keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada. VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada. Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust /RMK/
Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/ vastastikune mõju; vara, mis moodustab osa kultuuripärandist; maastiku iseloomulik element (Lugano keskkonnaalase tsiviil-vastutuse konventsioon a.1993). Järeldus: keskkonna mõistesse haaratakse kõik loodusressursid, keskkonnapoliitika rakendamine peab olema terviklik; keskkonna-kaitses on oluline osa ka inimtervise kaitsel; üldiseks suundumuseks on keskkonna mõiste sisu avardumine ja üha uute valdkondade lülitamine keskkonnakaitse sfääri. Keskkonnakahju ja selle liigitus- Keskkonnakahju kõige levinum liigitus oleneb sellest, milliseid kaitset vajavaid õigusi ja hüvesid on kahjustatud. Keskk.ohtliku tegevusega võib kahjustada üldist keskk.kvaliteeti, inimese tervist, elu või vara.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu-ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seaduste liigitus: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiSjt Valdkondlikud seadused keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. SEADUS Vastuvõtmine millal riigikogus läbis kolmanda lugemise Jõustumine millal tekkis seaduse jõud (eRT) Muudatused millal, milliste seadustega Seadus koosneb peatükkidest: nt ÜLDSÄTTED Peatükke võidakse liigendada jagudeks: nt 1
sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Riigivõimu tulenemine rahvast Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana/esindusdemokraatia. · Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse referendum, valimistel hääletades.
perioodi jooksul. Tsükli langusfaasis eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad, tootmine väheneb ning SKP samuti. Ettevõtete investeeringud vähenevad, vallandatakse osa töölisi, alanevad tooraine hinnad, konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine, peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik kirjeldatud protsessid toimuvad vastupidises suunas. 11.6. Olulisimad ressursid, mis mõjutavad riigi majandustkasvu Loodusressursid Inimressursid Kapital tehnoloogia 11.7. Majanduse kasvutempo ja tulujaotuse seotus Riigi võimalused tulude ümberjaotamiseks Sellise ümberjaotamise vajalikkus Majanduskasvu mõju tulujaotusele oleneb ka sellest, missuguste vahenditega on kasv saavutatud, millised majandussektorid said prioriteedi, millised institutsioonilised ümberkorraldused on läbi viidud jne. Tulujaotus muutub ebavõrdsemaks riigi tootmisstruktuuri muutudes
Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest. Kõige rohkem elab inimesi Hiinas ja Indias. Indiad kasvabki rahvaarv kõige kiiremini. Tekib näljahäda, maa-ala jääb rahvale väikeseks. Eestisse hakkab tulema inimesi lõunapoolsetest liikidest. Maailmas on nii palju inimesi, et loodusressursid vähenevad. Aafrikas sõditakse karjamaade pärast. · Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine, vee puudus KÕRBETE PEALETUNG · Bioloogilise mitmekesisude vähenemine Loomade elupaigad vähenevad. Loomad ja taimed surevad välja. 2. Kordinaatide määramine ja vahemaade mõõtmine kaardil. GEOGRAAFILISED KOORDINAADID - geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal. jagunevad:
Tehnoloogiline keskkond (tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, reglementeeritus standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded, transpordi areng üldiselt ja piirkonnas). Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete ja turuvõimaluste tekkeks. Looduslik keskkond (loodusvarade olemasolu, ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine). Ökoloogilisse keskkonda kuuluvad loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. Hankijad. Vahendajad (kaubandus, logistika, turundusteenused, finantseerimine). 12 Tarbijad. Konkurendid. Firma saab olla edukas, kui ta rahuldab tarbijate vajadusi konkurentidest paremini. Konkurentsis ehk võistluses taotleb mitu subjekti, konkurenti ühteaegu ning
· Peasekretariaat: peasekretär, 5 direktoraati; logistika, tõlke ja IT teenistused ühised Majandus- ja Sotsiaalkomiteega 6 spetsiaalset komisjoni: · Kodakondsus, valitsemine, institutsionaalsed ja välisasjad (CIVEX) · Territoriaalne ühtekuuluvuspoliitika (COTER) · Majandus- ja sotsiaalpoliitika (ECOS) · Haridus, noorsootöö, kultuur, teadus (EDUC) · Keskkond, kliimamuutused ja energia (ENVE) · Regioonide Komitee (CoR) · Loodusressursid (NAT) 4 fraktsiooni (poliitilist gruppi): · Euroopa Rahvapartei (EPP) · Euroopa Sotsialistide Partei (PES) · Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit (ALDE) · Euroopa Allianss (EA) 36
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
rahuldada inimeste kõiki soove. Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: û loodusressursid: (maa, maavarad, mets, hapnik jmt) û inimressursid: (tööjõud) û kapitaliressursid: (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) û ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida
läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandusressursid Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: - Loodusressursid: maa, maavarad, hapnik jmt - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon - ettevõtlikkus: kas omaette ressurss või inimkapitali omadus - kapital - Riik ja majandus Miks peab riik sekkuma majandusse? Turumajandus loob olukorra, kus riigi sekkumine majandusse on hädavajalik. Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
Igapäevases tegutsemises ei pane neid tähele Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi: demograafiline – tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt; poliitiline – sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist; looduslik – loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust ning kliima, mis mõjutab väga oluliselt tarbijate vajadusi ning ostukäitumist (nt jäätisekohvikute läbimüük on erinev Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa riikides); tehnoloogiline – hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia, tööolud, keskkonnanõuded); majanduslik – tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid;
Laias laastud võib kõik maailma ühiskonnad elatusvahendite viisi järgi kaheks: anastava toiduhankimise viis (inimesed, ise midagi ei kasvata, tarbivad seda, mida loodusest leidub) ja viljelevad (ülejäänud inimesed panustavad isekasvatamisele toiduhankimine on enda kontrolli all). Samas nende kahe vahe ei ole nii selge. Võidakse tegeleda mõlemaga. Ei ole selge, kas jahimehi ja korilasi saab ainult anastavateks pidada, tavaliselt inimesed jälgivad hoolega, et loodusressursid taastuksid. Üldiselt saab kaheks jagada. Lähtudes toiduhankimise viisist saab ühiskondi jagada teatud gruppidesse (antud juhul neljaks). See kõik on seotud poliitilise ja sotsiaalse struktuuriga. 23 kütid, aiapidajad karja-kasvatajad intensiivne kalurid, (kõpla- põhiline osa põllu-majandus korilased (on põllundus) elatusvahenditest
Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c)
Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c)
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Kuigi tasakaalustatud areng seostub tihti piiramisega, siis tegelikult on küsimus hetkel valitseva ületootmise ja ületarbimise tendentsilt naasta mõistlikule, vajadustele vastavale, tootmis tarbimis korduvkasutus -utiliseermispraktikatele SÄÄSTVAT ARENGUT TOETAVAID SEADUSI JA DOKUMENTE EESTIS _ Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseaduse kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma loodus- ja elukeskkonda ning hüvitama tekitatud kahju. _ Säästva arengu seadus. Võeti Riigikogus vastu 22.veebruaril 1995.aastal.Seadus sätestab SA rahvusliku strateegiaalused ning tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi (Rio de Janeiro, 1992) otsustes toodud põhimõtetele. Seadus on avaldatud Riigi Teatajas I 1995, 31, 384 Säästva arengu seadus - 1995.a
- üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine. Sots riigi printsiip ei tähenda mitte ainult indiviidi sotsiaalse julgeoleku tagamist, vaid ka seda, et kõigile tuleb kindlustada võrdsed stardivõimalused riikliku haridus- ja kasvatussüsteemi abil. Tervisekaitse- ja arstiabisüsteemi kujundamine on samuti avaliku võimu kohustuseks. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul tervishoiuasutusi; Keskkonnakaitse. PS § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis (riigi majandusabi oma eramajanduse arendamiseks) kui ka interventsioonis (sekkumine teise riigi siseasjadesse). Planeerimine. Arvestades kodanike sotsiaalseid vajadusi suunavad riik, kohalikud omavalitsused jt haldusekandjad ühiskonna arengut nii oleviku kui ka tuleviku vajadusi silmas pidades.
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju). Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c)
Tehnoloogiline keskkond (tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, reglementeeritus standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded, transpordi areng üldiselt ja piirkonnas). Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete ja turuvõimaluste tekkeks. Looduslik keskkond (loodusvarade olemasolu, ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine). Ökoloogilisse keskkonda kuuluvad loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. Hankijad. Vahendajad (kaubandus, logistika, turundusteenused, finantseerimine). Tarbijad. Konkurendid. Firma saab olla edukas, kui ta rahuldab tarbijate vajadusi konkurentidest paremini. Konkurentsis ehk võistluses taotleb mitu subjekti, konkurenti, ühteaegu ning 12
Sisemajanduse kogutoodang. Välismajanduspoliitika. Eksport-import. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus. 1. Ühiskonna majandusressursid. õpik lk.138 Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus - kapital - mis jaguneb omakorda o reaalkapital (tehased, masinad jmt.) o raha- ehk finantskapital (investeeringud) Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside
õppejõududel ja masinaid maaletoovate firmade inseneridel. Tööjõuressursside efektiivsuse kujunemisele avaldavad mõju ühelt poolt tootmispotentsiaal e. tootmisvõime ,s.o.kõigi tootmist mõjutavate tegurite summa ja teiselt poolt ajafond. Tööviljakus kujuneb ressursside kasutamise tulemusena. Ressursid määravad tootmispotensiaali e.- võime. Teiselt poolt osa ressursse määrab ajafond ja selle kasutamise. Tööjõuressurss määrab ära potentsiaalse ajafondi, loodusressursid piiravad selle aja. Tööjõu kvaliteeti iseloomustavad tunnused: 1. Töötahe- kui inimesel on eesmärk, püüdlus, mis viib huvile töö vastu ja loob töömeeleolu, siis tekib tahtmine tööd teha. Huvi loovaid tegureid on palju. Töötahe määratakse tahteliste omadustega. 2. Töövõime- tahteliste omaduste realiseerimise esimene tingimus. Võimekuse hindamisel tulevad arvesse kõik inimese isikuomadused- füüsilised ja intellektuaalsed võimed
endast ohte. Seda nimetatakse turunduse makrokeskkonnaks. Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi: demograafiline – tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt; poliitiline – sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist; looduslik – loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust ning kliima, mis mõjutab väga oluliselt tarbijate vajadusi ning ostukäitumist (nt jäätisekohvikute läbimüük on erinev Lõuna-Euroopa ja Põhja- Euroopa riikides); tehnoloogiline – hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia, tööolud, keskkonnanõuded); majanduslik – tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid;
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
tagajärjel). • Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda Keskkonnarisk • Keskkonnarisk– üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju • Risk inimese tervisele– sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk) • Ökoloogiline risk– sihtmärgiks elustik, ökosüsteemid, loodusressursid Keskkonnariskianalüüs • Keskkonnariskianalüüs on riskianalüüs, milles identifitseeritavate ohtude ja riskide tagajärg on keskkonnakahjustus Planeerimisseadus (2015) Seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
enam juurde. Taastumatud loodusvarud muutuvad tarbimisel kasutuskõlbmatuks ja jäävad inimesele tüliks, näit. jäätmetena. Kõige suuremat osa taastumatutest jõuvarudest saabki kasutada seetõttu vaid korra. Paljud looduslikud metallid seevastu kõlbavad ka korduvkasutuseks, kuid igal töötlusel läheb osa materjali kaduma. Praeguste kuluarvestuste kohaselt hävib igas kasutusringis umbes 20% metalli. Loodusressursid võib jaotada ka nende esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla- ja aluspõhja varad. Sageli jaotatakse neid kasutusviisi (n. toiduained ja jõuvarud), tootmistegevuse (põllum. toodetud hüved) või tootmisastme järgi (põhi e. primaarselt toodetud hüved ja töödeldud e. sekundaarselt toodetud hüved). Leviku ulatusest tulenevalt võime rääkida kohalikest ja piirkondlikest loodusvaradest, samuti erineva
käitumisnormid, ühiskonna suhtumine, elulaad jmt; poliitiline keskkond seadused ning nende mõju tegevusele ja toodetele, ametivõimud, huvigrupid, ning muud tegurid, mis mõjutavad üksikisikuid ja organisatsioone ning piiravad nende tegevust; teadusliktehnoloogiline keskkond teaduse ja tehnika arengutendentsid, peamised muudatused selles valdkonnas; ökoloogiline keskkond loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab; majanduslik keskkond tarbijate ostujõudu, reaaltulude suurust ja kulutuste struktuuri mõjutavad tegurid, olulised sündmused hindade, vahendite kokkuhoiu ja krediteerimise vallas.) 46 73. Turuuuringud turismis Turismialaseid uuringuid viiakse maailmas läbi alates eelmise sajandi teisest poolest. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) hakkas süstemaatiliselt koguma statistikat
tegevuse ning koostöö tulemusena. Avaliku halduse kandjate ülesandeks on ka isikute kultuuriliste vajaduste rahuldamine. Riik ja kohalikud omavalitsused korraldavad teatrite, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside jne. ülalpidamist. Tervisekaitse- ja arstiabisüsteemi kujundamine on samuti avaliku võimu kohustuseks. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul tervishoiuasutusi; 18 keskkonnakaitse. Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seega, tulenevalt avalikest huvidest, on haldusekandjate ülesandeks keskkonnakaitse korraldamine ja loodusvarade kasutamise reguleerimine. Selle tegevuse eesmärgiks on tagada inimestele täisväärtuslik elukeskkond, nn. ökoloogiline eksistentsimiinimum; riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis kui ka interventsioonis. Riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid
tegevuse ning koostöö tulemusena. Avaliku halduse kandjate ülesandeks on ka isikute kultuuriliste vajaduste rahuldamine. Riik ja kohalikud omavalitsused korraldavad teatrite, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside jne. ülalpidamist. Tervisekaitse- ja arstiabisüsteemi kujundamine on samuti avaliku võimu kohustuseks. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul tervishoiuasutusi; 18 keskkonnakaitse. Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seega, tulenevalt avalikest huvidest, on haldusekandjate ülesandeks keskkonnakaitse korraldamine ja loodusvarade kasutamise reguleerimine. Selle tegevuse eesmärgiks on tagada inimestele täisväärtuslik elukeskkond, nn. ökoloogiline eksistentsimiinimum; riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis kui ka interventsioonis. Riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid
toodavad inimesed kaudselt oma materiaalset elu ennast." Inimene kujundab aktiivselt maailma (kujundab mateeriat ümber), milles ta elab ning samas see maailm kujundab ka teda. Käsitlus inimloomusest ja tööst. Loovusest ja omandist. Inimene on lahutamatult seotud sellega, et ta võtab loodusest asju, teeb nendega tööd ning tööd tehes inimene suhtleb ka teiste inimestega (st tootmine põhjustab suhtlemist). Kõik on seega omavahel lahutamatult seotud: inimene, loodusressursid, töö, töö tulemus, eluviis. "Missugune on indiviidide eluavaldus, niisugused on nad ka ise. See, mis nad on, langeb järelikult ühte tootmistegevusega, niihästi sellega, mida nad toodavad, kui ka sellega, kuidas nad toodavad. See, mis indiviidid on, oleneb järelikult nende tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest." Ajaloos toimub mitu paralleelset protsessi: tööjaotuse areng (maa ja linn, kaubandus ja tööstus, seisused jne)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
