50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
musim0ps
Õppematerjali autor
Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt
Salme Põhikool Kadri Pruul 9.klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka
Tartu Tamme Gümnaasium LIIVLASED Kirjanduse referaat Autor: Triinu Kangur 10te Tartu 2016 Sissejuhatus Liivi keel on keel, mida kõnelevad liivlased. Liivi keel, mis on eesti keele lähim sugulaskeel, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased nimetavad end randlasteks (rândalist) ja oma keelt rannakeeleks (rândakêl). Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine ja see sümboliseerib rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Hetkel liivi keelt emakeelena enam keegi ei kõnele. Liivi keelt räägib veel umbes 20 inimest Lätis ja seda teise keelena. Kokku on registreesinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. 1991. aastal kuulutati liivlased Lätimaa põlisrahvaks. (2) Keele omapära Liivi keelt on kõneletud kahes kohas: Liivi lahest ida ja lääne pool
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja
ja naised paremale küljele). * Eestlaste etnogeneesi ehk eestlaste kujunemist oleks võimalik uurida geneetika (kuigi on leitud vähe luid), arhheoloogia, antropoloogia ja ka keeleteaduse kaudu. -) Vanem teooria eestlaste pärinemisest ehk keerepuu teooria, mis hakkas kujunema 19. sajandi lõpul. Selle teooria kohaselt leidus algkodu, mis asus Uuralites, kus kõneldi algkeelt ja kui seal algkodus rahavaarv kasvas, toimus rahva lahknemine ning tänu laiali asumisele muutus ka keel ja toimus jagunemine. Rahvad läksid nii läände kui ka itta ning kõige kaugemale läände jõudsid tänased ungarlased, kes said mõjutusi ka türklastest. Vanem teooria seostas eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri tekke ja levikuga ning sisse rändega Eestisse. Vanema teooria järgi peeti noorkeraamika rahvaid, vaid lätlaste ja leedulaste esivanemateks ning ka kundakultuuri rahvaid ei seota eestlastega. -) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980
Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa Hertsogkond, 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid