Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta. Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g valku = 4,2 kcal Süsivesikud: Energeetiline - kõige kiirem energiaallikas (peame saama ka toidust kõige rohkem). Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen). 1g = 4,2 kcal Rasvad: Tähtis osa ainevahetuses (täiesti rasvavabalt ei saa elada). Kaitsta siseelundeid. Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes ja viljades. 1g = 9 kcal 5. Vitamiinid (kuidas jaotatakse, allikad, ülesanded, puudus) (tabel vihikust) 6. Mineraalained (ülesanded, allikad) (tabel vihikust) 7. Taimetoitlus - kuidas jaotub, millised probleemid võivad esineda taimtoitlusel
· Heksoos- sahhariidid, kus on 6 süsinikku : Glükoos- taimedes tekib see fotosünteesi käigus, see talletatakse tärklisena. Loomad saavad toidust. Fruktoos- puuviljades Oligosahhariidid- 2 kuni 3 monosahhariidist koosnev sahhariid · Maltoos- kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja seemnetes ja kui tärklise lõhustumisel ka loomades. Leidub: õlus Laktoos- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulidest, piimas esinev suhkur Sahharoos- glükoosi ja fruktoosi jääkidest, esineb taimedemahlades Polüsahhariidid- mosahhariidide jäägid, mis on glükoosisidemetega seotud · Tärklis- glükoosijääkidest koosneb, taimed kasutavad varuenergia allikana Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal
sisaldab joodi. · Ensüümid: mikroelemendid kuuluvad lii liitensüümidekoostisesse (tavaliselt metall). üü id k i ( li l ll) nt. ensüüm mis lagundab alkoholi sisaldab tsinki. Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. keemilist koostist. 1. Elukeskkond, nt. mageveekalal on organismis 4 10 korda vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. 2. Süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem K,Mg,B ; loomades Na, Ca ja Co. 3 Saastatus. Nt. pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja 3. Saastatus Nt pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. 4. Elementide vastandtoime Nt. Ca asendub Sr luudes. 5. Elementide kogunemine organismi. a) toiduahelas. elemendid kuhjuvad tippkiskjatesse, Nt. haugides on elavhõbe. b) Organismid kuhjavad endasse valikuliselt teatud elemente. Nt molluskid kulda, inimese juuksed arseeni. 6. Sõltub tarbitavast toidust
Tsernobõli tuumajaam, kus 1984. aastal plahvatas 4. energiaploki reaktor, oli mõeldud elektrienergia tootmiseks rahvale. Siit ilmneb ka üks füüsikast tulenev võimalus aidata kaasa inimeste elutegevusele, tootes energiat, mis on vajalik elektrimootorite, küttekehade, valgustite, arvutite jms töötamiseks. Kahjuks tõi tuumajaam rohkem kahju kui kasu. Plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet, mis põhjustas nii inimestes kui loomades kiiritumist, saastas veekogusid ning maismaad. Teine suur tuumakatastroof leidis aset 2011. aastal Jaapanis, Fukushimas, kus maavärina tagajärjel sai tuumajaam tugevaid purustusi. Jaapan ise asub kohas, kus maavärinaid esineb tihti ning seetõttu peavad inimesed elama pidevas hirmus uue looduskatastroofi ees. Iga hullem loodusjõud võib tuumajaama mõjutada, mis omakorda mõjutab inimesi ning ümbritsevat maad. Sellisele olukorrale oleks lahenduseks see, kui füüsika jõuaks nii
!! 9) Seletage kahe näite põhjal, miks vajab imetaja organism vett a) Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. b) Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates keemiliste reaktsioonides. 10) Täiendage skeemi Glükoos Energeetiline varu organismidel TÄRKLIS GLÜKOGEEN Varupolüsahhariid taimedes Tselluloos Varupolüsahhariid loomades TUGIAINE TAIMEDES 11) Täida lüngad. Glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 12) Nimetage kaks sahhariidide ülesannet loomorganismis: a) varuaine - glükogeen b) ehituslik - kitiin putukatel 12) Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud valku. Põhjendus: 1) Joonisel on näha valkude monomeere - ehk
Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) – nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; Osaleb Mg-pektaadina vahelamelli tekkes. 3
Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; Osaleb Mg-pektaadina vahelamelli tekkes. Cl (kloor) ainus anioon, tasakaalustab positiivset laengut. Ülesanded: maosoolhappe vajalik komponent
Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: rasklahustuvate sooladena luukoe koostises; paljude ensüümide aktivaator (just nende jaoks, mis kindlustavad fosfaatrühma ülekande); vajalik ribosoomide ehitusüksuste seostumiseks ning molekuli bioloogilise protsessi läbiviimiseks. Klorofülli keskne element; 3
ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on
koguse sahhariidide või valkude lagundamisel Kaitsefunktsioon – kaitseb (nt siseorganeid) välismõjude eest Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD 2 Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised C5H10O5 – riboos – RNA koostises C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e
Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükogeen (polüsahariid) glükoos Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on http://planetearth.nerc.ac.uk/features/story.aspx?id=72 universaalne toimub ühtemoodi loomades, taimedes ja seentes rakuhingamine. 1 Rakuhingamine ehk glükoosi lagundamine 1. Etapp: glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikul) jaotatakse 3 etappi: 1
Teisi plastmasse: - Telefon läbipaistmatu, raske, kuumakindel, vastupidav lahustitele - PVA - madal pehmenemistemp. Suur keemiline püsivus, liimid, värvid - Polümetakrülaat(pleksiklaas) kergesti lagustub, vähene kuumakindlus. - Polüuretaan väga elastsed, vastupidav temperatuurile, vahtPU poroloon SAHHARIIDID Kus asuvad? - Süsivesikud on looduses enamlevinenud orgaanilised ühendid. - Taimedes leidub neid 75-90% loomades kuni 2% ja seentes 1-3% - Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. GLÜKOOS - Ehk viinamarjasuhkur - Kõikide organismide peamine energiallikas - Tekib fotosüntees - Loomad saavad toidust - Rakuhingamisel vabaneb energiat 17.6kJ/g - Veresuhkur - glükoos veres MONOSAHHARIIDID Glükoos e. Viinamarja suhkur -C6H12O6 Leidub mees, marjades. Omadused ; magus aine, lahustub vees, värvusetu. Sulamis temperatuur 83kraadi, keemisel laguneb ära.
ka loomseid toitaineid. Need on segatoidulised loomad. Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid sellekse, et saada energiat kasvamiseks, uute kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks. Loomad ei tarvita ära kogu taimede poolt toodetud toidukogust. Suurem osa sellest sureb ja hakkab kõdunema. Kõdunemisel osalevad mullas elavad seened ja bakterid. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja loomades leiduvaid toitaineid. Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad bakterid energiat ka käärimise teel. Surnud elusorganismide jäänustest moodustub mulla toitaineterikas kiht huumus. Inimesed on õppinud kasutama ka teist osa taimede poolt salvestatud energiast. Kunagi ammu taimedes salvestatud energia on teinud aja jooksul läbi mitmeid muundumisi kuumuse ja maapõuerõhu mõjul. taimsest materjalist on tekkinud kütused
estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime - Rasvhapped SEEBISTUVAD: - Rasvad 1. rasvad
loomade kaitsmine ülekuumenemise eest higistamine (peale vaalaliste higistavad kõik imetajad). Kassidel on higinäärmed käppade all, sigadel kärsal, üle kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist. Lõõtsutamine nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinäärmed käppade all) 2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas. Areng toimub
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
1BIOLOOGA METABOLISM Kõik saab alguse fotosünteesist! Fotosüntees on üks looduse kõige imelisematest protsessidest. Tänu sellele on võimalik kõikidel elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 glükoos glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid. Klorofüll...
Eelistus ei lähtu elementide leidumisehulgast maakoores b) elukeskkonna mõju: magevee kala ja merevee kala. Merevee kala biovedelikes on kuni 10x rohkem Na, K, Mg, Cl, SO4 c) organismide võime koguda endasse teadud keemilisi elemente. Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni; põldosjad sisaldavad palju räni. d) organismide keemiline koostis sõltub nende süstemaatilisest kuuluvusest nt loomades on rohkem kaltsiumi ja rauda, taimedes seevastu kaaliumi ja boori. e) organismide keemiline koostis sõltub saasteelementide levikust nt a)pliisaaste tuli bensiinist, mida kasutati bensiini oktaanarvu tõstmiseks kuni 2002. aastani ja esineb seni veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on
Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga)
peamine energiaallikas -Tärklis -Fruktoos -Tsellulos (Puutüves on tselluloosi palju) -Kitiin -Glükogeen Süsivesikute ülesanded: 1) Anda energiat Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas 2) Ehituslik Taime ja seeneraku kestas, selgrootute välistoe koostises 3) Varuaine (Taimedes tärklis, Loomades glükogeen) Lipiidid Rasvad Õlid Vahad Steroidid Nende ühiseks tunnuseks on see, et nad ei lahustu vees. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist . Liitlipiidid : nt- Fosforlipiidid (P) Lihtlipiidide ülesanded: 1) Energia varuaine (Rasvad annavad 2 x rohkem energiat kui suhkur) 2) Temperatuuri hoidmine 3) Siseelundite kaitse Fosforlipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse
aeglaselt jahutab, kui niiskuse hulk on suur · Jää eripära: jää on ,,hõredam" kui vesi vedelas olekus sulav jää võtab soojust keskkonnast Orgaanilised ained rakkudes · Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. · Süsivesik = suhkur Süsivesikud looduses: taimedes 70%, loomades 2%, seentes 3&%, mikroorganismides 12-28% I. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Pentoosid: riboos, desoksüritoos Heksoosid: glükoos II. Oligosahhariidid · Maltoos ehk linnasesuhkur, moodustub kahest glükoosijäägist. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos koosneb ühest glükoosi ja kahest fruktoosijäägist. Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III
.........................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 7 2 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISSEJUHATUS Bioloogilisi ohutegureid leidub kõikjal. Neid leidub nii inimese organismis kui ka meie nahal. Samuti ka loomades. Paljud bioloogilised ohutegurid on aga inimesele ohtlikud ning nende tekkimist või paljunimist tuleks takistada või piirata nii palju kui võimalik. Kokanduses on väga tähtis, et toit ei oleks saastunud ega mürgine. Kuid kui töökeskkond on ebahügieeniline võib see saastuda erinevate bioloogiliste ohuteguritega, mis põhjustavad haigusi inimestele. Selle töö eesmärgiks on tuua esile bioloogiliste ohutegurite kahjulikkus, et neid tulevikus vältida.
Raud – hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses Tsink – valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine Jood - kilpnäärme hormoonide süntees 2. Vee omadused ja ülesanded organismis Vastus: Tahkudes paisumine, parimaid lahusteid, läbipaistvus, elektrijuhtivus, soojusregulaator, suur pindpinevus. Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna. Anorgaanilistest ainetest organismides Kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi. 3. Süsivesikud: 1) Ülesanded taimedes ja loomades. Näiteid. Vastus: Energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikuid. Õistaimed kasutavad putukate ligimeelitamiseks nektarit. Imetajate piimas on kasvavale organismile oluline piimasuhkur. Annavad taimedele ja loomadele energiat. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Suhkrulahus kaitseb külmumise eest. 2) Teada sahhariidide jaotumist mono-, oligo-, polüsahhariidideks. Näiteid.
käitlusviisiks põletamine.[8] Hinnang vanaõlide käitlemise hetkeseisule nii keskkonnakoormuse kui ka majanduslikkuse seisukohast Vanaõli loodusesse sattumisel saab keskkond oluliselt kahjustatud. Mõningad vanaõlid võivad sisaldada PCB/PCT-sid, mis on kloori sisaldavad ained ning mida kasutati kaua trafodes ja kondensaatorites. Mõnda aega tagasi avastati, et keskkonda sattudes on tegu ülipüsivate mürgiste ühenditega, mille sisaldust on märgatud isegi Arktika loomades tuhandete kilomeetrite kaugusel piirkondadest, kus nimetatud ained saanuks üldse keskkonda sattuda. Lisaks on PCB sisaldusega õli põletamine otsene dioksiidide allikas, mis on üks mürgisem aine, mida inimene suudab tekitada.[9] Seega on keskkonna seisukohast vanaõli kogumine ning edaspidine käitlemine väga oluline. Kui vanaõli keskkonda ei satu, kahaneb oluliselt terviserisk ning suureneb keskkonna kvaliteet.
Referaat 9.klass 13.05.2006 Sissejuhatus Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi)abil. On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Se...
MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. TARBEKUNST Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj
vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
Jagunes kaheks kiriklik ja ilmalik draama. Kuna jutlused olid ladinakeelsed ning paljud ei mõistnud, hakati jutlusi kooripoiste abil läbi mängima. Laval kolm osa taevas, maa ja põrgu. Ilmalik näitekirjandus arenes kiriklikust välja. Zanrid: * müsteerium * miraakel * moralitee * satii * farss 10. Mida kujutavad endast ,,Rebaseromaan" ja ,,Roosiromaan" ? Rebaseromaan loomaeepos, seda hiigellugude sarja ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Loomades (kujutatud ühiskonnategelasi) ja nende seikslustes on kerge näha ühiskonnasuhete peegeldusi, samas ka humoorikas kommetekirjeldus ja rahvatarkuse kogu. Roosiromaan noormees näeb unes, kuidas ta satub aeda ning armub imekaunisse Roosi. Nende armastuse teele tuleb aga mitmesuguseid takistusi (Keelepeks, Häbi, Hirm, Kadedus, Suuremeelsus jne), kuid lõpuks saab noormees siiski Roosi noppida. Tegelased on peidetud emotsioonide ja nähtuste taha. 11
C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur. Süsivesikute tähtsus. * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne. * varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) Lipiidid. : .. orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, liitlipiidid ja steroidid. Tekivad rasvhapete jääkidest ja ka glütseroolist, ka alkohoolist. Steroidid on tsüklilised ühendid. Lipiidide tähtsus : * energeetiline (1g rasva annab 38,9 kJ energiat)
Keskaja inimestest moodustasid kõige suurema osa talupojad. Talupoegade suhe sarnanes vasallisuhtega, ainuke erinevuse oli see, et talupoeg ei olnud vaba, vaid sõltus oma isandast. Talupegade õiguslik ja sotsiaalne seisund oli siiski väga mitmekesiseks. Kujunes kaks majandussüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrustähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile. Mõisahärruse puhul kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, mille eest toideti pere, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid oma maa eest teorendina, käies mõisas tööl. Talupoegadel oli äärmiselt raske elu ja tänu sellele meeldis neile asukohta muuta, kuna koormised olid liiga rasked. Selleks kehtestati talupoegade sunnismaisus, see tegi talupoegadeks pärisorjad.
See tervisele ohtlik pole, maha võtta raskem, kuna see on paljunemisorganite läheduses). 4. Lahustina a) rasvahustunult saame vastavaid vitamiine - A, D, E, K, Q b) rasvlahustunud kujul saame ka toidust keskkonnamürke - Eestis peamine selline toiduaine on rasvane merekala, nt suured räimed, kes sisaldavad dioksiine, mis tekivad plastmasside põlemisel. 5. Varuaineline a) varuõlid taimede seemnetes, viljades (oliivid, avokaadod, pähklid) b) varuasvad loomades a) naha all ja b) kõhuõõnes 6. Ainevahetusliku vee tekitamine 1 kg rasva annab lõplikul lõhustamisel 1,1 kg vett, sest O2 lisandub, nt kaamel jt kõrbeloomad 7. Sapi sünteesi ergutamine Pidevalt rasvavaese toidu söömine soodustab sapikivide teket, eriti naistel 8. Toidurasvad annavad toidule erilise lõhna, maitse ja pehmuse Vahad On väga paljude eri ühendite segud, looduslikes vahades isegi üle 100 koostisosa. Jagatakse: 1
Pentoosid: · Riboos C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA · Desoksüriboos C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA Heksoosid: · Glükoos C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades. · Fruktoos C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. · Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid. · Laktoos: glükoosi ja galaktoosi molekulist, Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. · Sahharoos: Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11
kopsuõõnde kopsutorude kaudu neelu söögitoru ja mao kaudu soolde sooles areneb temas UUS SOLGE. ELUKOHAD: Ümarusse elab kõikjal 1 osa elab vees ja mullas (väga väiksed, palja silmaga mitte nähtavad), toituvad taimede ja loomade jäänustest. 2 osa elab parasiitidena taimedes. Näiteks kidu-ussid nagu kartuli-kiduuss ja kaera-kiduuss. Nad häbitavad taime juured. 3 osa elab parasiitidena loomades. Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni, nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga. Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused
Müüt- seletus mingi asja tekkeks, kujutelm 3. Vägi- ehk mana, millega on kogu universum täidetud, nt juustes on vägi 4. Shamaan- spetsialist, kes tegeleb lovesse ja transsi viimisega, et hingedega suhelda 5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8. Loodusvaim- elab loodusnähtustes, loomades, taimedes, esemetes, võib olla nii kasulik kui ohtlik, võib võtta inimese kuju, kuid proportsioonid on paigast ära 9. Maaisand- pealik, kohtunik, preester, kelle tegevusest sõltub maa viljakus, inimeste käekäik, levinud Aafrikas 10. Tabu- usuline keeld 11. Mana- ehk vägi 12. Üleminekuriitus- riitused, mis aitavad viia inimese ühest seksuaalsest või sotsiaalsest seisundist teise 13
toodetud Hiinas ning sisaldavad mürgist ainet dietüleenglükooli (DEG) Seda kemikaali kasutatakse külmumisvastastes ainetes lahustina, kuid võib põhjustada maksa- ja neerukahjustusi või olla koguni surmav. 3. KOOSTISOSAD JA MAITSED 3.1. Aktiivsed koostisosad Fluoriid erinevates vormides on enim kasutatud aktiivse koostisosana hambapastades, et vältida hambaaukude teket. Kuigi fluoriidi leidub väikeses koguses taimedes, loomades ja looduslikes veeressurssides ning omab luid ja hambaid moodustavat toimet, ei peeta teda eluvajalikuks komponendiks. Naatriumfluoriid (NaF) on kõige tuntum vorm; mõned tootjad kasutavad aga naatriummonofluorofosfaati (Na2PO3F) või orgaanilist amiinfluoriidi. Paljudes Ameerika Ühendriikides müüdavates hambapastades on 10001100ppm fluoriidi iooni, Suurbritannias on see kontsentratsioon sageli kõrgem. See näitab aga et odavam hambapastad on sama efektiivsed kui kallimad
Vastus:Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada allegoorilisust. Allegooriat esindavad ka tol perioodil ülipopulaarsed nn. "Reinuvader Rebase seiklused". Neid paarisaja aasta jooksul kogutud lugusid tuntakse "Rebaseromaani" nime all. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades ( eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. 6."Roosiromaan" iseloomustus + sisu Vastus: 13.-15. saj; "Roosiromaan" on mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armastust. Värsivormis allegoorilise teose esimene osa pajatab Noormehest, kes näeb unes,
Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad soolestikus loomadele vajalikke vitamiine. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt
Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos) Kitiin leidub seenerakkude kestades, lülijalgsete välisskeletis, on polüsahhariid ning kaitseks. Glükogeen leidub loomades ja seentes, on olligosahhariid, ning on seente ja loomade varuaine. 11.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb? Kui inimese organism ei suuda lahustada laktoosi. Tekib laktaasiaktiivsuse vähenemisest. Esineb imetajatel. 12.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega. Süsivesikud on organismile energiallikas ja varuaine. Nt energiapuudusel hakkab organism kohe kasutama süsivesikuid. 13.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidist? 4 g, 9,3g 14
Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: · Energeetiline funktsioon Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. · Struktuurne ehk ehituslik funktsioon tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. · Varuaine ülesanne glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. · Kaitsefunktsioon süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. · Ligimeelitamise funktsioon Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hul...
Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist)...
Makimonod olid põikrullid ja kakemonod ripprullid. Pikal paberirullil algas tekst paremalt, teema võeti tavaliselt budistlikust kirjandusest, värvidest kasutati esiialgu ainult punast, rohelist ja kollast. Lisaks leidus dekoratiivseid maale albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see isegi esitatud karikatuurselt. Otsiti jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Tihti kasutati motiividena pilvi, mis jaotasid maali justkui üksikuteks stseenideks.Heiani ajastul(9.-12. sajandi algus) kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusi ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil toodi maalikunsti ka meditatsioonipildid, ehk mandalad. Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund. Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi
valgud, nukleiinhapped, aminohapped, vitamiinid, nukleotiidid. Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi: Ensüümid, Vitamiinid, Hormoonid. · Süsivesikute ülesanded: Energeetilinekõige kiiremini kasutatav energiaallikas; Struktuurnetaimeja seeneraku kestas; Varuaine taimedes tärklis, loomades glükogeen · Süsivesikute jagunemine: Monosahhariidid(lihtsuhkrud) Kõikide organismide energiaallikas, tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust (riboosRNA koostises, desoksüriboosDNA koostises, glükoosviinamarjasuhkur, veresuhkur= glükoos veres, fruktoospuuviljasuhkur) Oligosahhariidid(23 mono on omavahel liitunud) (sahharooslauasuhkur; maltooskoosneb 2st glükoosijäägist; laktoospiimasuhkur)
FOTOSÜNTEES · Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. · Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel: 6CO2 + 12H2O ® C6H12O6 + 6O2 + 6H2O · Fotosünteesi tähtsus: - orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist · Fotosünteesi kiirus sõltub: - valguse intensiivsuses - CO2 hulgast - taime tüübist - tuule tugevusest - temperatuurist - vee-ainevahetusest · Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta. · Fotosünteesi käik: Fotosüntees toimub kloroplastides.Selles on kaks etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumis toi...
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
rakuteooria kõik organismid on rakulise ehitusega / iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kih...
Korilusega ja riiete ja toiduvalmistamisega tegelesid naised. Mehed kas küttisid või sõdisid. Püüti ka kala. Peeti ka igasuguseid pidulikke sündmusi. Pühitseti täisealiseks saamist, pulme või sõjaõnne. Sel puhul kanti pidurõivaid. Sel ajal ka lauldi ja tantsiti. Uskumused: Põlisameeriklased ei uskunud jumalasse nagu euroopa rahvad, vaid nad uskusid vaimudesse. Nad uskusid, et kõiges- taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete laulude tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi. Sõdalased ja sõdimine: Sõditi põhiliselt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine ning relvade kõrval vahendeid jalatsite lappimiseks
molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvhappe radikaali ja fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid. Tänu sellele tegib molekulis polaarne tsenter. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Levinuim loomne steool on kolesterool, mis tagab rakumembraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
