Ameeria Ühendriikide põllumajandus (0)

  Ameerika Ühendriikide põllumajandus
Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne  SKP oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on Hiina,  Mehhiko  ja  Kanada .
Tööjõu hõivatus primaarses sektoris oli USA-s 1999. aastal 2,5%. Euroopa Liidu keskmine oli 4,4%. Põllumajandusmaa osatähtsus kogupindalast oli 1998. aastal ainult 4,5%, mis on Norra järgi maailma väikseim näitaja. Põllumajandussaaduste toodang elaniku kohta oli aga 1999. aastal järgmine (sulgudes EL keskmine):teravili: 1 236 kg (570 kg) kartul : 80 kg (117 kg)piim: 272 kg (336 kg)liha: 137 kg. (97 kg). USA toodab rohkem teravilja kui Hiina või India, aga ta teeb seda kaduvväikese osaga tööjõust. Kõik need näitajad annavad tunnistust väga efektiivsest tootmisest, mis on tingitud kõrgest tehnoloogiaarengust, headest keskkonnatingimustest , jõukast ühiskonnast ja suurest turust.
USA farmid on tegelikult rohkem majandusärid kui farmid. Sellised traditsioonilised talupidamise põhimõtted – mis näiteks Eestis on väga levinud –, kus talu on justkui looduse lähedus, hakkavad USA-s kaduma. Põllumajandus on ikkagi majandusharu ja seega hea võimalus raha teenida. Põllumajandussaaduste müügi osas sõltub USA lisaks suurele siseturule veel välisturust, sest kolmandiku põllumajandusmaa pealt saadavad saadused ekspordidakse. USA edestab kõiki teisi maid tehnika taseme ja energiaga varustatuse poolest, mis tagab talle kõrgeima tööviljakuse. Ameerika põllumajanduse ja tööstuse tootlikus ei ole mitte ainult maa enda elanike heaolu aluseks, vaid ta mõjutab suure ekspordimahu tõttu ka kogu ülejäänud maailma. Otsused, mis mõjutavad USA huve mõjutavad sama hästi ka vähem industrialiseerunud maailma huve ning industriaalmaailma tasakaalu terikuna. Näiteks autoorientatsiooniga ameerika kultuur on tegelikult maailma kütusehindade kujundaja. USA mullastik ja taimkate on pärast eurooplaste asustamist tundmatuseni muutunud. Põhja pool on valdavad leetmullad , Mississipist läänes aga mustmullalaadsed mullad, kus laiuvad ääretud nisupõllud ja karjamaad . Suurema osa Läänest katavad kastanmullad. Suurt nõgu katab poolkõrbe- ja kõrbetasandik, madalaimas paigus on ka sooldunud muldi.
USAs on esindatud kaheksa 11-st põhilisest kliimavöötmetest. Riik laiub üle kogu mandri, ulatub Alaskas kaugele põhja ja Hawaiil Vaiksesse ookeani ning on seetõttu kliimaoludelt väga mitmekesine . Põhiosa territooriumist asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse. Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pemhe talv. Niiske lähistroopiline kliima domineerib USA kaguosas. Kirdeosas on parasvööde jaheda suvega , kesk-lääne osas aga on soe suvi. Taimekasvu periood, s.o. periood, millal põllukultuure on võimalik kasvatada ilma tehissoojuseta, kestab näiteks suurel alal USA lõunaosast rohkem kui 200 päeva. Samuti on lääne rannikul merelise kliima tõttu taimekasvu periood pikk Pinna vormist lähtudes võimaldavad Kesktasandik ja Suurtasandik väga häid tingimusi põllumajanduseks, suured kõikumised kliimas mõnedes piirkondades aga pärsivad seda.
Aastane sademete hulk on kõige suurem Kordiljeeride läänenõlvul (3000–4000 mm/a), Kaskaadides kohati kuni 6000 mm/a. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000–1200 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk suunas idast läände ning maa keskosas on sademeid 250–500 mm/a. Kirde USA-s laiuvad isegi kõrbed, kuid läänerannik on jällegi suhteliselt sademete rohke. Kuigi ilm USA-s on sageli lausa äärmuslik — keeristormid, tsüklonid, üleujutused, äikesetormid ja põud on mõnes piirkonnas tavalised — on sealne kliima põllumajanduseks äärmiselt sobiv.
USA on demokraatia musternäidis ja valitsus on alati pooldanud ausat turumajandust. USA poliitiline ja majanduslik ideoloogia on liberaalne , mis lähtub individualismist ja ratsionalismist ning peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, kui üksikisikul on laialdane tegevusvabadus . USA-s on riigi sekkumine ühiskonnaellu minimaalne ja piirdub kodanikuõiguste tagamisega .