Ajaloo lühike kuid hea konspekt (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine-

Ajalugu

7

docx

Eesti Muinasaeg

tegevusalad, matmiskombed, uued oskused. Rauaaeg (500eKr-1200pKr) Keskmisel rauaajal (450-800) oli elu võrreldes eelmise perioodiga muutunud rahutuks. Seda näitas linnuste ehitamine, arvukate peiteleidude olemasolu ja ohvriandide leidmine, mis võib viidata jumalatele ohverdamisele enne sõjaretke, hauapanuste hulgas leidub relvi. Raua eelis: vastupidavam kui pronks ning lihtsam töödelda ja tööriistad saavad teravamad. Kooselu Elati üksikperedena, kuid olid tekkinud jõukad talud ­ varanduslik kihistumine. Asulate iseloomustus Talud moodustasid küla, mis kuulus mingi linnuse piirkonda ­ linnus- asula kompleks. Külad ühinesid kihelkondadeks ja need maakondadeks. Rauaaja lõpul tekkisid esimesed varalinnalised asulad ehk aolinnad. Elatus- ja tegevusalad a) Karjakasvatus (lambad, kitsed, sead) b) Põlluharimine:

Ajalugu

7

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

nöörkeraamika küttimine, korilus. leidus rohumaid asulatest väljapoole, Vaikselt tegeldi jubakariloomadele. kõrgematele ka loomakasvatuse Üksikpered küngastele.Maahau ja maaviljelusega, d, laipmatus. Maeti kuid vähe. külili ja kägarasendis. Kammkeraamika- Välispinda ilustati lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Nöörkeraamika- Ilustati nöörjäljenditega, venet e. paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud auguga kirved. Kammkeraamika kultuur oli Kunda omast kõrgemal, sest: 1) 1)kiviesemeid lihviti 2) 2)osati valmistada savinõusid

Ajalugu

8

doc

Eesti muinasaeg

Pärast Rjuriku surma sai valitsema Oleg, kes 1882. aastal vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Sel perioodil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid Olegil ka Kiievit vallutada. Venelased kutsusid eestlasi tsuudideks. 11. sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada. NÄITEKS korraldas Jaroslov Tark sõjakäigu Eestisse ja rajasid Tartusse oma tugipunkti. Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev, kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega ­ pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu.

Ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis

AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg ­ on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni.

Ajalugu

6

docx

Eesti muinasaeg

Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg ­ periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr.

Ajalugu

4

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

* Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad

Ajalugu

Kommentaarid (0)