Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordu...
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindlu...
Keskaja linnused Egle Vaganova Esimesed linnused Esimsed linnused rajati umbes 9-10.sajandil Kaitseehitis, sõjameeste elupaik Esimesed linnused olid puidust Neid ehitati umbes mõne päeva või nädalaga Tulid kasutusele kivist linnused puidust linnused muutusid haavatavaks Leiutati kivilinnused, sest need olid poole tugevamad ja ei süttinud kivist linnuseid ehitati aastaid Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus
sajandil Keskaegsete linnuste võrdlus Soome 20 Slovakkia 2500 Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a Toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid
Esimesed kaitserajatised tekivad kõikjal Euroopas pronksiajal. Pärast Rooma riigi kokkuvarisemist on kindlused aga kõikjal Euroopas ligi pool tuhat aastat puidust. 6.10. sajandini on Euroopas teada umbes 800 puitlinnust, suur enamik neist oli kasutusel vaid ajutiselt. Tüüpiliselt on olemas eeskindlustused, pealinnuses on torn. Esimesed kivilinnused Mandri-Euroopasse ehitatakse 9. sajandi lõpul, aga peamiselt 10. sajandil. Põhjusena on esile toodud viikingite oht. Senised linnused polnud olnud sageli püsivalt asustatud, vaid täitsid erinevaid funktsioone: õigusemõistmiskoht, sõjaväe kogunemiskoht või metallitöötlemise koht. Kivilinnuste tüübid: · Mägilinnus 10. sajandist mitmel pool Kesk-Euroopas; · Tornlinnus: 11. sajandil rajati ja oli toona arvukaim tüüp, põhiplaan ruut või muu hulknurk. Ohu korral oli aadlikel neli valikut: 1. Jätta eluhooned maha ning pageda lähedalasuvasse linnusesse; 2
liitus ristisõdijatega; Lembitu eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( "Henriku liivimaa kroonika") Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlemis-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi. 5. Eestlastel polnud ühtsust, üksmeelt. Linnused LINNUS KES KES PIIRASID ? MILLAL ? KAITSESID ? OTEPÄÄ EESTLASED RISTISÕDIJAD 1208 VÕNNU RISTISÕDIJAD EESTLASED 1210 TOREIDA RISTISÕDIJAD EESTLASED 1211 SOONTAGANA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1216 LINDANISE EESTLASED TAANLASED 1219 LIHULA EESTLASED ROOTSLASED 1220 TARTU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1224 MUHU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227
Referaat Rüütlid ja Linnused 7a klass Artur.Andreitsuk Kes oli rüütel? Rüütel oli ratsasõjanik, kes said isandalt tasuks oma teenistuse eest maavalduse koos talupoegadega. Talupojad maksid rüütlile andamit, sellest sai rüütel toita ennast ja oma peret ning hankida endale vajaliku sojavarustuse. Rüütli varustuse kõige kallim osa oli tema sojaratsu. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.–11
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
Tegeleti ka karjakasvatusega. 4. Vanem rauaaeg: tööriistade areng, kalmed, elatusalad, muutused ühiskonnas. Pronksist tööriistad hakkasid asenduma rauast tööriistadega. Kujunesid välja nn tüüpilised tarandkalmed. Mitmed tarandid ehitati üksteise kõrvale. Põllumajanduslik asustus laiened Kesk- ja Lõuna-Eestis. Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine.
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Rist...
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust ...
sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides
Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb ol isee saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus(naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Võõrvõimude omavahalised suhted. Linnad, linnused kirikud Võõrvõimud omavahel Võitlus võimu parast jätkub. Riia peapiiskopi suhted kiskusid orduga tülile, kuna ta arvas, et ta valitseb. 1297 puhkes kodusöda. Ordu vs Riia peapiiskop ja saarelääne ja tartu peapiiskop. Võitis liiviordu. Moodustati konöderatsiooni liit 1304 riia linna ja peapiiskopi vastu. Sündmused sunnivad saatma riiast siia paavsti eriesindajat, mis toob välja köik ordu patud. Ordu taotles kokkulepet , mille alusel oleks riiapeapiiskop tema oma
Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks
sest see tundus kõige huvitavam ja ma olen ise ka keskajast ja sellele eelnevast huvitatud. See teema tundus hetkel kõige parem ja siis ma selle valisingi. Töö kirjeldus Minu töö on Eesti muistsete linnuste turismikaart , kus ma tegin internetis kaardi loomis programmiga turismikaardi Eesti muistsetest linnustest koos lühikirjeldusega. Juurde on ka lisatud pildid, et näeks, mida sa külastama lähed. Tööst jätsin välja linnused, millest pole palju järel (nt. ainult 1 müüritükk, vundament vms.). Seega, et tööd terviklikumaks muuta tegin ma selle juurde veebilehe. Töö tegemise protsess Tööd pidi hakkama tegema sellest, et tuli leida kaarditegemis programm, leida infot kõikidest Eestis asuvatest linnustest ja teha koduleht. Infot linnuste kohta sai kergesti internetist. Loovtöö kõige raskemaks osaks oli linnuste täpse
Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. (Reini jõe ääres olid linnused iga paari kilomeetri järel ja omanikus nõudsid kaupmeestelt teemaksu, kes mööda jõge kaupa vedasid). Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutatavale kohale (mäetipp), ümbritseti vallikraaviga ja sinna varuti toiduvarusid. TURNIIRID. Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid k...
· Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. · Osad seni Põhja- Lätis elanud läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega, vaid liivlased säilitasid oma asu ala Läti lääneosas 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa.
Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud
eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks ribapõllu peenar, mida on uuritud Lääne-Virumaal Võhmas, ongi peenrakivide alt saadus söe abil dateeritud 7-8 sajandiga. Kui varem arenes põllumajandus rannikupiirkondades tunduvalt kiiremini, siis rooma rauaajast hakkas Eesti rannikupiirkonna ja sisemaa asustuskeskuste areng astuma üht sammu eht arenema võrtselt. Väga tähtsal kohal olid linnused, mida hakati keskmise rauaaja alguses Eesti aladele ehitama. Eesti esimesed ringvall-linnused, mis olid sel ajal väga haruldased, rajati Lääne- Eestisse. Neil linnustel oli madal paest või raudkivist ümmargune või ovaalne vall. Kultuurkihti linnustelt enamasti ei ole leitud. Eelrooma rauaaja lõpus ehitati linnuseid ka Ida- ja Kagu- Eestisse. Samal ajal ehitati linnuseid ka metsaaladel Eestist idas ning ka Lätis, vähemal määral ka Rootsis ja Soomes
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku...
esemeid ka teistele. Hoonet, kus meie sepad töötasid, nimetati sepikojaks. Eesti ala jagunes kihelkondadeks, mis koosnesid paljudest küladest. Kihelkondi oli muinasaja lõpus umbes 50. Igas kihelkonnas oli üks või ka mitu linnust see oli tavaliselt mäekünkale või raskesti ligipääsetavale soosaarele ehitatud puust kindlus, kuhu vaenlaste rünnakute või röövretkede puhul pakku läksime. Paikades, kus polnud mäekünkaid, kuhjasime ise kõrge valli. Suured ja tugevad linnused olid näiteks Otepää, Varbola ja Lehola. Kihelkondade ja linnuste juhte nimetasime vanemateks. Vanemad olid samas ka sõjaväe ehk maleva juhid. Väga tähtsaid küsimusi ei otsustanud aga vanemad üksi, küla või kihelkonna olulised probleemid lahendasime ühiselt rahvakoosolekul.
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad.
Eesisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvasid. Peenemaid riidesorte ja muud luksuskaupa. Kõik tuli peamiselt läänest. 4. Nimeta kaheksa suuremat ja kuus väiksemat muinas maakonda Eestis. 8 suuremat muinasmaakonda oli: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 6 väiksemat munasmaakonda oli: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana 5. Milleks ehitati linnuseid. Linnused ehitati sellepärast, et oleks koht, kus peitu minna vastase eest, näiteks sõja perioodil. Oli Ringväll-Linnused ehk siis suuremad ja võimsavamad kui kunagi varem. Väiksemad linnused vahetati Ringväll-Linnuste vastu välja. 6. Kirjelda eestlaste suhteid oma naabritega. Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased
HILIS- JA KÕRGKESKAEG Linnade taastekkimine kõrgkesk ajal : Linnad kestsid varakeskajal Hispaania rannikualadel, paljud linnad olid juba langenud, aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam. Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili). Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle tagajärjel väheneb ka suremus. Rahvaarv hakkab kasvama ja seetõttu hakatakse kasutama praegu veel kasutamata maid ja seega asustus ti...
Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild
residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taani all Rävala Lääniaadli teke · Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. · Linnused - rajati maa kindlustamiseks. · Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. · Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. · Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas(lään tuli välja osta). · Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud
Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu. Relva tähtsus ja tähendus Keskajal oli relval küll eelkõige võitlusvahendid, kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Nii sümboliseeris osa relvi teatud sotsiaalset kuuluvust: näiteks mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks ja relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikum...
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem
hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas
Kasutusele võeti oma soorauamaak. 3-2 saj eKr toimunud muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad) Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused. 1. mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2. neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele.Nad meenutavaid suuri voodeid(Kalevipoja säng) 3. Ringvall-linnused Lääne-Eestis kus oli tasandik tuli ehitada linnus tasasele maale.Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunslik vall.
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmist...
eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Euroopa keskaegse kultuuri silmapaistvaimaks väilseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9.sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas käis sel ajal juba täie hooga. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada, samuti ümbritseti linnus vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse
Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma, see aga oli kulukas. Kuna naistel oli teatud juhtudel õigus isa pärandile, püüti valida peigmees sugulaste hulgast, et varandus ei läheks väljapoole suguvõsa. Tihti oli kasulikum tütre mehelepanekust sootuks loobuda, tütar saadeti kloostrisse ja pühitseti nunnaks. Karl Suure riigi lagunemisele järgnenud segaduste ajal hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse oma linnus oli, elasid endiselt tagasihoidlikes tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega, alumisel aga sulased. Sageli piirati sellised linnused paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Peatorni või hoone ümber rajati
Eevald Piirisild ,,Eestimaa linnused" Retsensioon Külastasin Eevald Piirisilla akrüülmaalide näitust ,,Eestimaa linnused". Näituse maalid on paigadest, kus sai alguse eestlaste vabadusvõitlus. Näitusel ,,Eestimaa linnused" on välja pandud 36 maali, mis pärinevad aastatest 2005 2008. Peale ordulinnuste võib leida näituselt maale muinaslinnustest (,,Varbola"), kabelidest (,,Maarja kabel") kui ka kloostrist (,,Padise"). Saarlasena hakkasid mu silmad otsima Kuressaare linnust, kuid kõige pealt jäi mu pilk pidama Pöide kirikul. Maal ,,Pöide" mõjus tõetruuna. Kirik oli hästi sobitatud kokku hajuva maastikuga. Järgnevalt siirdusin Kuressaare linnuse juurde, kuid pidin pettuma. Maal mõjus rohkem joonisena kui maalina, kuna kunstnik oli kasutanud Kuressaare linnust maalides üpriski sirgeid piirjooni. Minu lemmikmaal näituselt ,,Eestimaa linnused" oli Toolse ordulinnus, mi...
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8-
Rüütlikultuur Elukutselised sõjamehed ühiskonna kaitsmine Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad
elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit
Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister. 4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed. -1343-1345 Toimus nö võimuvõitlus Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Pidev võitlus riia linna pärast. Ordu soovis endale Põhja-eestit. Peamiselt tahtsid eestlased olla peremehed oma maal. eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske. Tagajärjeks müüs Taani kuningas Põhja-Eesti sakslastele. Talupoegade elu halvenes veelgi. 5. Linnused -Keskajal kaeti Liivimaa tiheda linnuste võrgustikuga.Umbes kolmandik liivimaa linnustest asus eesti territooriumil. Uued linnused kujunesid maaisandate võimu- ja halduskeskusteks. Esimesed linnused jälgisid oma plaanilt looduslikke pinnavorme(nt otepää linnus). 13 saj teisel poolel said valdavaks kastelli tüüpi linnused(korrapärased nelinurksed linnused). 14 saj algul valmis viljandis Liivimaa üks suuremaid konvendihooneid. Ruume ühendas ristkäik ja oli 4 hoonetiiba
alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus
Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi.
Milline oli kohalike elanike suhtumine sõjasündmustesse? Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad. Halvenenud olukord viis talupoegade vastuhakkude puhkemiseni. 10. Millised olulised muutused toimusid Eesti ajaloos järgmiste rahulepingute sõlmimise tulemusena? A)Rootsi ja Poola 1629 Kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla, samuti ka tänapäeva Põhja -Läti koos Riia linnaga JZ)Venemaa ja Poola 1582 Kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale T)Venemaa ja Rootsi 1595 Venemaa tunnustas Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Inglismaal. Kahe riigi piir hakkas kulgema piki Narva jõge P)Venemaa ja Rootsi 1583 Rootsile jäi nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused B)Rootsi ja Taani 1645 Taani aeg Saaremaal sai oma lõpu 11. Milline nimetatud lepingutest muutis sinu arvates kõige rohkem Eesti ajalugu?
Pronksiajal tegeldi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Sisemaal ka alepõllunduse kalanduse ja jahindusega. Vanemal rauaajal oli põlluharimine ja karjakasvatusega ning hakkas arenema käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes). Vahetuskaubandus. KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGAEG 1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult LõunaEesti (Otepää) kaitstud küngastele Neemiklinnused Meenutab kumerate külgedega kolmnurki pealtvaates Üle Eesti va
1.Milliseid muististe liike Sa tead? Mille poolest need omavahel erinevad? Irdmustised - triistad, relvad, asjad Kinnismuistised - linnused, hauad, majad Kinnismuistised on rajatud maa klge ning neid ei saa teisele kohale panna ja vahetada 2. Mida thendab kammkeraamika kultuur? Kust on nimetus prit? Kammkeraamika kultuur - *tehti terava phjalisi nusi *mustrid olid kammiga tehtud, selleprast sai ta sellise nimetuse *levis vga hsti maaviljelus *kalapk, jaht ja korilus *surnuid maeti toa pranda alla *vga palju panuseid - merevaigud, ehtedm riistad, relvad *kaubavahetus 3. Millised olid eestlaste philised elatusalad muinasaja lpul
hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi. Külade tüübid : hajaküla, sumbküla, ridaküla .
Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Hakkati eestisse rajama 13. Saj. Peamised tüübid: 1)mägilinnus-olirajatud igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2)neemiklinnused- neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. 3)ringvall-linnused-võimsate paekivist laotud vallidega linnused. Eestlaste naabrid- Eestlastel oli sageli kokkupuuteid oma naabritega, küll sõdides, küll kaubeldes. Oma asendi tõttu oli Eesti läbikäimise läveks lääne ja ida vahel. Soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head, lõuna poolt naabritega tuli aga aeg ajalt ette tülisid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
