Pessimism, armastus ja lootus Juhan Liivi isamaaluules Kui teised ärkamisaja luuletajad kirjutasid isamaaluules romantilisest ülevusest ja ilustavatest fantaasiapiltidest, siis Juhan Liiv kirjeldas suuri hädasid ja painavaid probleeme. Enamus isamaalisi luuletusi oli kirjutatud pessimistliku alatooniga. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju,
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk.2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi.3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel
Kelli Hinn 8A ALATSKIVI REIS 30.septembril käisid 8a ja 8c klassi õpilased Alatskivil Juhan Liivi muuseumis ja Alatskivi lossis. Esimese asjana nägime õppereisil Juhan Liivi elukohta ning saime palju uut huvitavat teada. Juhan Liiv ise oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema luulepõhiteemadeks oli loodus, isamaa ja isiklik saatus. Juhan oli veendunud, et kunagi rajatakse Eesti riik ja rahvas saab vabaks. Kuid tema seda oma silmadega ei näinud. Juhan Liiv sündis 1864.a ja suri 1913.a. Klassidega käisime ka Juhan Liivi hauasammblal Alatskivi surnuaial, ning õpetaja Sirje Hüvato süütas küünla tema mälestamiseks.
Liiv ilmselt arvas, et ta ei suuda teistele midagi anda ja inimestel ei ole vajadust tema järgida ning austada. Oma luulet laidab kirjanik väga tugevalt luuletuses Minu luule. Mu luule, sina oled kui haige tiivaga lind, kel kull ära kiskunud tiiva ja kellel haige ka rind. Lugedes Liivi üht luulekogudest, jäi mu silm peatuma pealkirjal ,,Lumehelbeke", mis tuletas mulle kohe meelde aega, mis veel väiksem olin. Kui oli vaja mingisugune luuletus pähe õppida, oli see just sobiv oma kergete riimide ja lihtsuse pärast. Kui sõnad meelest läksid, siis sai ikka omast peast veel juurde ka lisada, põhiline oli ikka tasa tasa. Enne eilset, ma ei olnud Juhan Liivi luulega eriti suures kokkupuutes olnud, kuid see vähene, mis
trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakendas Liivimaal inimeste massilist ümberasustamist. Kolmel korral küüditati Tartu elanikke. Samuti tapeti tsaari käsul paljud Narva vene kaupmehed. 5. Liivi sõda. Eeldused, põhjused, käik, tagajärjed. 1558-1583, Vana-Liivimaa Eeldused: Ordu oli nõrgenenud Liivimaa oli killustunud Relvastus arenenud ja seda oli vaja „katsetada“ Põhjused: Venemaa tahtis häid kaubateid Väljapääsu Läänemerele Taani ja Rootsi soovisid kehtestada ülemvõimu Läänemere idakaldal Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu omavahelised suhted pingestunud
Rahateemaliste luuletuste analüüs Asko Künnapi ja Toomas Liivi näitel Asko Künnapi luuletuses võib raha võrrelda suhtega. Suhtega, kus tunded on vaid ühel osapoolel ning need ei ole õrnad tunded. Tegu on juba pigem armastusega, mis pole loodud kestma ning milles üks osapool saab tohutult haiget, kuna teda ei armastata vastu ning kogu ta vaev läbi pika perioodi oli asjata. Võrreldes raha suhtega, võime leida erinevaid ühiseid tunnusjooni. Näiteks esialgu tahtsid mõlemad
Henry novellide alla. Teine, haruldasem, olevat teataval keerukusel ja jätkuvusel põhineva mulje efekt ehk novell, mis on avatud süzeega esitatakse näiteks üksnes katkend elust, mitte mõni terviklik osa sellest ning lõpetatus on asendatud lõpetamatusega. VENE VORMIKOOLKONNA AUTORID NOVELLIST. Et novellis etendab kompositsiooniline külg sageli olulist osa ning on lühiduse tõttu suhteliselt kergesti kirjeldatav, pälvis see zanr vene vormikoolkonna autorite tähelepanu. Kuid Liivi arvates iseloomustab vene zanriteooriat ebajärjekindlus. Suurima panuse on vene vormikoolkonnast Liivi sõnul andnud M. Petrovski. Artiklis ,,Novelli morfoloogia" arvab ta, et novell on suletud jutustus, mis peab edasi andma kujutatava elu terviklikkuse. Samuti jagas Petrovski novelli ajatasandid: 1) Minevikutasand- kesksele sündmusele eelnenud tegevus, mida mingil määral kajastatakse 2) Olevikutasand- keskne sündmus 3) Tulevikutasand- kesksele sündmusele
Rahvastik Rootsi ajal Brita Lodi Asustus pärast Liivi sõda · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. · 1620.aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 120 000-140 000 inimeseni. · 17.sajandi algul oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. · Enam laastatud oli suurtelinnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele.
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558
Liivi sõda (1558-1583) 1. Vana Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast.
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“
2014. a Tartu NAKi suvepäevadel jõudis huvilisteni isehakanud kirjandusteadlase ja luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja
· Liiv kui "hull geenius" Third level · Loomingut on tõlgitud arvukatesse Fourth level võõrkeeltesse Fifth level · J üri Talvetilt on Liivi-huvi tõttu tänaseks sündinud kuus raamatut · Liivi Muus e um Alatskivi vallas "Rukkivihud rehe all" Click to edit Master text styles · 1964 Second level · Lugemiselamus: kohati jäi Third level segaseks Fourth level Visuaalne külg: pildid · Fifth level
Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Paljudes luuletustes on kodu ja tee (idamaa sümbolid). ,,Härdus" ei meeldinud ametnikutöö. ´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö, ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö ei suuda kõike mõista mee.´ · Lasteluule · Autobiograafiliste jutustuste kogu ,,Minu sõbrad" Juhan Liivi ja Ernst Enno ,,Rändajate" võrdlus Sarnasus Erinevus · Hiline aeg · J.Liivi tee viis kuhugi, Enno tee ei vii · Üksindus kuhugile · Kurb meelelaad · Ennos tundmatu tee, detailirikas. Liivis · Tegelane on rändaja lühike tee, ei kirjelda nii palju
Rännak tärkamisest hääbumiseni Lydia Koidula ja Juhan Liivi eluteemalise luule võrdlus Mis on elu mõte ning kuidas elada täisväärtuslikku elu on küsimused, millele igaüks peab ise vastuse leidma. Rahvusliku ärkamisaja kaks kirjanikku näevad seda teekonda, vaatamata sarnastele eluaastatele, üsnagi erinevalt. Kui Lydia Koidula näeb eluteed pigem positiivse nurga alt, siis vastupidiselt sellele Juhan Liiv on kritiseeriv. Mõlemad kirjanikud kirjeldavad eluteekonda läbi looduse. Palju on luules kasutatud sügist
Õ.lk 94-124 Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Naaberriigid. Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa 2. Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. ( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.) 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.
Peale seda Saksa-Rooma sai vihaseks, sai õrna insuldi, hormoonid hakkasid möllu laskma, ning lendasid tagasi Eestile kukile suurema sõjalise koosseisuga kui varem. Talupoegade õiguslik seisund, kohustused, sotsiaalne koosseis. – kohustus alluda aadlikele, pidi makse maksma tööga. Sotsiaalne koosseis sõltus põlvkonna järgsest sündivusest talupoeglusesse, nägid üksteist kui vendasid, ning aadlikke kui venelasi. Vana-Liivimaa poliitiline korraldus, kirikukorraldus, Liivi ordu Linnad ja kaubandus Tsunftide ja gildide roll linnas. Läbi organisatsioonide said mingid eesti vennad suhteid samade organisatsioonidega Teistes maades. Hansa liidu tähtsus Vana-Liivimaa elus. Eesti oli tol ajal mega positsioonis kuna eesti oli kauba ristteel. Olles hansa linnadega, sai eesti mingi palju pappi ja uusi asju ja suhteid and stuff. Isikud piiskop Albert See Saksa piiskop kes lükkas sõjaväed peale kuna Eestlased saatsid Paavsti nhuj.
3) Villul oleks olnud suurem tulevik, kui ta poleks vaes peres kasvanud. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30.aprill 1864- 01.detsember 1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas ajalehe Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. 1894. aastal oli ta mõnda aega ravil Tartu närvikliinikus, vaimuhaigus saatis teda elu lõpuni. Juhan Liivi vend on Jakob Liiv. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). 7. Loovülesanne
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Isamaa mitu nägu 0000000: Ma vaatan aknast välja, Kui rahul heinamaa, 0000000: Mu armas kodu väikene, sääl eemal mäe pääl! Kui pühaline vaikus Su üle paistab päikene, puud haljendavad sääl. On üle kogu maa.. Siin pilved, tuuled, päikene. Siin kaerapõld, siin kartulid. Siin väljad nõnda viljakad, siin kari tuleb karjamaalt. 11111111: Ilus ta ei ole: Siit koduõhk mind teretab, nii õnnis olen ma! lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, 11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti, ...
Rahvastiku muutused 16-18.saj- võimalused ja ohud eestlaste jätkusuutlikust Eestit tabas 16-18.saj palju erinevaid muutusi. Need mõjutasid Eestit nii halvasti kui ka hästi. Mis olid Eesti arenemise takistuseks ja mis aitas sellele kaasa? Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620. aastaks oli, aga rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra umber 120 000- 140 000 inimeseni. Miks langes rahvaarv nii järsult ja nii suurelt? Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. Seega inimesed lahkusid ja see andis märku teistele riikidele, tulla Eestisse ja omandada tühjaks jäänud maalapid.
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi.
Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad
ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas
Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda. 1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjaväkke
saj 1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid Taanlaste võima Saaremaal ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega Rootsiaeg 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda 1620 – 120k-140k 1695 – pärast Rootsi aega 400k 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut) 1700 Põhjasõja algus 1710 rahvaarv 170k Eesti minek Rootsi võimu alla 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel 1660 Oliva rahu Poolaga 1618-1648 tomus Euroopas 30 aastane sõda Eestimaal omasid võimu: Eestimaa rüütelkond
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi ...
Esimene teada olev vakuraamat põhineb Lihulast mis kirjutati 1518-1544, kuid põhiliselt säilinud vakuraamatud mida autor kasutab on pärit 1564 aastast Padiselt, Harkust, Kiviloolt, jne. seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi. Seega võib öelda, et teos annab üldise ülevaate antud perioodist, kuid toetudes vähestele faktidele ei saa me järeldada, et nii elasid Eesti talupojad enne Liivisõja sündmusi 1558-1561. Kokkuvõtte lisand Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Autor väidab, et esimene teade teoorjuse nõudmise kohta eesti talupoegadelt
Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride
VANA HEA ROOTSI AEG 1561. aastal, mil toimus Liivi sõda, otsustasid Põhja-Eesti rüütelkonnad, kes kuulusid Liivi ordusse, lõplikult alla vanduda suurele ning tugevale Rootsi võimule. Algas Rootsi Kolmekuninga aeg, mis kestis Eestis ligi 100 aastat ning tõi meie esivanematele kaasa palju trastilisi muutusi, kuid kas need muutused olid niivõrd head, et nimetada seda perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja-
õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt. Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale Rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest rakendas abinõusid, et soodustada kaubandust ja käsitööd kaitses linna huve suheldes maahärra ja teiste linnadega kandis hoolt kirikute ja koolide eest korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist oli kõrgeim kohtuvõim valvas kodanike julgeolekut vähendas määrustega tuleohtu Kaubandus
kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga. Nii moodustus Saksa ordu haru ehk Liivi ordu. Liivi ordul oli sidemeid üle terve Euroopa. Vana- Liivimaa piiskopid Vana- Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim. Oma võimu pärandada ei saanud kuna perekonda ei tohtinud piiskopil olla. Läänimehed Läänimehed ehk Vasallid kaitsesid lääniisandat. Selle eest anti neile maad või mõni muu tuluallikas. Kuningas Valdemar II ( Põhja Eesti, Taani kroon ) jagas suuri maatükke välja lahkel loal.
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament
Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris
Varauusaeg Eestis. Tahan teada Eesti varauusajast. Mis ajal said alguse teatud ajaperioodid . Eesti varauusaeg on periood, mida piiratakse umbkaudu aastatega 1550-1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. Sajandi alguses. Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: Rootsiaeg (1625a.) ;Poola aeg (1562-1625a.) ;Taani aeg (1560- 1645a.)Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917.aastani on nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga
lõpuks kaotasid. 10. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.s. Liivimaa oli Eestis ja Lätis vallutatud alad. Eestimaa oli Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eesti. Maahärra oli üksiku maaosa sõltumatu valitseja, nende valdused kujutasid endast väikseid feodaalriike. Harju-Viruks nimetati Taani valdust. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad allusid Saksa-Rooma riigi keisrile, otseselt allusid iseseisvatele maahärradele. Liivi ordu oli üks iseseisvatest maahärradest, kes valitses Eestis.Vana-Liivimaa ajastu oli feodaalse killustumise ajajärk Eestis. Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid. Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli
7. Klass Weißenstein- Valge kivi linn Click to edit Master text styles Second level Third level Nimi heledast paekivist linnuse järgi(saksa k. valge- Fourth level weiß) Fifth level Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani
Saaremaa ning see oli ka suure sõja lõputähis. Eestlased olid kaotanud ning olid nüüd täielikult sakslaste all. Vaenlane oli tugevam olnud, sest neil oli parem relvastus, parem väljaõpe ja neid oli rohkem. Eestlased polnud aga isegi veel ühtseks riigiks kujunenud. Mõisted: preester katoliku kiriku vaimulik 9. MUUDATUSED EESTI ELUS Eesti oli ära jaotatud nelja valitseja vahel. Taani sai Põhja-Eesti; Kesk- ja Edela-Eesti läksid Mõõgavendade ordu järglasele Liivi ordule; Kagu- Eestis hakkas valitsema Tartu piiskop ning Läänemaal ja saartel Saare- Lääne piiskop. Keskaeg oli Eestis orduaeg, mis algas maa vallutamisega ja lõppes Liivi sõjaga. Kõiki Eesti ja Läti alasid nimetatakse Vana-Liivimaaks. Eestlastest talupojad pidid maksma oma talu peremehele, kelle juures nad elasid makse. Kõige tähtsam neidt oli kümnis, mis tähendas, et mõisa tuli viia kümnes osa oma saagist. Veel oli maksta kirikumaks
5.7 ,,AEG ANNAB ARUTUST!'' lk 14 5.8 ,,KILLUD'' lk 14 6. KOKKUVÕTE lk 15 7. KASUTATUD MATERJAL lk 16 1. SISSEJUHATUS Kõik on lugenud vähemalt ühte Juhan Liivi luuletust, mis pakatab ilusast loodusest, kargest isamaast või lahkab filosoofilisi ,,eluküsimusi''. Samuti teavad kõik tema rasket elukäiku 2 ning ilmaasjata ei peeta teda üheks õnnetuimaks luuletajaks Eesti ajaloos. Kidural kirjanikul tuli elada nii füüsiliste haiguste (kopsutiisikuse) kui ka vaimsete haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember
Ajalooline määratlus- 1227(Muistse vabadusvõitluse lõpp) kuni 1561(Liivi ordu viimane välilahing. Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...
REFERAAT Eesti keel. Eesti keel on meie emakeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. Välismaal räägitakse eesti keelt kõige rohkem Kanadas, Rootsis, USA-s ja Austraalias. 17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1) Eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keeles on kolm väldet- I, II, III ehk lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keeles on 14 käänet
docstxt/14145926797497.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
