NIMI: RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE SEMINARIÜLESANDED 2 (LOENGUTEEMAD 5-6) 1. Too iga parteisüsteemi kohta 2 näidet riikidest, kus see on kasutusel ning selgita, mis on sellise parteisüsteemi eelised ja nõrkused Üheparteisüsteem Näited Eelised ja nõrkused Eelised: Tähendab ühtset meelsust ühiskonnas (enamuse esindatus suur) Dominantse partei Venemaa, Jaapan Nõrkused: Kõrge ideoloogiline süsteem vahemaa, mis välistab koostöö teiste erakondadega (vähemuste esindatus puudub) ...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
2) Põhiliselt vabad, moustly free : 3) Mõõdukalt vabad, moderatively free 4) Põhiliselt mittevabad, moustly unfree -- 80-100 5) Alla surutud, despootlikud , represst Minge Internetilehele www.heritage.org, leidke index of economic -- 70-79,9 freedom -- 60-69,9 14. Liberaalne turumajandus, liberal economy iseloomustab -- 50-59,9 minimaalne riigi sekkumine ja kõrge majandusliku vabaduse aste. -- 0-49,9. 15. Riikide positsioneerimine: 14. Vaba Käsuma-
nõrgestamiseks jms. VÄLISPOLIITIKA. Tuginedes oma majanduslikule võimsusele, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. Suurriikliku vallutuspoliitika näiteks võib tuua Hispaania-Ameerika sõda (1898), mil Hispaanialt vallutati Filipiinid ja Kuuba. Eriti toetas seda Vabariiklik Partei. 2. SAKSAMAA RIIGIKORD. Saksamaal oli valitsevaks riigikorraks liberaalne konstitutsiooniline monarhia, kus viimane keiser Wilhelm II oli troonile asunud 1888. a. Uus riigipea oli veendunud, et keisri tahe on kõrgeim seadus riigis ning olnud 1890. a. erru saatnud senise riigikantsleri, keisririigi tegeliku looja O. von Bismarcki, algas Saksamaa sise- ja välispoliitikas uus ajajärk. Wilhelm II eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks Drang nach Grosse (tung suureks). Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.
Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalism rajaneb eeldusele, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Liberalism peab vajalikuks sellist ühiskonnakorraldust, mis ei piiraks vaid tagaks üksikisiku vabaduse. Erinevalt konservatiivsest ideoloogiast iseloomustab liberalismiideoloogiat optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse
tööstusdemoraatia (töötajatele antakse osa omandiõigusest ettevõttele) deliberatiivne demokraatia (arutlev dk, osalemine aruteludes, nt: rahvakogu) korporatiivne demokraatia (esindamine institutsioonide kaudu) leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel. Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku
1.Seletage suuriigi mõistet 20.saj alguse arusaamadele toetudes.- 1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist. 3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia. 2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.- 1) vastuolud riikide endi vahel 2) tahe oma valdusi laiendada 3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks 4) mahajäävus suurriikidest 5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga s...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootm...
Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara,
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. 10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte
HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel:
Üks tähtsamaid muutusi on kindlasti Eesti liitumine Euroopa Liiduga, mis oli ennekõike eesti rahva heaolu parandamise huvides. Liikmestaatuse omandamise järgselt on arutelu Euroopa lõimumise tähenduse, arengusuundade ning mõjude üle järjest tähtsustunud, kuna liikmestaatus võimaldab meil kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldub paljudest aspektidest, eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu ning seda suurendas ka Eestis hiljuti kasutusele võetud rahaühik Euro. Teiseks tähtsaks muutuseks, mille on kaasa toonud globaliseerumine, on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel
Usuline Regionaal (linna-maa vastuolu) Valitsemiskorra Välispoliitika Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika) Vahendid saatutada eesmärke Materiaalsed (liikmemaksud, eraannetused, eraldised riigieelarvest) Inimresurss (liikmeskond, valijaskond) Ideoloogilised eripärad Vasakpoolsus – riigivõimu suur roll ühiskonnas Parempoolsus – riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Liberaalne – muutusi toetav Konservatiivne – muutusi tõrjuv
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna. Nad arvavad, et Riigikogus istuvad inimesed, kes ei o...
Kirde USA-s laiuvad isegi kõrbed, kuid läänerannik on jällegi suhteliselt sademete rohke. Kuigi ilm USA- s on sageli lausa äärmuslik keeristormid, tsüklonid, üleujutused, äikesetormid ja põud on mõnes piirkonnas tavalised on sealne kliima põllumajanduseks äärmiselt sobiv. USA on demokraatia musternäidis ja valitsus on alati pooldanud ausat turumajandust. USA poliitiline ja majanduslik ideoloogia on liberaalne, mis lähtub individualismist ja ratsionalismist ning peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, kui üksikisikul on laialdane tegevusvabadus. USA-s on riigi sekkumine ühiskonnaellu minimaalne ja piirdub kodanikuõiguste tagamisega.
juunil 1884. aastal Otepää pastoraadi saalis. Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai "Postimehest" tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber toimetuse liikmete või kaastöölistena võimekaid kultuuritegelasi. Oma esinemistes toonitas Tõnisson kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi elu reformimist seaduslikul teel. 1901. a. hakkas Tallinnas ilmuma teine eesti päevaleht "Teataja". "Teataja" väljaandja ja peatoimetaja oli noor jurist K.Päts, kes Tartus õigusteadust õppides oli kuulunud nn. radikaalide ringkonda. Kirjandusinimestest kuulusid toimetusse E.Vilde, A.H.Tammsaare, O.H.Münther, tulevane keeleteadlane J.Veski ja revolutsionääriks kujunenud H.Pöögelmann.
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaen...
ei sisalda kodakondsuse põhimõtet. Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge
9 200 1,07 % 5 275 - Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP) 3 200 1,72 % 9 456 - Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) 7 Eesti Reformierakond (RE) 18.11.1994 - 09.12.1994 Eesti Reformierakond - Liberaalid (RE) 08.03.1990 - 18.11.1994 Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei (ELDP) Andrus Ansip Siim Kallas Paul-Eerik Rummo 21.11.2004 - ... 18.12.1994 - 21.11.2004 08.03.1990 - 18.12.1994 logo: [ www.reform.ee ] liberaalne Asutatud 08.03.1990 Tallinnas kui Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei (ELDP). Tekkis Eesti Liberaalne Rahvapartei (ELRP) ja Eesti Vabad Demokraadid (EVD) liitumisel. 18.11.1994 liitub erakonnaga Siim Kallase ümber kogunenud uue erakonna algatusrühm (asutatud 13.11.1994), uueks nimeks saab Eesti Reformierakond (RE) (kannab lühikes aega nime Eesti Reformierakond - Liberaalid). 09.10.1995 registreeritakse ametlikult uue nimeall. 11.12.1998
organisatsioonid ja ühendused mis ei taotle kasumit. Eesmärk- mõjutada läbi ühenduste riigivõimu alt üles. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud Heaoluriik Miks vaja? Varem riigi kohustuseks seadusloome, õiguskord ja riigikaitse. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma. Mis ta on? Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.- 20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid.
Töö on vastumeelne Töö on sama loomulik kui mäng kui on soodsad tingimused Inimestel pole ambitsioone Inimesed soovivad vastutust ja ei vaja juhendamist Inimesi peab sundima ja kontrollima Inimesed ise suunavad ja motiveerivad ennast Kullipilguga jälgmine Liberaalne juhendamine Juhid tulemusele orienteeritud Heaolule orienteeritud Võrdsusteooria(J.S. Adams) Sisendite ja väljundite võrdlus -> Tajutud ebavõrdsus -> Pinge -> Motivatsioon olukorda muuta Sisendid(aeg, oskused võimed, lojaalsus, pühendumine, usaldus, viisakus) Soovitakse tasakaaluVäljundid(töötasu, preemia, tunnustus, maine, vastutus) Pygmalioni efekt: Inimene pingutab rohkem olukorras, kui see on ta jaoks keeruline ja pingutust nõudev
1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond-
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
lõppes 1999. aasta sügisel. Acquis communautaire, kõigi Euroopa Liidu õigusnormide kogu, on jagatud 32 peatükiks. Eesti õigusnorme ja haldussüsteemi analüüsiti selle iga peatüki raames hoolikalt. Sõelumise eesmärk oli selgitada, millises ulatuses on Eesti õigusnormid juba viidud vastavusse Euroopa Liidu normidega ja milliseid meetmeid tuleb veel tarvitusele võtta. Eesti integratsioonile maailma majandusega on kaasa aidanud liberaalne majanduspoliitika ja mitmed riiklikul tasemel sõlmitud kokkulepped. Osalemine kaubanduskoostööd soodustavates organisatsioonides (vabakaubandusleping ja assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga, koostöö teiste Balti riikide ja EFTA riikidega) on toonud Eestile kasu. Seda poleks olnud võimalik saavutada läbi partnerluse üksikute riikidega. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda liidu õigusakte
o Häälte lugemine. See sõltub valimisüsteemist(2): Majoritaarne valimissüsteem. Võitja on see, kes saab piirkonnas kõige rohkem hääli. Ei ole soovitatav juhul, kui on palju parteisid. Võib tekkida olukord(nt. fasistlik partei 35%, kodanli- liberaalne 15%, kommunistlik 10%,konstitutsiooniline 20%) , kus võidab see partei, mille vastu on kõik teised parteid. Nii võttis Mussolini Itaalias võimu. Proportsionaalne valimissüsteem. On tegemist mitmemandaadiliste valimisringkonnad e. ühest
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2...
Olen lähemalt või kaugemalt kokku puutunud tõepoolest äärmuslikult erinevate inimestega. Mul on lähemaid ja kaugemaid sõpru ja sõbrannasid, tuttavaid, sugulasi ja sugulaste sõpru... Kõik nad on mind kujundanud õpetades tundma suhetes nii musta kui valget, nii head kui kurja! Ning läbi kogemuste hindama tõelist suhet, mis toetab tulevikku, mitte hetkelõbu, tõelist hoolimist, mitte ainult seksi ja pidutsemist. Ma arvan, tänapäeva maailm on tõesti väga liberaalne, väga avatud. Hea ja kurja vahel vahet tegemine ei ole kerge. Ja hea, kui on olemas isa ja ema ja suur kokkuhoidev pere, kelle arvamusega paratamatult pead arvestama ning mis hoiab tagasi lollusi tegemast. Isegi kui hetkeks tundub, et ei lasta omas rahus ,,õnnelik olla". Õnnelik olevat inimene, kes sureb omas voodis abikaasa nutu ja järeltulijate naeru saatel. Ristikivi oma romaaniga ,,Rohtaed" sellise läbi elu elatud õnne kujundi loob, eestlastele väga omase kujundi, ma arvan.
· Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt välis-, rahandus- ja kaitsepoliitika eest. Protekoraat - territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. Poliitiline reziim ehk riigivõimu iseloom iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud poliitilised reziimid on tänapäeval: · Demokraatia · Diktatuur Demokraatia: · Täpsemalt liberaalne riik vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. · Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. · Riigivõim toimid seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Diktaktuur: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud diktatuuri vormi: · Autoritaarne riik · Totalitaarne riik Autoritaarne riik: · Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine.
Orienteerub palgatöötajale. Kõrgema palgalised töötajad saavad suuremaid väljamakseid ,sest nende isiklik panus on suurem. Pole arenenud riiklikud lastepäevahoiu asutused ,kuna eeldatakse ,et naine käib töö .NT, Belgia, Saksamaa. 2. Sotsiaaldemokraatlik ( Skandinaavia ) Solidaarsus kõik saavad võrdset garantiid olenemata nende sissetulekutest /staatusest. Peamine heaolu pakkuja on riik ning kehtestab kõrged maksud . NT. Rootsi Norra Taani Soome 3. Liberaalne heaolu mudel (USA) Minimaalne riigi sekkumine . Inimene saab lõviosa oma palgast kätte ja otsustab ise. Eesmärk on tagada kõrge tööhõive, mitte heaolu teenuste pakkumine . Madalad maksud või nõrgalt astmelised. Kas Eesti on heaolu riik? EI JAH 1/5 rahvast elab vaesuses . Põhiharidus on tasuta ·Madalad maksud
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 2 (loengud 58) 1. Leia üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide sõnavõtud sellel teemal. TEEMA: Sotesiaalne heaolu Konservatiivne Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond. Liberaalne Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi. Sotsialistlik Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt. Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad? 2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada? Reform IRL Kesk Rahvaliit SDE Roheli...
1.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb indiviidi õigusi ja vabadust ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalid rõhutavad, et seaduste põhieesmärk on indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitse. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil olevate ressurssidega ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, kui siis vaid minimaalsel määral. Liberaalne demokraatia on kõige paremini esindatud USA-s, kus individuaalsed kodanikuõigused on läbi ajaloo olnud olulised ning püsivad aktuaalsena ka tänapäeval. (Toots, 2007) 1.2 Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalse demokraatia põhieesmärgiks on võrdsus, eriti võimu võrdsus ühiskonnas ja valitsuses. Sotsiaaldemokraatide arvates koosneb võim poliitilisest ja majanduslikust võimust, mille mõju avaldub valitsusele. Kaasaegses maailmas on üks peamisi võimu allikaid raha ja seepärast
väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud ülestõus. (Eestis metsavennad) II MS Tagajärjed 60miljonit surnut (eriti tsiviilelanikud), suur majanduslik kahju. Ei toonud ikkagi õiglast maailmakorda. Kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus. Liberaalne lääna demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistluki diktatuuri mõju kasvule. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Potsdami konverents (1945 16juuli-2aug) Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki - USA, Nõukogude Liit ja
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus - põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin) - sama protsessi kordumine tööstuses - siseturu kokkukuivamine - rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist - tööpuuduse kasv - elukalliduse tõus rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast Põhiseaduslik ja poliitiline kriis: - Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus. - Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.) - Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteran...
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisem...
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
A. Juriidilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks B. Maamaks, juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks C. Pakendiaktsiis, käibemaks, füüsilise isiku tulumaks D. Elektriaktsiis, käibemaks, tubakaaktsiis. C 18. Milline oli taasiseseisvunud Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi ? a. Suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine b. Suurte kasumitega välisfirmade topeltmaksustamine c. Liberaalne ja avatud majandus d. Siseturu kaitsmine erinevate vahenditega 2 Test 12, Valitsus ja riigieelarve Junior Achievementi Arengufond
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registre...
protestantidele on omane kasinus, töökus, kokkuhoidlikus jms. 5. Heaoluühsikonna tunnused ja mudelid. Tunnused: 1) Ressursside ülekandmine 2) ½ avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Mudelid: 1) Sotsiaaldemokraatlik mudel kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses 2) Konservatiivne mudel hüvede puhul arvestatakse inimese majanduslikku seisukorda ja töö panust. 3) Liberaalne mudel heaoluteenused puuduvad, tagatud on kõrge tööhõive ja väga madalad maksud 4) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatila on 3 põhimõtet: 1) Konkurents eelkõige majanduses 2) hääleõigus 18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused -
On rõhutanud, et sama ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 5. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid. V: Tunnused: 1) ressurside ülekandmine 2) ½ avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri (haridus, pension) Mudelid: 1) sotsiaaldemokraatlik mudel (Eesti kuulub siia. Kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses) 2) konservatiivne mudel (hüvede ja toetuste puhul arvestatakse inimeste majanduslikku seinukorda, arvestatakse töö panust). 3) liberaalne mudel (kõrge tööhõive ja väga madalad maksud, näiteks Jaapan, USA) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine. V: Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatial saab eristada 3 põhimõtet: 1) konkurents-majanduses, 2) hääleõigus, 3) kodanikuõigused- õigus käia valimas. Demokraatia on rahvavõim. Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus, 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu;
Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust
riigi koosseisus. Preisimaa jagunes lisaks sellele veel territriaalselt kahte ossa: kuueks idaprovintsisks ja kaheks lääneprovintsiks. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühist välis- ja majanduspoliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. Viimase põhiline poliitiline konkurent oli suuruselt teine riik - Preisimaa. Nii Austria kui ka Preisimaal pääses maksuvusele tagurlus. (Tannberg, T 2003) 3.4 Liberaalne ja rahvuslik liikumine Saksamaal Saksamaal valisteva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli ,,Au, vabadus, isamaa". 1817. aastal toimunud rahvuslik meeleavaldus Wartburgi linnuse juures kasvas ületagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818. aastal loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit ning võitlust tagurluse vastu jätkasid ka mitmesugused salaorganisatsioonid, kes korrladasid terroriakte
c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. 30. Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette heaoluühiskonna a) katoliiklik mudel; b) konservaiiv-korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 31. Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud gruppidesse - näiteks perekonda -ja grupid omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi a) liberaalne mudel; b) korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 32. Konservatiivses riigis a) on riik reguleerija, hoides ara ja ohjeldades indiviidide ja gruppide käitumist, mis võiks ohustada avalikku huvi; b) peaks riigi osalus olema minimaalne (kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni eest; (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks); c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse. 33
kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne.; c) võimaluses liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides, klubides, seltskondades; saavutada prestiiž, kuulsus, tuntus, maine jne. 31.Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud gruppidesse - näiteks perekonda -ja grupid omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi a) liberaalne mudel; b)korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 37.(Suunav) eelreguleerimine on a)seaduste ja regulatsioonide täitmise kindlustamine; b) seaduste ja regulatsioonide kehtestamine; c)valitsusasutuste organisatsioonilise struktuuri kehtestamine. 40.Subsidiaarsusprintsiip kaitseb kodanikku riigi ülemvõimu eest, sest a) kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid; b) see paneb paika riigiõiguslikud piirid;
koguaeg mängu-, lauluseltsid ajaviiteseltsid) rahva harimiseks mõeldud seltsid. Ntx karskusseltsid. Hakkasid otsima alternatiive joomarlusele kutsuti spetsialiste, kes harisid rahvast. Raamatukoguseltsid samuti. Langus algab kui põhilised juhid kadusid (surid, kolisid välja) ja algab venestamine. Jakob Hurt alustas rahvaluule/rahvaloomingu kogumise traditsiooni. Balti erikord, mis oli vene sovinistidele pinnuks silmas. Venemaal toimus ka võimuvahetus, tsaar Aleksander II, kes oli liberaalne ja reformimeele. Uus tsaar (Aleksander III) ei kinnitanud Balti erikorda. Isevalitsus, õigeusk ja miski veel. Võetakse suund venestamisele venekeelne haridus, venekeelne ametnikkond. Jaan Tõnisson sai
jäänud Balti riikidesse 1940. a juunis sisse lisaväeosad ja organiseerida seal kommunistlik riigipööre. Juulis ja augustis 1940 viidi Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine juba kiiresti lõpule. Balti riigid, eriti Eesti ja Läti, kujutasid omapärast erandit Euroopa ajaloos. Ka selles mõttes, et iseseisvusele eelnenud murrangud inimeste mõtlemises ja hoiakutes olid ilmselt hoopis järsemad kui ülejäänud Ida-Euroopa noorte rahvusriikide alamatel. Kui mujal võeti liberaalne rahvusliku enesemääramise põhimõte omaks üsna enesestmõistetavalt, siis Balti riikide iseseisvumine tundus tõelise imena või üllatusena, millega harjumine võttis paratamatult aega. Iseseisvumine tundus ime ja üllatusena ka suurele osale eestlastest. Nõnda võiks väita, et murrang eestlaste mõtlemises oli aastatel 19171918 märgatavalt sügavam kui sama ime kordumisel 70 aastat hiljem. 19881991 said eestlased juba toetuda nn ajaloolisele õigusele, järjepidevuse
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
