Liivi keel (1)

Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.
Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte . Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100.
Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre , reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides
Tähestik
Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust.
a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž
Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ȫ ja y, ȳ).

Hääldus

Kriips (ˉ) tähe peal märgib pikka täishäälikut: Ēstimō (Eestimaa), pū (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: tūļi ( tuuline ). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut:vȯn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.
Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.
ndusi. Näiteks ḑ asemel d' või ǟ asemel ä'.
18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno- Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi, võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernštreit andis sõna Martti Haaviole, kelle 1924. aastal ajakirjas Suomen Heimo ilmunud ettekanne meenutas esimest liivi lipu väljatoomist 1923. aastal Lätis. Haavio ettekanne kummutas ühelt poolt muistendi lipu sisseõnnistamisest Irē kirikus ja teiselt poolt andis lipu värvide algupärase seletuse (roheline – niidud, valge – luited, sinine – meri). Eduard Vääri käsitlus liivlastest laiemalt oli tuntud headuses, lõppedes käsuga Valt Ernštreitile panna liivlased liivi keelt õppima. Tiina Halling tervitas kohalolnuid ainsa läbinisti liivikeelse sõnavõtuga Liivisõprade Ühingu juhatuse poolt. Järgnes seltskondlik koosviibimine suitsulestade ja Riias pruulitud Sovetskoje Šampanskojega. Liivi hümni ei lauldud, filme ei vaadatud, ühegi liivi ansambli kontserti ei toimunud, kuid liivi keelt räägiti ja kogu õhtu lehvis korp! Ugala maja fassaadil liivi lipp . Liivi lipu päeva tähistatakse alates 1998. aastast Liivi Kultuuri Keskuse ja Liivisõprade Ühingu ettepanekul. 18. novembril 1923 lehvis esmakordselt avalikult liivi sini-valge-roheline lipp.
Kasutatud kirjandus
www.wikipwdia.org
www.google.com
Tarmo Kõrs 9c