Mall karjus veel, et see on haldjate kättemaks ja suri. Täi tuli Hiie juurde. Ta armastas Hiiet väga. Täi heitis end Hiie kõrvale ning suri.28. Leemet põdes mitu kuud. Ta oli palavikus. Teda hakkas ära tüütama Salme ja Linda mõtetu loba. Leemet tahtis üksindust. Ühel päeval tõusis ta voodist ja läks metsa. Ta nägi, kuidas hundid murdsid metsaservale jäetud lambad maha. Külavanem Johannes ja Magdaleena tulid lambaid otsima. Johannes arvas, et selle kuritöö oli toime pannud libahunt. Johannes pöördus külasse. Magdaleena hüüdis Leemetit. Ta arvas, et Leemet oli lambad maha murdnud. Leemet eitas seda, kuid Magdaleena ei uskunud teda. Kuigi Leemet teadis, et see on alatu, tundis ta, et armastab Magdaleenat ikkagi. Nad suudlesid. Tüdruk oli tüsedamaks muutnud. Selgus, et Magdaleena oli ühest saksa rüütlist rasedaks jäänud. Magdaleenale oli see au asi. Rüütlid magatasid ainult väljavalituid. Kuna jumal hoidis rüütleid, siis olid rüütlid justkui jeesused
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Mall karjus veel, et see on haldjate kättemaks ja suri. Täi tuli Hiie juurde. Ta armastas Hiiet väga. Täi heitis end Hiie kõrvale ning suri. 28. Leemet põdes mitu kuud. Ta oli palavikus. Teda hakkas ära tüütama Salme ja Linda mõtetu loba. Leemet tahtis üksindust. Ühel päeval tõusis ta voodist ja läks metsa. Ta nägi, kuidas hundid murdsid metsaservale jäetud lambad maha. Külavanem Johannes ja Magdaleena tulid lambaid otsima. Johannes arvas, et selle kuritöö oli toime pannud libahunt. Johannes pöördus külasse. Magdaleena hüüdis Leemetit. Ta arvas, et Leemet oli lambad maha murdnud. Leemet eitas seda, kuid Magdaleena ei uskunud teda. Kuigi Leemet teadis, et see on alatu, tundis ta, et armastab Magdaleenat ikkagi. Nad suudlesid. Tüdruk oli tüsedamaks muutnud. Selgus, et Magdaleena oli ühest saksa rüütlist rasedaks jäänud. Magdaleenale oli see au asi. Rüütlid magatasid ainult väljavalituid. Kuna jumal hoidis rüütleid, siis olid rüütlid justkui jeesused
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on...
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule.
ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia
Esimesega iseloomustatakse täishäälikuid, teisega kaashäälikuid. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e
Esimesega iseloomustatakse täishäälikuid, teisega kaashäälikuid. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J) ei pruugi mõnes teises keeles üldse esineda (jaapanlased nt ei erista l ja r häälikuid). Seega on meil häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .....................
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
• Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg.
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
kaitsja) on Antoniuse teisend. Usuti, et igal pühakul on inimeste või loomade kaitsjana kindel ülesanne. Eestlased kandsid pikka aega edasi vanu muinasaegseid nimesid (Asso, Ikkemeel, Meelitu, Toivelembi, ...). Jätkati surnutele ehete ja relvade kaasapanemist (viimase keelas kirik ära) ja haudadel söömist ning joomist. Surnud maeti külakalmistutele küla lähedal. Sakslaste vahendusel tutvuti selliste rahvusvaheliselt tuntud olenditega, nagu libahunt, pisuhänd, lendav tuulispea. Kurjuse ja kõigi pahede kehastajana sai laialt tuntuks kurat. 25. Eesti ala jagunemine pärast vabadusvõitlust ja võõrvõimude sõjalised konfliktid kuni Liivi sõjani. Baltikumis vallutatud maid hakkasid sakslased nimetama Liivimaaks. >Põhja- Eesti läks Taani valdusesse ja sai nimeks Eestimaa (Eesti hertsogkond). Kõige suurem ja tähtsam Vana- Liivimaa feodaalriikidest oli Liivi orduriik. Selle keskuseks oli Riia ja riiki juhtis ordumeister.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Koer kui isiksus Lähedus inimesega võimaldab justkui osade loomade isiksuse arenemist Pidurdunud, lapsik ühiskonna liige -- isiksus ja selle konkreetne avaldumisvorm sotsiaalsed konstrueeritud (nt valvekoer vms) Inimene – oleku püsivus Mended kardavad šimpansiteks moonduda ja võivad moonduda kui neil on kurjad kavatsused. Kohalik teooria, et mõrvar või šimpansi kostüümi kanda, teise järgi ka päriselt selleks muutuda. Libahunt lääne kultuuris Loom vs inimene Kultuur võimaldaks justkui inimesel liikuda kahes maailmas, loomal aga ainult ühes (va kui nad on multifilmi- või muinasjututegelased) Instrumentaalsus Kasulikkusele rajanev suhe Distantseerumine looma kannatustest (samas säilib siiski arusaam looma elusolemisest) Võõristus ja eraldatus ka paljudes loodusega seotud diskursustest: biodiversiteet viitab enamuses looduslikule mitmekesisusele, eraldatuna inimesest
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel kogu...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
Leemet surus end maa lähedale, et teda ei märgataks ja vaatas tundetult pealt kuidas küla naised lahkusid ja hundid lamabad vööst hoolimata mõrvasid ja metsa tirisid. Kui küla elanikud hädaldases tagsi tulid mõistmata miks vöö ei aidanud seletas Johhaness,et tegemist oli libahundiga, selle vastu ei aita tavaline vöö ja, et ta läheb tarkatelt munadelt nõu libahuntide vastu. Külaelanikud lahkusid kuid Magdaleena jäi ja kutsus Leemetit välja arvates teda olevat libahunt, Leemet oli imestunud, et Magdaleena teadis, et tema metsas on kuid libaunt ta ei olnud- siiski ta ei lükkanud ka Magdaleena arvamust ümber. Magdaleena räägib külas kõndides koos Leemetiga mis temaga vahepeal toimunud on. Tähtsaim asi on see, et rüütel kindlusest oli ta enda juurde võtnud ja taa rasedaks teinud. Samas on ta veendunud, et temas sirgub Jeesuse verest laps ja ta tahab, et tema laps saaks tunda mõlemat, Saatana ning jumala maailma. Samuti leiab
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
new generation of writers that included Anton Hansen Tammsaare and Mait Metsanurk (1879-1957). In poetry, Tuulemaa (Land of the Winds, 1913) by Gustav Suits was innovative both in thematics and form: reflections on Man, homeland, world and universe in their connections and antagonisms, scepticism and disillusionment are illustrated in a mature and individual formulation. Drama was rising to a new level tackling complicated social problems: August Kitzberg’s tragedy Libahunt (The Werewolf, 1912). Before the historic watershed of 1917, the main genres of Estonian literature had attained a notable artist level. At the same time Estonian cinematography took its first steps. Cinematographic achievements had been first demonstrated in Tartu and Tallinn in 1896. The first stationary cinema was built in Tallinn in 1907. The first Estonian filmmaker was Johannes Pääsuke (1892-1919) from Tartu. He is the author of the first Estonian feature
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
