"liivi" - 2064 õppematerjali

Liivi sõda

LIIVI SÕDA Liivi sõda algas, kuna Venemaa tahtis vallutada Liivimaad, et saada pääsu Läänemerele. Sõda algas 1558. aastal, kui Venemaa vallutas Narva ja hiljem Tartu. 1560. aastal purustasid Vene väed Oomuli lahingus Liivi ordu väed ja vallutas Viljandi. Sõtta sekkus ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu

Liivi keel

Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter

Liivi sõda

Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Sõja kulg tunnistas veel kord, et Vana-Liivimaa jõud on nõrk. See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See ei hakanud aga kehtima enne kui 5 aasta pärast, sest alles siis pidi lõppema Vene-Poola vaherahu.1557 .aastal sai ümber ka Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga

Liivi sõda

1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja. Eesti pärast liivi sõda: Lõuna-eesti ja läti alad läksid poolale.Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada. Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks. 1699 sõlmiti saksamaa pealinnas liit rootsi vastu. Liidu eesmärk oli likvideerida rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur

Liivi sõda

Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustik...

Liivi sõda

Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 ­ rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 sõja tegelik algus Narva vallutamine. Tol ajal oli jõukas ja ilus. Ordu oleks pidanud Venemaale vastu astuma ja algselt ka seda tegi. Sp nimetatakse sõja algust ka Ordu ja Venemaa vaheliseks sõjaks. *Sekkus Poola, sest ei tahtnud Venemaa suurenemist. Kodusõda ka Tartu piiskopkonna ja ordu vahel enne Liivi sõda. Tartu piiskop palus Poolalt abi ning poola lootis Vana-Liivimaa endale saada. *1558-59 Venemaa rüüstas ja tegi,mis tahtis. Ordu oli aga nõrk ja andis alla. *1559sekkus Taani: huvitatud Saaremaast, ostis ära ja pidi Venemaa vastu seda ka kaitsma. Hertsog Magnus ­ taani kuninga vend. Ta oli salakaval ja petis ning hiljem ka Ivan Julma kaasosaline. *1560a. 2. august- Härgmäe lahing (ordu vs venemaa). Sellega purustati Ordu täielikult! Sellega oli lõppenud Vana Liivima e Ordu aeg

Liivi sõda

seas. Patkul asus looma mitmeid liite ja intriige Rootsi vastu. Käis Poola ja Peterburis Peeter I juures, tahtis, et need riigid Roosile kallale tungiks. Patkuli käitumine üheks põhjuseks, miks Põhjasõda puhkes (suht väike, aga ikkagi) Aadlike vastuseisuga tekitas Rotsi endale negatiivse olukorra, Põhjasõja alagdes mõisnikud kohe venelaste poolel, talupojad aga pooldasid rootis võimu. Paljud linnad kaotasid rootsi ajal oma linnaõiguse, kuna liivi sõja ja katkude tulemusena oli rahvastik väga palju vähenenud. Mitmed asulad liideti mõisa maadega. Väga oluliseks tõusis Narva, ilus suur võimas linn, kuhu ehitati uhkeid hooneid jne.Narva muutus palju olulisemaks Tlna-st kaubasuhetes Venemaaga nt. Rootsi tahtis isegi kroonida Narvat teiseks riigi pealinnaks. Sajandi lõpupoole jälle sõjaline oht, Venemaa tugevnes. Seega asuti linnu kindlustama neise hakati

Liivi sõda

3 SISSEJUHATUS Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle ­ Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja siin aset leidnut.Peale selle pole mingi uudis, et tundides võetakse teemasid läbi siiski üpris üldiselt, mis on ka arusaadav, sest aeg ja õppeprogramm surub peale.Seega, antud töö on suurepärane võimalus süveneda ühte tähelepanuväärsesse ja eestlaste jaoks tähtsasse teemasse.

Liivi sõda

Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager  Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med  Liivi ordu häving pillav eluviis sõjaline nõrkus 1560 alustasid Vene väed uut pealetungi: 2.08.1560 Hoomuli lahing Viljandi ordulossi vallutamine Fürstenberg viidi Venemaale 1560 Kettler palub abi Poolalt/1561 vannub truudust Poola kuningale 1561 poolakad aetakse Tallinnast minema ja asendatakse rootslastega  Talupoegade ülestõus 1560 sõja majanduslik raskus lasus talupoegade õlgadel abistati vaenlase vaenlasi 1560 sept

Liivi keel

Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed

Liivi keel

Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ­ ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 ­ 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast

Liivi sõda

Liivisõda 16 saj oli vana ­liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana-liivimaa vallutamist.vana-liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane.sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533- 1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn ,,tartu maksu".nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana- liivimaa viimase kodusõda ordu ja riia peapiiskopi vahel,sellesse sekkus Poola- Leedu,kes nõudis et ordu endaga venemaa vastase liidu sõlmilks.Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud. Liivi sõda 1558-1583 Algas 1558 talvel sig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva....

liivi sõda

5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva. *Karl XII-rootsi kuningas *Boriss Seremetjev- vene väejuht Rahvastik: *asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk. Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust. *asustus 18saj-näljahädale kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi. Peale väina. Katk tabas ka linnade elanikke, surid arstid ja kirikuõpetajad. Alles oli u170 000in.

Liivi sõda

Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik ­ orduriik ­ annab end Poola kaitse alla(hiljem si...

Liivi keel

Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö),

Liivi Luik

mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988).  Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 Spender-Trust-Stipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin

Liivi orduriik

Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude.

Juhan Liivi

Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Juhan Liivi isa, Benjamin Liiv, oli oma naise ja vanemate lastega Veskirahva perest asunud

Liivi keel

Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene

Liivi Keel

Salme Põhikool Kadri Pruul 9.klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1  LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka

Liivi Sõda

- Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul ­ hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 ­ 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 ­ vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 ­ Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 ­ Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja

Liivi sõda

Liivi sõda (1558-1583) · Enne Liivi sõja algust oli Eesti aladel olemas Tartu-ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda

Liivi sõda

Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika ­ soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes,

Liivi sõda

Liivi sõda

TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61.

Liivi sõda

isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 ­ Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu ­ 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 ­ jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 ­ kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 ­ sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi ­ uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1560 ­ venelased alustasid uut pealetungi, Härgmäe lahingus võitsid ülekaaluliselt ordut. Viljandi linnus anti üle venelastele, rüütlid andsid ordu välja ja said õiguse vabalt lahkuda. TALUPOEGADE ÜLESTÕUS:

Liivi sõda

aastal Pljussa rahulepinguga ,millega Venemaa tunnustas rootsi võimu Põhja-Eesti üle. Saaremaa jäi taanlastele. Aasta enne sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Vene vahel. Vahetati omavahel mõningaid territooriume ja linnu, mille käigus osa Liivimaast koos Tartuga sai Poolale. Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud

Liivi sõda

Ajalugu Liivi sõda: Sõja taust: vana-liivima ümber kogunesid tugeva keskvõimuga riigid- venemaa,rootsi, taani ja poole-leedu. Samal ajal oli vana-liivimaa killustatud,nõrk ja sisetülides. Sõja põhjused: sõja ajendiks oli nn tartumaksu maksmata jätmine venemaale. Sõja tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma valdusi laiendada. Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist.

Liivi sõda

Liivi sõda: 1558-1583 Põhjused: 1) Liivimaa killustatus 2) Ümberkaudsete riikide kasvav võimsus ja võimuiha Ajend: Tartu maks- Tartu piiskop peab hakkama Vene tsaarile maksu tasuma Osalejad: 1) Venemaa- Ivan IV Saatis Alutaguse kanti mongolid 2) Rootsi 3) Leedu-Poola 4) Taani- Magnus Tagajärjed 1) Liivimaa oli rüüstatud ja pooleldi inimtühi maa 2) Jagunenud Rootsi ja Poola vahel 

Liivi ning Põhjasõda

2) Soov saada tagasi oma kaotatud alad 3) Soov saada ülemvõim Läänemerel Jutt Eestimaa kuberneri Gustav Oxtenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris 1645 aastal pärisorjuse. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rüütlid rentisid oma mõisaid siinsetele sakslastele. Põllumajanduse põhiliseks alaks oli teraviljakasvatus ja sellest omakorda viina põletamine Rahvastiku muutumine 16,17saj. Pärast Liivi sõja lõppu oli rahvaarv vähem kui 100 000. Tühjadele maadele asusid elama uued elanikud, kes olid suuremas osas pärit Venemaalt, Lätist ja Soomes. Uus rahvastik sulandus eestlaste kuoltuuri sekka . 17 saj. lõpuks oli elanike arv Eesti aladel suurenenud 3.5x.

Juhan Liivi Loodusluule

2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit ­ loodusluulet ­ tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti

Juhan liivi referaat

ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? Elulugu Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja ­ vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks

Liivi seminar armastusluules

Juhan Liiv Seminar teemal ,,Armastusluule" Juhan Liivi loomingus sisaldavate armastusluuletuste arv pole suur. Juhan Liivi armastusluule on võrreldes loodus- ja isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega. Sealjuures toetuvad need enamuses haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu kuju esitamine pateetilises kulla- ja päikesesäras. Teisalt on Liivi hilisemas armastusluules märgata ka ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite kasutus. Luuletajale on armastatud neiu ilu, õnne, valguse, elu ja õitsengu kehastajaks. Näidetest tooks välja ,,Lilleneid", ,,Ei sinu ilust", ,,Üle vee". Tema ilmumine toob päikese ja peletab mure ­ ,,Sa tulid". Luuletuse ,,Sina ja mina" ülesehitus tugineb traagilisele kontrastile, mille moodustavad õitsev neiu ning surma ees seisev luuletaja

Juhan Liivi Luuletused

Sügise J. Liiv Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. KES MEELDIDA TAHAB -- Juhan Liiv Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel -- peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei t...

Juhan Liivi luule

Juhan Liivi luule  Sügise päike Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind.  Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast ­ tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane...  Pikne Raske, palav õhk ­ hingekitsikus ­, väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl.  Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga!  Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos ­ mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.  ...

Liivi sõda 1558

Venemaa kontrollis ka nt Virumaa alasid. Siinsete väikeriikide valitsejad tundsid ohtu ja hakkasid ostima liitlaseid. Ordu otsis kontakti Poola,Leeduga. Ordu andis end Poola kaitse alla. Saare- Lääne piiskop 1559 müüs oma valdused Taani kuningale. Saare-Lääne piiskopkond lõpetas oma eksisteerimise. Esialgu kuulusid Taanile nii Saaremaa kui Läänemaa valdused. Taani kuningas ei valistenud neid alasid ise, vaid andis need valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Vend jõudis olla Liivi sõja ajal mitme riigi teenistuses. Edasises sõjategevus ordu, mis oli peamine sõjaline jõud, edu ei saavutanud. 1560 toimub viimane ordu poolt peetud välilahing. Jõudude vahekord oli väga ebavõrdne. Ordu kaotas selle. Siisele Vana-Liivimaale ei jäänud enam ühtegi tugevat sõjalist jõudu. 1560 puhkes Harjumaal ja Läänemaal talurahva ülestõus. Nad valisid omale kuningad ja asusid piirama Koluvere linnust. Ülestõusnud

Liivi lahe rannikumadalik

Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik.  Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p)  Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja Rannametsas ka mõni kõrgem koht. Need on Eesti kõige kõrgemad luited:

Liivi sõda 1558

Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Venemaa, Rootsi, Taani, Poola-Leedu ühisriik 2. Mis on Tartu maks? Tartu piiskopkond pidi Vene tsaarile maksma ühe marga aastas iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Venemaa, Rootsi, Poola, Taani 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Taanilt 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Tõi kaasa kannatusi ja koormisi, külad jäid kaitsetuks, talupoegade ülestõus, näljahäda 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Põhja-Eesti oli Rootsi võimu all, Lõuna-Eesti Poola võimu all, Saarema Taani võimu all. 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Sigismund II August(Poola), Karl IX, Gustav II Adolfs, Erik XIV(Rootsi), Frederick

Liivi- ja Põhjasõda

Üritati pidada läbirääkimisi, kuid ei suudetud. Kevadel algas ulatuslik hõivamine. Algas Narva piiramine, mis ka varsti alistus (säilitas kaubandusõigused). Venelased suundusid Tartu peale ja kuna ordumeister polnud suutnud ikkagi vastupanu koondada, taandus ta Lätimaale. Tartu alistus 18. juulil ? Tartu piiskopkonna lõpp. Augustis vallutati kiiresti väikseid linnu. Taani vahendusel sõlmiti pooleaastane vaherahu. Sellel ajal hakati otsima välisabi. Liivi ordus saavutati kokkulepe Poolaga ja SaareLääne piiskopkond sõlmisid lepingu Taaniga. 1560. alustasid Vene väed uut pealetungi. Viljandi ordulinnus alistati. Eesti talupoegade olukord läks järjest raskemaks. Külasid rüüstati ja maksud olid kõrged. Nähes venelasi kui oma vaenlaste vaenlasi, abistati neid. Algas talupoegade ülestõus, mis hakkas suunduma Koluvere linnuse juurde, kus ratsasalk ületõusu maha surus.  Kõik kokku sundis Liivimaa võime otsima uusi isandaid

Juhan Liivi loodusluule

Loodus Juhan Liivi luules Ehkki Liivi elu ei olnud kerge, üksindus ja skisofreenia mõjusid talle laastavalt, suutis ta leida endale muu ''kaaslase'' peale inimeste, kellega ta oli väga lähedases suhtes ­ looduse. Kuna Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses, siis kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu,

Ajalugu - Liivi sõda

kaevata  Rootsi suhtus Eestisse ja Liivimaasse erinevalt, sest..  Eesti liitus Rootsiga vabatahtlikult, aga Liivimaad pidi vallutama  Talurahva õigused erinesid Taani võimu ajal Saaremaal ja mandril selle poolest, et..  Saaremaal valiti ametkondade valitsejate abilised talupoegade seast  Saaremaal võisid vakusekohtus olla ka talupoegadest õiguseleidjad  Sammud, mis viisid Liivi sõja puhkemiseni  ei pööratud tähelepanu alade kaitsele  Liivimaa oli killustatud( usuliselt ja poliitiliselt)  Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest..  Poola võimu ajal tahtis Poola taaskehtestada katoliiklust ja maid riigistada ning see privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused  Kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal  Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine

Juhan Liivi luule

kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on ​epiteet​ ‘’ja ​ kauneid​ radasid rajab’’ ​ja ​metafoor ‘’ja​ põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2

Liivi lahe rannikumadalik

ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumada likud/maastike_looduslik_liigestatus_uus  Pinnamood • Pinnamoes on levinud rannikuterrassina kujunenud liivased meretasandikud ja kivirohked uhutud moreenitasandikud. • Maastikupilti ilmestavad rannavallid ja nendevahelised sood, mandriosas jõgede alamjooksu orud ja kohati madalad luited. http://et.wikipedia.org/wiki/Rannavall  Aluspõhi • Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk- Devoni ladestik ja Jaagarahu lade. http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avam us  Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30

LIIVI SÕDA

1629. sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Sõjad jätkuvad 1645. sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja Saaremaal. 1654. puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, tungisid Poola alale ka Rootsi väed. Rootsi ja Vene koostöö ei laabunud ning nende vahel tekkinud tüli viis nad omavahelisse sõtta. Rootslaste vastu astusid sõtta ka poolakad, kes üritasid ebaõnnestunult vallutada Pärnut. Asustus pärast Liivi sõda: 1620. aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 75% taludest olid maha jäetud või tühjad. Vähem said sõjas kannatada saared ning Kagu-Eesti. Tartus anti peremeheta jäänud majad tasuta uutele omanikele. Astustus Rootsi ajal: Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti alal polnud sõjategevust

Juhan Liivi luule

Vene-Liivi sõda

Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused:  Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa)  Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid  Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamin...

Ajalugu - Liivi sõda

Liivimaa täielikuks alistamiseks.  Aprill-Narva piiramine.  Mai keskel Narva alistus.  Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama.  11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-1576 Venemaa suur sõjakäik(vallutas Pärnu ja Saaremaa, Rootsile jäi Tallinn ja Hiiumaa) Sõja rahu 1582 Poola ja Vene vaheline rahu(Jam Zapolski) Venemaa sai tagasi alad kuhu oli Poola tunginud, kuid loobus Liivimaast. 1583 Rootsi ja Venemaa vaheline rahu,

Juhan Liivi aastaajad

Juhan Liivi aastaajad Kevad Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ­ mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. --- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata ­ põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ­ ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus")  --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küps...

Juhan Liivi looming

isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale. Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla. Rõõmsamad luuletused: ,,Meri"- ... ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti. ,,Isamaale"- jagab kõike Isamaaga ,,Mis meil kaunis, mis meil kallis"- ... Isamaa on meile kallis, ta meil kallis, püha on, ta on meie kindel side, ta on meie õnn. ,,Sinuga ja sinuta"- ... Isamaa