Ussid - Bioloogia KT (0)

Ussid
Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid , ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid . Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas
ÜMARUSSID
KEHAKUJU : Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20- 40cm pikkused.
Ümarussid: Solge , naaskelsaba, keeritsuss.
Nt. SOLGE
Solkme keha katab paks kest e. kutiikula , mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest.
Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes.
TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust.
Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond . Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud).
SOLKME ARENG
Solge on lahksuguline loom.
Emasloom muneb muna  muna peab viibima kaks nädalat õhu ja niiskuse käes  Areneb munas vastne  muna peab sattuma inimese soolde  väljub vastne  puurib ennast läbi sooleseina veresoonde  kandub verega kopsu  mõnda aega elab vastne kopsus, toitudes verest ja kopsukoest  täiskasvanud vastne liigub kopsuõõnde  kopsutorude kaudu neelu  söögitoru ja mao kaudu soolde  sooles areneb temas UUS SOLGE.
ELUKOHAD:
Ümarusse elab kõikjal –
1 osa elab vees ja mullas (väga väiksed, palja silmaga mitte nähtavad), toituvad taimede ja loomade jäänustest.
2 osa elab parasiitidena taimedes. Näiteks kidu -ussid nagu kartuli- kiduuss ja kaera-kiduuss. Nad häbitavad taime juured.
3 osa elab parasiitidena loomades . Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni, nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga.
Kuidas vältida nakatumist?
Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju.
LAMEUSSID
KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm – 10 m.
Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees.
Maksakaan , imiuss ,
IMIUSS
Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede , lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula.
KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa.
SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede -, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku.
TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu.
Erituselunditeks on neerud , nende kaudu erituvad vedelad ainevahetusjäägid.
ARENG:
Maksakaan on liitsuguline loom. Tema organismis on nii emas- kui ka isaselundid.
Valminud munad munetakse peremehe maksa  muna liigub soolde  sealt välja rohule  muna peab sattuma vette  seal koorub munast vastne  tungib vees elava teo maksa  läbinud arengu teos tuleb vastne uuesti vette  kinnitub mõne taime külge  kui rohusööja looma sööb seda taime nakatub ta ussiga  looma soolest liigub uss maksa  hakkab sellest toituma.
Maksakaani areng munast suguküpse ussini kestab 6-7 kuud, ta elab umbes 3-5 aastat.
OSA LOODUSES:
Imiussidel on parasiitidena looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Nad muudavad looma nõrgemaks ning selle tõttu muutub loom kergeks saagiks mõnele röövloomale.
Kuidas nakatutakse?
Kui inimene sööb vastsega saastunud looma liha. Või luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides.
RÕNGUSSID

Väheharjaussid

hulkharjaussid

kaanid
1) VIHMAUSS

• Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast
  
• Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö
  
• Pea puudub
  
• Nahk sisaldab limanäärmeid
  
• Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased ( silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda
  
• Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest : ringlihased ja pikilihased
  
• Ringlihased – kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks
  
• Pikilihaste kokkutõmbel aga ussi keha lüheneb
  
• Kehaõõs on täiendatud vedelikikuga ja iga lüli on eraldatud vaheseinaga
  
• Selle tõttu pole 1 keha lüli vigastus vihmaussile eluohtlik
  

SISEHITUS

• Peaaju , millest saab alguse kõhtmine närvikett
  
• Silmad puuduvad, ei kuule
  
• Meelerakud asuvad nahas kogu keha pinnal (nende abil tajun ta valgust, kombib, tunneb lõhna ja maitset )
  
• Hingamiselundid puuduvad ja hingamine toimub läbi naha, seega peab nahk olema niiske (põhjus, miks vihmauss ei taha ega tohi olla päikese käes – nahk kuivab ära ja ta ei saa hingata )
  

SEEDELUNDKOND

• Kulgeb läbi kogu keha
  
• Suuava  söögitoru  pugu (söögimahuti)  magu  soolde  pärak
  
• Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast
  
• Väljaheited eritab maapinnale
  

VERERINGEELUNDKON

• Vereringe on suletud
  
• Süda puudub
  
• Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma
  
• Veri sisaldab hemoglobiini – annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa
  

ARENG

• Liitsugulised
  
• Ei viljasta iseennast
  
• Paariline leitakse lõhna järgi
  
• Vahetatakse seemnerakke
  
• Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon
  
• Moondeta areng
  

TÄHTSUS

• Kobestavad mulda
  
• Tõstavad madalamalt mulla pinnale ja vastupidi – veavad lehti mulla madalatesse kihtidesse
  
• Vee ja õhu parem ligipääs mulda
  
• Tähtsad lagundajad
  
• Toiduks lindudele, konnadele, roomajatele, mõnedele väikeimetajatele.
  

KAANID

• Kaanidel on lapik, harjasteta, lülistumata keha
  
• Elupaik enamasti magevees
  
• Kehas on kaks iminappa, üks eespool ja teine tagapool
  
• Harjasteta
  
• Selgmisel küljel täppsilmad valguse ja varju tajumiseks
  
• Väga suur pugu, mis täidab praktiliselt kogu keha sisemuse
  
• Elavad vees, kuid munevad maismaale
  
• Toitub selgrootutest, inimese nahka ei ole enamus (90%) kaanidest võimelised läbistama. Ainuke Eestis elav kaan selleks võimeline on apteegikaan
  
• Kaanid: ahaskaan, lamekaan, hobukaan , kalakaan, apteegikaan
  

HULKHARJASED
Nende peamised erinevused teistest ussidest

elavad peamiselt meres, soolastes ja soojades. Eestis neid ei leidu

Igal kehalülil on üks paar nähtavate harjastega jätkeid

Toituvad vetikatest ja mudast olevatest ainetest, vahel ka kalu maime

Hingavad lõpustega (teised ussidel kõigil toimus hingamine läbi naha)