. Näiteks Eesti Vabadussõda oli õiglane sõda. Euroopa liidu aluslepingud- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (pani aluse liidule), Maastrichti leping (tuli kasutusele nimetus Euroopa Liit), Lissaboni leping (EL sai juriidiliseks isikuks). Euroopa Parlament: Juht Martin Schulz, Seadusandlikud, järelevalve- ja eelarvealased ülesanded. Eestist: Tunne Kelam, Urmas Paet, Marju Lauristin, Kaja Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand. Euroopa komisjon: Juht Jean-Claude Juncker. Edendab Eli ühiseid huve tehes ettepanekuid ja kontrollib õigusaktide täitmist. Volinike meeskond, 1 igast
solidaarsus, vabadus ja sotsiaalne õigus. Euroopa Liidu alguseks loetakse aastat 1957, kui Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa kirjutasid alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia ühendus. 1968. aastal kaotati kuue liikmesriigi vahel importpiirangud Tolliliiduga. 1979. aastal käivitati Eurooma Rahasüsteem ja võeti kasutusele esimene ühine rahaühik eküü. Euroopa Ühendused muutuvad Euroopa Liiduks Maastrichti lepinguga 1992. aastal. Euro võeti kasutusele 1999. aastal. Tänaseks on liikmesriikide arv jõudnud 36-ni pluss neli kandidaatriiki. 17-s neist on kasutusel euro. Euroopa Liit on liikunud arengu suunas laienemise teel, seega peab selles liidus olema midagi, mis paneb riike ühinema. Selles hoolimata tekib küsimus: ,,Kas Euroopa Liit jääb püsima?" Kui soovida, et miski jääks kestma, on vaja sellele pühenduda ja südamega asja juures olla
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
Ühendusega. Samal aastal liitusid EÜ'ga veel Taani ja Iirimaa. 1981 aastal liitus ühendusega Kreeka, Hispaaniast ning Portugalist said ühenduse liikmed 1986 aastal2. Kui loodud ühtne turg oli hoo sisse saanud, astusid kaksteist liikmesriigi järgmise sammu, hakati käsitlema majandus- ja rahaliidu loomist. Selle lõpptulemusena kirjutasid liikemsriigid 1992 aastal Hollandis Maastrichtis alla Euroopa Liidu lepingule. 1 jaanuaril 1993 aastal jõustunud Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit. Selle lepinguga lisati Rooma lepingusse uued küsimused, mis puudutavad näiteks tervisehoidu, kultuuri- ning tarbepoliitikat ja side valdkonda3. Maatrichti lepinguga pandi alus ka majandus- ja rahaliidule, mille eesmärgiks oli liikmesriikide vahel võtta kasutusele ühine rahaühik. 1995 aastal leidis aset liidu laienemine, kui Euroopa Liiduga liitusid Soome, Rootsi ning Austria. Liituda proovis ka Norra, kuid juba teist korda hääletas rahvas Euroopa Liiduga
direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. · Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. · Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu
Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Ajavahemikus 2000-2009 astusid liikmesriikide hulka Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta ja Slovakkia. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht.
2. Single European Act kehtestab? (Ühtne Euroopa akt) Euroopa ühtse siseturu loomise põhimõtted 3. Millal ja kus sõlmiti Euroopa Liidu leping? Maastrichtis 07 veebruar 1992 4. Mille sätestab Euroopa Liidu leping? Euroopa Liidu kolmesambalise struktuuri 5. Mis on Schengen? Luksemburgis asuv asula kus sõlmiti viisavabaduse kokkulepe 6. Euroopa ühenduse I laienemine toimub? 1973 7. Mis on Edinburghi kompromiss? Taanile luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks 8. Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Altiero Spinelli töörühm TEST 3 1. EL määrused: On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? 2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Euroopa Ühenduse asutamislepingud Riikidevaheline koostöö 3. Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Pariisi ja Rooma lepingud 4. Euroopa ühenduse õiguse allikad jagunevad: Esmased, teisesed ja acquis communautaire 5. Kas Euroopa Liit on:
18. aprill 1951 allkirjastavad Schumanni plaani põhjal Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa lepingu oma rasketööstuse ehk söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks. Külm sõda ida ja lääne vahel iseloomustas 1950ndaid ning aastal 1956 surusid Nõukogude Liidu tankid maha kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. Toetudes Söe- ja Teraseühenduse edule, laiendavad kuus riiki koostööd ka muudesse majandusvaldkondadesse. Aastaks 1992 kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks. (Euroopa Liit, Diana Tandru 2011) (Europa, Euroopa Liidu ajalugu) ELi aluslepingud Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele, mis tähendab, et ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle
liikmesriikide vahel." EL, ajalugu 1967 Mergeri lepe ja Euroopa Ühendus (ühtne komisjon ja nõukogu) 1970 Davignoni ettekanne (ideed EL loomisest koos rahandusühenduse loomisega) 1972 liituvad Iirimaa ja Taani (Suurbritania 1975) 1979 esimesed otsesed Europarlamendi valimised ja Rahandussüsteemi loomine EL, ajalugu 1986 Ühtse Euroopa Akt (jõustus 1987) "Valge raamat" 1992 Maastrichti lepe (loodi Euroopa Liit) Esimene tugisammas - Rooma lepingu parandused ja täiendused: · majandus- ja rahaliidu moodustamine ning ühtse Euroopa raha käibelevõtmine; · ühtse sotsiaalpoliitika kasutuselevõtmine, mis annab Euroopa kodanikele uued õigused; · ühtne haridus- ja tervishoiupoliitika; · Ühenduse keskkonnapoliitika, tehnoloogia, Euroopa transpordi- ja sidesüsteemide laiendamine; · Ühenduse vaesematele regioonidele mõeldud fondide
1957 Rooma leping Euroopa majandusühendus Euroopa tuumaenergiaühendus Need 3 moodustavad tänapäeva koostöö I samba riigi ühine sammas otsuseid võetakse vastu nendel tasanditel riigid ei saa ise otsustada 1967 need 3 ühendati Euroopa ühendus 1973 laienes põhja poole Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1979 esimesed Europarlamendi valimised + ECU rahaliit 1981 liitus Kreeka, 1986 Hispaania, Portugal 1992 Maastrichti leping (hakkas kehtima 1993) muutus Euroopa Liiduks pandi paika edasine Majandus- ja Rahaliidu arengukava ja fikseeriti nõuded Rahaliidu liikmetele 1995 astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki)
7) Majandusliit: Kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus-ja rahanduspoliitika ning ühisraha 8) Euroopa Liit(EU): tekkis algus 6 Lääne-Euroopa riigi osalise koostöö organisatsioonina söetööstuse, metallurgia ja tuumatehnika vallas. 1957 kujundati see Rooma lepinguga ümber Euroopa Majandusühenduseks, mis pidi tagama ühisturu. Seejärel võttis ühendus endale eesmärgiks arendada majandusliiduks ( 1993. Maastrichti leping) 9) NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon(1994.a Kanada, USA ja Mehhiko). Eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid. Ükskõik, millised riigid võivad liituda. 10) ASEAN: Kagu-Aasia maade assotsiatsioon (1967. a 5 riiki). Eesmärk on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. Kuulub kollektiiviliikmena APEC-i
Eesti rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil. . Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need kunstnik Ants Raud. Mündid vermiti algul Tallinnas, kuid hiljem ka Soomes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal. Kroon oli Eestis kasutusel 1992 aasta 20. juunist kuni 2015 aasta 15. jaanuarini. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: tagada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. 1. jaanuaril 2002 tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis (Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes) käibele ühisraha euro seitsme pangatähe ja kaheksa mündi kujul. Eurorahatähtede kujundus on kõikides euroala riikides sama
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. 22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed
Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine
aastal oli seda ülesannet täitnud väike auditinõukogu. Varsti sai aga selgeks, et nõukogul ei olnud kiiresti kasvava eelarve piisavaks auditeerimiseks ei vajalikke volitusi ega ressursse. 6 Maastrichti lepingu jõustumisega 1. novembril 1993 sai Euroopa Kontrollikoda täieõiguslikuks Euroopa Liidu institutsiooniks. Komisjoni, nõukogu ja parlamendiga võrdne staatus suurendas institutsiooni sõltumatust ja mõju. Maastrichti lepinguga sätestati ka ülesanne, millest on saanud kontrollikoja põhiväljund – iga-aastane kinnitav avaldus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse kohta. Kontrollikoja rolli tugevdati Amsterdami lepingu jõustumisega 1999. aastal, mil kinnitati kontrollikoja sõltumatust ja laiendati selle auditivolitusi suuremale arvule poliitikavaldkondadele
Faktid · Nimi: Euroopa Liit (European Union) · Poliitilised keskused: Brüssel, Strasbourg, Luxembourg · Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. · Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. · 1948...
majanduspoliitika kondineerimine. 3. Euroopa Liit (9p) 3.1 Kirjuta lühike ülevaade Euroopa Liidu kujunemisest (algusest tänapäevani). Mis oli selle ühenduse loomise põhjuseks? 5p Algselt loodi 1951. aasta Euroopa Söe-ja Teraseühendusena 6 riigi vahel. Euroopa Liit rajati 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Ühenduse loomise põhjuseks oli, et teha koostööd majandus, põllumajanduse ja kaubanduse valdkonnas. Kindlustada rahu võitjate ja võidetute riikide vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena. 1951-1957 Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1957- 1967 Euroopa Majandusühendus 1967-1993 Euroopa Ühendus Alates 1993 aastast Euroopa Liit 3
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
European Council – Euroopa ülemkogu - Liikmeteks riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president (Donald Tusk) - Määrab üldise poliitilise suuna ja prioriteedid, ei pea läbirääkimis õigusaktide üle ega võta neid vastu - Kohtub 2x poole aasta jooksul - Konsensus - Pesident 2,5 a - Loodi 1973 - ELi eesmärkide ja prioriteetide seadmise eest vastutav organ - 1992 Maastrichti leping – EC ametlik staatus - 2009 Lissaboni leping – saab üheks ELi institutsioonidest European Parliament - 1957 Treaty of Rome - Ainuke kuhu valitakse liikmed st esindab rahvast - Lgislative – seadused; absoluute majority hääletamine - Ei saa algatada eelnõusid vaid hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud üle - 1992 Maastrichti ja 1997 Amsterdami leping muutsid EP seadusandlikuks parlamendiks - Õigus anda seadusandlikke akte
o Toimub 2x aastas. o Kohale tulevad Riigi valitsusjuhid + EK + EP president. o Määratakse Liidu poliitilised suunad,arutab rahvusvahelisi küsimusi. o Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. o Herman van Rompuy ->Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, ilma hääleõiguseta. o Euroopa Ülemkogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. · EL Ombudsman o Loodi 1992. Aastal Maastrichti lepinguga o Uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid o Uurib EL kodanike kaebusi->Võib algatada kohtuliku uurimuse o Valitakse viieks aastaks EP poolt. o Euroopa Ombudsmani ja tema sekretariaadi asukohaks on Strasbourg o EL ombudsman Nikiforos Diamandouros
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Viimasel laienemisel liitusid: 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros, 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria,kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Teise maailmasõja järgsetel aastatel unistasid riigimehed Jean Monnet ja Robert Schuman, .
19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25. Suurbritannia 26. Taani 27. Tsehhi 28. Ungari Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Kopenhaageni kriteeriumid Pärast endistelt kommunistliku bloki riikidelt ühinemistaotluste saamist 1993. aastal, kehtestas Euroopa Liit 3 tingimust, mida kanditaatriigid Euroopa Liiduga liitumiseks peavad täitma: · Stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse · Toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga
teostatakse aga reaalne kahju vastase infosüsteemile Õiglase ja ebaõiglase sõja erinevus - Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Nt Eesti Vabadussõda. Ebaõiglane sõda on vallutussõda ning aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavat sõda peab rahvusvaheline õigus ebaõiglaseks sõjaks. Nt: Teine Maailmasõda Euroopa Liidu aluslepingud: 1993 Maastrichti Leping – Euroopa Ühendus sai oma nimetuseks Euroopa Liit; Lissaboni leping 2007 (jõustus 2009) – Sätestab valdkonnad, mis on Eli ainupädevuses, liikmesriikide ja EL-i jagatud pädevuses või kus EL-il on vaid toetav roll Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Ülemkogu – Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, eesistuja on Donald Tusk, Ülesanded: kehtestab Eli ülidsed poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb
liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli ühehäälsuse säilitamine riiklikult olulistes küsimustes. 1985 Ühtne Euroopa Akt. Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühte turu ettevalmistamisel. 1993/93 Euroopa Liidu leping. Maastrichti leping. Eesmärgiks ettevalmistada Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide kehtestamine. I sammas-Uus Euroopa Ühendus (riikide) II sammas- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (valitsuste) III sammas- Koostöö õigus- ja siseasjades. 1997/99 Amsterdami leping. Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping
1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. 4 Numismaatika Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Sõna numismaatika tuleb kreeka keelsest sõnast nomisma mis tähistab münti. Numismaatikaks nimetatakse ka müntide kollektsioneerimist kui hobi, selle harrastajat
Oma essees püüan välja tuua olulisimad muutused selle kohta, mis juhtuks siis, kui Kreeka astuks euroringist välja. Muutuseid proovin analüüsida nii Euroopa Liidu, maailma kui ka Kreeka enda tasandilt. Alustuseks, kuidas näeks välja Kreeka lahkumine euroalast? Väga raske on juba seda ette kujutadagi, rääkimata teostamisest, kuna mitte ükski riik ei ole mitte kunagi loobunud euro kasutamisest pärast seda, kui ta seal riigis juba kasutusel on olnud. Kuna Maastrichti leppes, mis on Euroopa Liidu üheks aluseks, ei ole sätestatud ühtegi punkti, mis käsitleks liiduriigi euroalast väljaviskamist, siis väljaviskamise jaoks tuleks seda lepingut muuta. Teine ning tõenäolisem variant oleks see, et Kreeka loobub ise euro kasutamisest, kuid senimaani nad seda teinud ei ole. Iseseisvalt eurost loobumine tähendaks tõenäoliselt ka seda, et tuleks korraldada referendum, kuid on väga kaheldav, kas kreeklased hääletaksid eurost loobumise
Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. ...
ÖMR ohjab autode kasutamist ning aitab kujundada ühistranspordist võrdväärset alternatiivi sõiduauto kasutamisele. ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid, samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid keskkonnakaitse edendamiseks. Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt on kulude ja tulude sidumine lubamatu. ÖMRi kavandamisel arvestatakse Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga). · Järgitakse, et elluviidavad ÖMRi meetmed oleksid kooskõlas riigiabi reeglitega. · Kavandatakse uuringuvajadus ÖMRi raames elluviidavate meetmete mõjude kohta. ·ÖMRi olemust, vajalikkust ja kasulikkust selgitatakse üldsusele põhjalikult. Kuidas edasi? ....Teadmiste põhiselt... ·Milline on tänane rahvuslik rikkus st.toodetud-, loodus-,
● Vahepeal laiendati koostööd Roomas loodud Euroopa Majandusühenduse ● 1968. aastal kaotati tollimaks ja seejärel töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika ● 1979. aasta juunis toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised b) asutajariigid; ● Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa c) EL-i laienemine pärast 1991. aastat; ● Maastrichti leping ○ lepiti kokku nn kolme samba poliitikas ■ majanduskoostöö ■ ühine välis- ja julgeolekupoliitika ■ õigus- ja siseküsimustealane poliitika ● 1995 liitusid Austria, Rootsi ja Soome ● 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. ● 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. ● 2013. aastal liitus Horvaatia.
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari.
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
Eesti fiskaalpoliitika puhul saab välja tuua positiivseid ja negatiivseid külgi. Positiivseks võib lugeda selle, et siirdeperioodi alguses oli Eestil hea võimalus välisinvesteeringute soodustamiseks, mille tulemusena hakkas toimuma majanduse kiire ümber struktueerimine, mis omakorda tõi kaasa kiire majanduskasvu. Tänapäevase Eesti fiskaalpoliitika puhul on positiivne ka see veel, et me täidame oma eelarve defitsiidi näitajaga Maastrichti kriteeriumi ning et meil pole riigivõlga. Negatiivseks võib pidada seda, et Eesti ei ole just kõige jõukam riik ja me jääme sellega paljudele riikidele alla. See on nii, sest Eesti maksusüsteem on samal tasemel, mis meist jõukamatel riikidel, aga meie palgasüsteem ei ole samal tasemel. Teiseks võib välja tuua selle, et meie fiskaalpoliitika on enamasti majandustsüklile vastupidine. Ja kolmandaks võib välja tuua selle, et Eesti lükkas euroga liitumist pikalt edasi, seda võib
õigused kõigele ja ühised väärtused mille peal asutati Euroopa Liidu. 4Väärtused, millele liit on rajatud, on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas õiguste vähemuste hulka kuuluvate isikute. Need väärtused on ühised liikmesriikide koos, mis iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdsus meeste ja naiste vahel, "- ütles Maastrichti lepingus - dokument legaliseeris Euroopa Liidu loomine. 3 Robert Bartlett (2001). Euroopa sünd. Vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus950-1350. Tallinn: Kunst. 4 http://europa.eu/eu-law/decision-making/treaties/index_et.htm 3 PIDEVA MUUTUMISES, ARENGUS ELi PIIRE Edasi laienemine Euroopa Liitu on avatud igale Euroopa demokraatlik riikidele, kus on vabaturg, millel on soov ja võimalus tuua seadused kooskõlla ELi õigusega.
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid: -fikseeritud vahetuskursid, -vabakaubandus -dollari kasutamine põhivaluutana. Nii sai USA dollar maailmarahaks. 15. Maastrichti kriteeriumid 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Maastrichti kriteeriumid: 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 2) Vahetuskurss
1.Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009. aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates 1.detsembrist 2014 Donald Tusk. 3 2. Tegevuspõhimõtted Euroopa Ülemkogu on strateegiline institutsioon, mis määrab kindlaks Euroopa Liidu poliitilise tegevuskava. Ülemkogu kohtumisel võetakse vastu järeldused, milles on välja toodud käsitletud
pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. EESTI RAHA Eesti raha on raha, mis on käibinud Eesti esimeses ja taasiseseisvunud vabariigis. Eesti esimesed rahatähed (algul kassatähtedena) olid Eesti margad. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931
aastal 1,6% ning 2015. aastal 1,7%. Saksamaa majandus on täna väga heas seisus. Sisenõudlus on kõrge, kuid 2015. aasta teine pool tõi kaasa välisnõudluse vähenemise tulenevalt kasvutempo aeglustumisest uutel turgudel. Keskpikas perspektiivis oodatakse mõõdukat majanduskasvu, umbes 1%-2% aastas. Saksamaa majandus mängib vaga suurt rolli kõikides EL riikides. RAHANDUSPOLIITIKA Saksamaa rahanduspoliitika kõige oluliseim eesmärk aastate jooksul on olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Saksamaa majandus finants- ja majanduskriisi negatiivsetele mõjudele vastu, mistõttu kujunes 2009. ja 2010. aasta valitsussektori eelarve defitsiidiks vastavalt 3,2% ja 4,3%. Alates sellest ajast on riigieelarve olnud tasakaalus ning 2014. aastal jõuti 0,3% ülejäägini. Vaatamata pagulaskriisile jõuti 2015. aastal 0,7 protsendilise eelarve ülejäägini. Saksamaa sotsiaaldemokraatlik valitsus seisab peale finants- ja majanduskriisi ülesande ees
Amsterdami leping allkirjastati 2. oktoobril 1997 ning see jõustus 1. mail 1999. Lepinguga muudeti ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni. Lepingule on lisatud ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu konsolideeritud versioon. Amsterdami lepinguga muudeti Euroopa Liidu lepingu artiklite tähistused (A-S) numbrilisteks. Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga muudeti nimetus Euroopa Majandusühendus Euroopa Ühenduseks. Lepinguga loodi ka liikmesriikide valitsuste vahelised uued koostöövormid, näiteks kaitsepoliitika ning justiits-ja siseasjade valdkonnas. Lisades valitsustevahelise koostöö olemasolevasse ühenduse süsteemi, loodi Maastrichti lepinguga uus struktuur, mille kolm sammast hõlmavad nii poliitika- kui majandusvaldkondi. See ongi Euroopa Liit (EL). Ühtne Euroopa akt
15. Hinnastabiilsuse kasulikkus o Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega
vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid
vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 19 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2
vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid
vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid
praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg - ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla
Kõik me oleme kuulnud riigiametnike eetikakoodeksid. Lisaks on olemas veel hea halduskultuur jne. Kuid, mida tähendab hea haldus? Ja mida ta annab juurde kõige nende teiste mõistete juures? Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isik- haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ühe isiku õiguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada õigusnormides üha enam kasutust leidnud kaalutlusõigust ja määratlemata õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks m...
Euroopa tasandil asutanud erakonnad, näiteks Euroopa Rahvapartei, Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Euroopa Roheliste Erakond ning Euroopa Liberaaldemokraatlik ja Reformistlik Erakond. Parteid teevad tihedat koostööd parlamendi vastavate fraktsioonidega. 1.2.4. Euroopa tasandi erakonnad Euroopa tasandi erakondade tähtsust eurooplaseks olemise teadvustumise ning Euroopa Liidu kodanike poliitilise tahte väljendamise suhtes on tunnustatud Maastrichti lepinguga EÜ asutamislepingule lisatud artiklis 191. Parlament soovitab luua erakondade jätkuvaks arenguks soodsa keskkonna, muu hulgas võtta vastu raamõigusaktid. Nice'i lepinguga täiendati artiklit 191 õigusliku alusega, mis võimaldas võtta kaasotsustamismenetluse teel vastu Euroopa tasandi erakondi reguleeriva statuudi ja eelkõige nende rahastamise eeskirjad. Alates selle määruse jõustumisest 2004. aastal on asutatud mitu uut erakonda, millega nende koguarv on suurenenud kümneni
1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eestis Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
