lobby, lobbism (3) - kuluaaripoliitika, katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil majandus(4) - ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid majanduslik käitumine - indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsustus, kuidas kasutada enda käsutuses olevat omandit, kapitali ja vaimseid ressursse majandusressursid - loodusressursid, mida on rikastatud teatava hulga inimtöö lisamisega majandussubjektid - majandustegevuses osalevad indiviidid, ettevõtted ja valitsus majandussüsteem - mehhanism, mis ühendab kõiki tootmistegureid ning arusaamu ja teadmisi majandamise reeglitest majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus,
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused).
kui üks aasta 7. Kes on välisturist? Inimene, kes reisib välisriiki, mis ei ole tema tavaline elukoht rohkem kui 24 tunni jooksul. 8. Kes on siseturist? Inimene, kes reisib riigis, kus on tema elukoht vähemalt 24 tunni jooksul ja kaugemale, kui 80 km oma elukohast. 9. Nimetage turismi komponente. Looduslikud ressursid, tehiskeskkond, valitsused, turismiga otseselt seotud osapooled, külalislahkus ja kultuuriressursid, loodusressursid, ajaloo- ja kultuurimälestised, rahvuslikud tavad. 10. Nimetage turismimajanduse põhikomponente. Õhu, maa ja meretransport. Hotellimajandus. Atraktsioonid. Reisikortraldajad, reisibürood. Turismiinfopunktid ja keskused. Turismitöötajate koolitused. 11. Nimetage põhilised reisimotiivid. Haridus ja kultuur, lõdvestumine, seiklus, nauding, tervise taastamine, rahvusvahelised ja perekondlikud põhjused, sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. 12
keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas . Keskkonnakorraldus Keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega Eestis tegeleb Keskkonnaministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Keskkonnaministeeriumi eesmärk ja soov ongi selle sätte täitmine. Keskkonnaministeeriumi ülesanne korraldada ja koordineerida keskkonnapoliitikat. Missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
turunduskeskkonna moodustavad demograafiline tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt poliitiline sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist looduslik loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust ning kliima, mis mõjutab väga oluliselt tarbijate vajadusi ning ostukäitumist (nt jäätisekohvikut läbimüük on erinev Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa riikides tehnoloogiline hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia, tööolud, keskkonnanõuded);
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Liis Järvamägi Biotehnilised süsteemid, I Võhmuta 2013 Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Sissejuhatus Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 19391950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida. Joonis Võhmuta küla aerofoto Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Küla läbib tee nr 15128 (Järva-Jaani - Tamsalu -Kullenga). Järva-Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel. Lähim põhikool asub 4 km kaugusel Vajangul ning Tamsalus on gümnaasium. Ühistr...
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused
5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamine; · osoonikihi kahanemine; · globaalne soojenemine; · pinnase saastumine; · vee saastumine; · mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
miks hinnad ja kulud erinevates riikides tuleks kunstlikult ühtlustada - teooria järgi peitub siin just eeldus vastastikuse kasu saamiseks omavahelisest kaubavahetusest. · RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT · Põhitees: iseseisvuse tagamiseks peab riik olema isevarustav vähemalt hädavajalike kaupadega. · Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. · Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus.
pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: • õhu saastamine; • osoonikihi kahanemine; • globaalne soojenemine; • pinnase saastumine; • vee saastumine; • mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; • looduse mitmekesisuse vähenemine;
langenud 4-5 miljonini. Benidor m http://www.realbenidorm.net/guide-benidormhistory 2.html Turismi ressursid Turistide arv sõltub sellest, kui atraktiivsed on sihtkoha turismiressursid: • loodusressursid (kliima, pinnamood, üldse maastikud ja ökosüsteemid); • kultuuriressursid (arhitektuuri- ja kultuuripärand, rahvuslik käsitöö ja traditsioonid jmt) • sotsiaal-majanduslikud ressursid (rahaline kapital, tervishoiu- ja turvalisuse tagamise süsteemid, kohaliku kogukonna huvitatus jne). Lisaks peab turismi sihtkohtades leiduma teiseseid ressursse: • majutussektor (hotellid, motellid, kämpingud, võõrastemajad jne)
kasutuselevõtuks põllumaana; metsade maharaiumise kohal. raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Kokkuhoidlikut kasutada Kahjutuli, keeristorm, ujutus, happevihmad loodusressursid, kasutada jne. alternatiivsed allikad Tagajärjed; taimede, putukate ja loomade (näiteks mõned ajalehed osalise või täieliku väljasuremise; metsa tänapäeval on
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemides...
miks hinnad ja kulud erinevates riikides tuleks kunstlikult ühtlustada - teooria järgi peitub siin just eeldus vastastikuse kasu saamiseks omavahelisest kaubavahetusest. • RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT • Põhitees: iseseisvuse tagamiseks peab riik olema isevarustav vähemalt hädavajalike kaupadega. • Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. • Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe
Loodusressursside majandamine Keskkonda nähakse kui ressurssi Alternatiivsed lähenemised: Roheline majandus: majandus kui keskkonna laiendus Ökoloogiline majandus: majanduse ja ökosüsteemi vahelised seosed Keskkonnamajanduse taust: Julian Simon 1981. ,,The Ultimate Resource". 17 Optimistlik mudel keskkonna ja majanduse seostest. Füüsiliselt võivad loodusressursid olla piiratud Majanduslik mudel muudab need kättesaadavamaks Garrett Hardin 1968. ,,Tragedy of Commons". Keskkonnaprobleemid ja turutõrked: Turutõrked: Avalikud hüved (mitte-välistatavus, mitte- rivaalsus) Välismõjud Puudulikud turud Puudulik info Puudulik konkurents Keskkonnaprobleemid kui turutõrke tulemus Lahendused: Paremini määratletud omandiõigused Saaste maksustamine Saastekvoodid Keskkonnaregulatsioonid (õigus)
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .......................
Keskkonnariski analüüs (näide) tankla lenda õhku, autoõnnetus Keskonnarisk risk, mille tagajärg on keskkonnakahju EKSAMILLL!LL Euroopa liidu seadusandlus: kohustuslikud õigusaktid on MÄÄRUSED, DIREKTIIVID ja OTSUSED 1. Keskkonnaprogramm 1973-1976 Hetkel: 7. keskkonnaprogramm 2013-2020 !!!!!!!!!!!!!!!!! EKSAMIL VII keskkonnaprogramm Eesmärgid 2020. aastaks - Kaitsta, säilitada ja suurendada looduskapital (looduskapital loodusressursid pluss ökosüsteemiteenused) - Muuta majandus ressursitõhusaks KASVUHOONEGAASIDE ALGAASTA VÕRDLUS 1990 !!!! EKSAMIL!!! - Kaitsta tervist - Suurendada õigusaktidest saadud kasu - Muuta liidu linnad säästvamaks !!!! EKSAMIL EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA MÄRKSÕNAD: - Energia, ressursitõhus vähese co2 heitmega majandus - Nutikad ja säästvad linnad - Looduskapital - Roheline infrastriktuur - Kliimamuutustega kohanemine
Kassatsioon- ringkonnakohtu otsuse edasikaebus riigikohtusse Rahvakohtunik- ei nõuta juriidilist haridust- annab inimliku otsuse (?) Õiguskantsler- kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele- 7 aastat. Eestis Ülle Madise Riigikontroll- kontrollib riigi ja omavalitsuse majandustegevust Riigikontrolör- juhib riigikontrolli- 5 aastat. Eestis Alar Karis Majandusressursid ja majandussüsteemid Ressursid: 1. Loodusressursid: maa, loodusvarad 2. Kapital: reaalkapital, finantskapital 3. Inimesed 4. Ettevõtlikkus Majandussüsteemid: 1. Naturaalmajandus- esmaste vajaduste rahuldamine 2. Turumajandus- kasumi teenimine 3. Plaanimajandus- kõike peab reguleerima, iga asja jaoks peab olema plaan, peamine eesmärk plaani täitmine 4. Segamajandus Majandusnäitajad: Sisemajanduse kogutoodang Töötuse määr Inflatsiooni tase
teadmistest MODERNISTLIK- Algus „valgustusajastul ” : teadmised füüsikast jne aidaku ühiskonda ratsionaalsemalt ümber korraldada (sh riigivalitsemise eraldamine kirikust) Põhjuslikkuse otsimine –ÜKS TÕDE Kapitalistlike suhete domineerimine ja industrialiseerimine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Loodus inimkonna arengut piirav tegur, mis tuleb alistada tehnoloogia abil. Loodusressursid kui piiramatud vahendid modernse ühiskonna toetamisel. NT. Araali mere saatus- rajati niiskuskanalid, mis juhtisid vee inimesele tulutoovate produktide kasvatamiseks (puuvill, riis, teravili) Turkmekistanis ja Uspekistanis 20.sajandi alguses Realism -modernistliku maailmavaate üks alustalasid Inimtegevuse negatiivsed mõjud on mõõdetavad objektiivsete
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
Teadus- ja arendusosakond eelistab samuti pikaajalist juhtimisperioodi. Turundusosakonnale meeldiks aga tuua uusi tooteid turule nii ruttu kui võimalik, sest kardetakse, et konkurendid võivad oma tootega turule siseneda varem. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad tegurid, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. · Looduskeskkond ¤ Looduskekkonna moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Turundajad peaksid olema kursis järgmiste looduskeskkonda puudutavate trendidega: 1. Tooraine vähenemine 2. Energiahindade tõus 3. Kasvav saastatus 4. Valitsuse sekkumine loodusvarade ksautamisse · Majanduskeskkond Majanduskeskkonnal, kus ettevõte tegutseb, võib olla kriitiline mõju ettevõtte tegevuse edukusele nõudluse ja pakkumise kaudu.
Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elu...
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada....
Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus.
16 6. Majandus Värska vald peab ettevõtluse ja majanduse arengut piirkonnas oluliseks, kuna see tagab elanike tööhõive, parandab elukeskkonda ja kvaliteeti ning toob rahalist ressurssi piirkonda ja loob omavalitsusele tulubaasi valla töö koordineerimiseks. Majandus soodustab ka geograafiline asukoht Venemaa lähedus. Samuti rikkalikud loodusressursid vaheldusrikas loodusmaastik, mets, jõed, järved, mineraalvesi, ravimuda, savi, ehitusliiv jms. Peamisteks tegevusaladeks on puhkemajandus sh tervishoiuteenus, puidutööstus, mineraalvee tootmine ja jaekaubandus ja teenindus. Suurimad ettevõtted ja tööandjad Värska vallas on AS Värska Sanatoorium, AS Värska Vesi, AS Värska Veekeskus, Verska Mineraalvee OÜ ja OÕ Värska Laht. Värska on 1971. aastal tunnistatud ühest viiest Eestis asuvast kuurortpiirkonnast. Värska
11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel. 12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 13. Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja? a) Rahvas b) President c) Peaminister d) Riigikogu 14. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? a) Eesti Vabariigi põhiseadus b) Keeleseadus c) Omandiõiguse seadus 15. Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid? a) Rahvale b) Riigile c) Vabariigi Valitsusele 16. Mis on Eesti riigikeel? a) Eesti keel b) Vene keel c) Mõlemad d) Puudub 17. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel? a) Eesti kodanikel b) Kõigil Eesti elanikel c) Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga välismaalastel 18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? a) 18-aastaselt b) 16-aastaselt c) 21-aastaselt II. IGAÜHE PÕHIÕIGUSTE, VABADUSTE JA KOHUSTUSTE KOHTA, MIS ON
29. Kirjeldage laste õigust haridusele oma kodupiirkonna näitel. Eestis on põhiharidus tasuta kättesaadav. Koolis on õpetus suunatud lapse isiksuse,vaimsete ja kehaliste võimete arengule. 30. Kirjeldage laste õigust tervisele. Eestis on kõigile lastele tagatud tasuta ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni. Kuni selle ajani on lastel õigus saada ka tasuta hambaravi. 31. Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. LÕK sätestab, et lapse haridus on suunatud looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele. 32. Vägivald laste suhtes jaotus ja preventiivsed meetmed. 33. 32. Vägivald laste suhtes jaotus ja preventiivsed meetmed. Tagatud meetmed lapse väärkohtlemise ennetamiseks ja väärkoheldud lapsele igakülgse abi andmiseks Eesmärgi saavutamiseks:
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suu...
Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest:
Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. (kõikide liikmesriikide riigi- ja valitsujuhid, kogunetakse 4 korda aastas) Euroopa kohus EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan) 3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily) 4
koohustuste ulatust, ametlikult muutusid kohustuslikuks KK kaitse nõuete järgimine mistahes poliitikavaldkonnas, samuti ka saatsaja maksab, ettevaatlikuse ja läheduseprintsiip (st. kahju tuleb esmajärjekorras heastada seal kus see tekitati), samuti laiendati KK alase vastutuse ulatust. Valdkonnad millega KKP EL tasandil tänapäeval tegeleb on (6): kliimamuutused, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid, jäätmed. EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades. Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Konvensiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus alates
põhiväärtused rollide muutumine Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, ettekujutuste ja eeliste kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja sotsiaalse ühiselu vormides. Kaks osapoolt: vaimne ja aineline kultuur. Kultuuriväärtused on: õpitavad, üheagselt püsivad ja muutuvad. Poliitiline-õiguslik keskkond turundust puudutav seadusandlus Tehnoloogiline keskkond tehnoloogia suhted keskkonnaga Ökoloogiline keskkond Kuuluvad kõik loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab. Looduskeskkonnas toimuvad muutused: loodusliku toorme vähenemine; seadusandliku reguleerimise tugevnemine. Kaasaja majanduselu iseloomulikud tunnused: kaupade pakkumises suureneb teenuste osakaal suureneb väikeettevõtluse osakaal suureneb sissetulekute erinevus tarbija keskmine jõukus kasvab Turunduse mikrokeskkond: Firma Hankijad (tarnijad) Turundusvahendajad
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad....
sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja (Sõstra). Enne Kaspia merre jõudmist voolab Volga jõgi. Volga delta lähedal on järve vesi peaaegu mage. Suurem osa veest on normaalsest veest magedam. Kord oli Kaspia kuulus kaaviari poolest, mis on tuurakala mari. Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast (Sõstra). VEERINGE Kogu maakeral on vesi ringluses. Gravitatsiooni mõjul vesi ojades ja jõgedes aina voolab allamäge. Alguse saavad jõed mäestikes sadavast lumest ja vihmast, kus voolav vesi moodustab väikesi ojasid, liitudes hiljem võimsateks jõgedeks
mõtlemisviiside vormide. Postmodernismi pooldajad aga väidavad, et modernismi ei saa enam lõpetada ega ,,päästa". Selle asemel tuleks edasi liikuda ja leppida faktiga, et absoluutset tõde pole olemas, mis oli modernismi eeldus. Postmodernism, kui epohh Posmodernismi epohhi võib jagada kolme dimensooni · Esiteks, väidab Daniel Bell, et teadmised ja informatsioon on postmodernse ühiskonna strateegiliseks vahendiks nagu energia, loodusressursid ja masinatehnoloogia kombinatsioon oli abivahendiks industriaalsele ühiskonnakorraldusele üleminekuks. · Teine valdkond, mis on mõjutanud postmodernismi ideed kui epohhi puudutab organisatsiooni või tootmist ja tarbimist ühiskonnas. Näiteks on üleminek fordismilt post- fordismile, masstootmiselt paindlikumale tootmisele. Fordism on mõjutanud tugevalt sotsiaalset ja kultuurilist elu. Olulised muutused on toimunud valitsuse, tootmise ja
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
SKT(P) sisemajanduse kogutoodang( produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest subsiidium rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjatele toll maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel tootmistegurid nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus tööjõud täisealine ning töövõimeline osa rahvastikust, mille moodustavad töötajad ja töötud töötaja töösoovija, kes on töö ka leidnud töötu inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda varimajandus kõrvalehiilimine maksude maksmisest
tootmisvahendi omadused ja oma tootmisvõime. · Maad iseloomustab asukoha püsivus, tema ümberpaigutamatus, seetõttu on ta ruumilised varud ja paljud omadused stabiilsed. Muid tootmisvahendideid (põllutöömasinat jt) paigutab inimene tootmisprotsessis ümber, samuti võib seda teha ehitiste jt seadmetega, kuid neid tuleb kohandada maatükkide territoriaalsete omadustega. · Maaga seotud tesised loodusressursid ning tootmisprotsessiks vajalikud maa omadused on ebaühtlaselt laiali paigutatud kogu maakera pinnale, neid ei saa koondada ja seetõttu on ka tootmine laiali paisatu üle kogu maapinna. · Maa looduslike omaduste kasutamine sõltub nende majandusliku kasutamise võimalustest ja tasemest, mis on ajas ja ruumis muutuvad. · Et maa kui tootmisvahendi üheks koostisosaks on maapinnaga seotud teised
Kaupade piiratus tuleneb majanduse tootmisvõimalustest. Meile konkreetselt tähendab aga kaupade piiratus raha puudumist. Piiratud võimalus rahuldada oma vajadusi sunnib meid omakorda valima. Valik on ratsionaalse majanduskäitumise tunnus. Kujutlege, et meil on jäätist piiramatult, me võime seda saada igal ajal ja ükskõik kui palju. Natukese aja pärast me võime näha poolikuid jäätisi prügikastis. Tasuta saadud asi tekitab raiskamist. Lõppude lõpuks ei kannata meie loodusressursid sellist tarbimist välja, need saavad otsa. Kauba hulk ja selle kasulikkus. Kogus Kasulikkus Meie kasulikkushinnang sõltub kauba kogusest: 1.jäätis 10 punkti 2.jäätis 9,5 punkti 3.jäätis 6 punkti 4.jäätis 2 punkti 5.jäätis 0 punkti 6.jäätis -3 punkti 7.jäätis -6punkti · Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda suurem on kauba kasulikkus.
mahetootmise põhimõtteid järgides. Sellest tuleneb ka kvaliteedi langus. Sööda jaoks toorained (nisu,oder) ostame kohalike tootjate käest, konservandid ja lisandid sinna sisse aga Kiti kanalast (OÜ Korstnaabi), teravilja veski on farmil soetatud varem. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Kogu arvestus on tehtud 350 kana peale Ressurss Ressursi varu Loodusressursid Vesi Territooriumil asub 2 puurkaevu Maa On võimalus kasutada Sirje Saarelahe nimel olevat talukohta lisatud eelleping talukoha rendiks Füüsilised ressursid Hooned Olemas,kuid vajavad nõuetele vastavusse viimist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
