maltoos (2x glükoos), lak- kondroitiin ja heksoosidest toos (galaktoos+glükoos) dermantaansulfaadid glükoos ja fruktoos 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub Kristalliseeruvus olemas olemas Puudub Hüdrolüüsuvus ei ole olemas olemas Keemiline aktiivsus suur suur Väike Optiline aktiivsus iseloomulik monoosidele Iseloomulik puudub
Reostuse mõju komplekssel hindamisel veekogudes: bioloogilised indikaatorid. · Anorgaaniline reostus: metallid. Palju uuritud: kindel põhjus (tehas-reostusallikas), lihtne määrata. Elavhõbe: 1953 Jaapan, Minamata tõbi, Hg bioakumulatsioon käiades; Iraak 1971-72, Hg fungitsiid, külvamise asemel söödi seemneid. Kaadmium: Jaapan, Zintsu jõgi - itai-itai tõbi. Sisaldus vees seotud ioonilise vormiga ja selle lahustuvusega, lahustuvus paljude metallide puhul (Cu, Zn, Pb jt.) küllaltki otsene funktsioon pH-st. Madalate (kuni 5) ja väga kõrgete (üle 10) pH väärtuste korral lahustuvus suurem. Bioakumulatsioon väga oluline. Tsink: vajalik 5-40 mg/päevas, üle 150 mg/päevas - aneemia, ca 6000 mg/päevas: surmav.Anorgaaniline reostus: N: kloor (veepuhastusel; kahjulik vetikatele, käiadele), happeliste vete leostumine kaevandustest, asbest (kantserogeenne).
maltoos (2x glükoos), lak- kondroitiin ja heksoosidest toos (galaktoos+glükoos) dermantaansulfaadid glükoos ja fruktoos 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub Kristalliseeruvus olemas olemas Puudub Hüdrolüüsuvus ei ole olemas olemas Keemiline aktiivsus suur suur Väike Optiline aktiivsus iseloomulik monoosidele Iseloomulik puudub
Tehslikud allikad on põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites(autotransport). Orgaanilised ühendid: Aminorühm NH2 on aminohapetes, valkudes Nitrorühm NO2 imiinid (püridiin jne). Väävliühendid -Õhus on gaasilistena: *COS+ > *SO2+ > *H2S+ > *CS2+ [SO2] metsas ~10ppb, linnas ppm-des [H2S] ~10 ppb [COS] ~0,8 ppb -Lisaks DMS (dimetüülsulfiid), DMSO (dimetüülsulfoksiid) -COS (karbonüülsulfiid), H2S, (süsinikdisulfiid) CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 -ks Lahustuvus vees (cm3/cm3): SO2 39,37; H2S 2,91; COS 0,56; CS2 - 0,52 Aerosoolfaasis on [SO2]>[H2S]> [COS]>[CS2] SO2 + H2O + hv = H2SO4 Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka
maltoos (2x glükoos), lak- kondroitiin ja heksoosidest toos (galaktoos+glükoos) dermantaansulfaadid glükoos ja fruktoos 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub Kristalliseeruvus olemas olemas Puudub Hüdrolüüsuvus ei ole olemas olemas Keemiline aktiivsus suur suur Väike Optiline aktiivsus iseloomulik monoosidele Iseloomulik puudub
Referaat Elavhõbe 1 Sisukord 1. ELAVHÕBEDA AJALOOST................................................................................................................... 3 2. ELAVHÕBE OMADUSED....................................................................................................................... 4 2.1.ELAVHÕBEDA FÜÜSIKALISED OMADUSED..............................................................................................4 2.2.ELAVHÕBEDA KEEMILISED OMADUSED..................................................................................................5 3. ELAVHÕBEDA KASUTAMINE ............................................................................................................ 6 4. ELAVHÕBEDA JA TA ÜHENDITE OHTLIKKUS JA SAASTE.......................................................7 4.1.ELAVHÕBEDA TOIME INIMESE TERVISELE........................................................................
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
lahutamiseks.Kromatograafiat võib teha kas kinnises süsteemis kolonnis(kolonnkromatograafia), või lahtises süsteemis paberil või kromatograafilisel plaadil(nt. planaarkromatograafia). Pole vaja siin korrata juhendit! Jaotuskromatograafia aluseks on lahutuvate ainete jaotumine kahe mitteseguneva vedelikule vedelfaasil või statsionaarsel vedelfaasi ja gaasifaasi, tänu sellele, et neil on erinev lahustuvus neis faasides. Statsionaarset faasi pestakse järjest uute mobiilse faasi kogustega, kuni lahutatavad ained jagunevad lahusti erinevatesse portsjonitesse. Tänu segu komponentide jaotuskoefitsientide erinevusele leiabki aset nende eraldumine üksteisest. Segu komponendi A üleminek statsionaarsest faasist mobiilsesse faasi kirjeldub tasakaaluvrrandiga: CA stats CA mob, kus CA stats aine A tasakaalukontsentratsioon statsionaarses faasis
GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhtelis...
Ehituskips on peenem ja seetõttu vajab rohkem vett. Kõrgtugev ehk tehniline kips saadakse loodusliku kipsikivi kuumutamisel surve all – vesi eraldub vedelal kujul. Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega (40-45% massist) ja kõrgema tugevusega (tema tugevus ulatub 7 päevase kivinemise järel 15...40 MPa.). [1] Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega. [5] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kuna loodusliku kahe veega (H2O) kipsi lahustuvus vees on umbes 4 korda madalam kui poole veega kipsil, hakkavad lahusest välja sadenema 2 kristallveega kipsi kristallide alged . Moodustub kolloidne geel, misjärel kipsitaigen tardub. Toimub kristallide kasvamine ja läbipõimumine, mille tulemusena kipsitaigen kivistub moodustades kipsikivi. Hüdratatsiooniprotsess on eksotermiline ehk vabaneb soojus. Tugevus saavutatakse umbes 40 minuti möödudes kristallisatsiooniprotsesside lõppemise tulemusena. 7
Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, katkestamiseks
Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule. Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees. Mittepolaarse süsivesinikahela pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on vedelad ja lahustuvad vees paremini. Seebi difiilne molekul ei tööta happelises lahuses. Karedas vees tekkivad Ca ja Mg soolid on vees lahustumatud mille tõttu seep ei pese Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena.
-5852 ehk 5,9 kJ n= 0,1 mooli Abs viga: -55,8- (-59)=3,2 HCl + NaOH = NaCl + Suhteline viga: 3,2/-55,8*100= - 5,7% H20 0,1M 0,1M 0,1 M 0,1M Järeldus: Võimalus, et kraadiklaas puutus g=n* H ehk H=g/n keeduklaasi põhja , ning sellest tuli erinevus, kuid ei tea, mis võis valesti minna. Töö nr. 7 Lahused ja lahustuvus Katse 3: Töö eesmaärk: Soojusefekt aine lahustumisel Töö käik: Kahte katseklaasi valada 5 cm3 destilleeritud vet ja mõõta selle temperatuur. Ühte katseklaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ja teise niisama palju naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida aine lahustumisel toimuvat temperatuuri muutsut ja märkida suurim erinevus algtemepratuurist. Katsest teha järeldus. Andmed: a)Ammooniumnitraat t1= 23 C t2=26 C b)Naatriumsulfaat t1=23 C t2=0 C
· CF dipoolid on vastassuunalised, tasakaalustavad üksteist · kasutatakse üldiselt ekstreemsetes tingimustes · pinnaomadused libe väga halvasti märguv · märgamiseks peab olema erakordselt madal pindpinevus · JOONIS 5 · võib juhtuda, et objekt interakteerub PTFEga tugevamalt kui PTFE iseendaga, seega jääb natukene PTFEd objekti külge see tagab taaskord hea libisemise · lahustuvus väga väikene, sest terve molekuli ära võtmine on äärmiselt keeruline. molekul on väga raske · voolavus tahkes olekus surve all muudab vormi · PTFE molekulide vahelised sidemed on väga nõrgad · Ekstrusioon pidev protsess, kus sula polümeer surutakse läbi väikese ava. odav · survevalu võimalik teha ka detaile, mis omandavad vormi kuju keeruliste detailide kiire tootmine
VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib
ränioksiid kipub polümeriseeruma, moodustades suuremaid kobaraid, kus ränioksiidi tetraeedrikujulised kristallid on üksteisega tippepidi liitunud. On selge, et mida väiksem on ränisisaldus magmas, seda vähem taolist polümeriseerumist saab esineda. Polümeriseerumisega kaasneb suurem sisehõõre, sest suuremad molekulid ei saa üksteisest nii hõlpsalt mööda libiseda. Plahvatuslikkus tekib sellest, et rõhu vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega eelkõige püroklastiliste kivimite ja vulkaanilise tuha väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või kividega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud
lemist. 12. MITTEME- SULAMIS-ja TIHEDUS ELEKTRI- OLEK, VÄRVUS, KEEMILINE TALLILINE KEEMISTEM- (molaar- JUHTIVUS LÕHN ja AKTIIVSUS ÜHEND PERATUUR mass) MÜRGISUS VÕI LAHUSTUVUS 3 NaCl Sulamistempera- 2,16 g/cm Väga hea Tahke lõhnatu Lahustub vees tuur on 801°C ja kristalne aine, mis keemistempera- tuur on 1465 °C. on valge värvusega. Pole mürgine.
• 11. Modifitseeritud tärklis, selle tootmine. • Tärklist võib modifitseerida, s.t. muuta tema oma-dusi teatud kindlas suunas. • Tärklisest erineva töötlemisega vajalike omaduste muutmise teel valmistatud tooteid nimetatakse modifitseeritud tärkliseks ja dekstriinideks. • Enamikul juhtudel piirdutakse tärklise modifitseerimisel tema füüsikaliste omaduste muutmisega. Tärklise modifitseerimise tulemusena muutub venivus, plastilisus, geeli tugevus, lahustuvus, veesiduvus jt. omadused. • Modifitseeritud tärklise saamiseks rakendatakse erinevaid töötlemisviise ja keemilisi ühendeid (hap- peid, leeliseid, hapendajad). Erinevalt modifitseeritud tärklisest talub looduslik tärklis halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist tööt-lemist. Happega töödeldud tärklis – E 1401 – orgaaniliste hapete näit. HCl abil lõhustatakse tärklise molekul, vähendatakse viskoossust. • Naatriumhüpokloritiga oksüd
Vakudel esinevad erinevad ruumilised struktuurid: primaarne- aminohappeine järjestus, sekundaarne- voltunud/heeliks, tertsiaarne- valgumolekuli kolmemõõtmelisus, kvaternaarne- oligomeerse valgu osamolekulide interaktsioon. Ruumilisi struktuure seovad nõrgad keemilised sidemed ja interaktsioonid. Ruumilise struktuuri lagunemist nim. denaturatsiooniks, mille käigus katkevad nõrgad sidemed (peptiidside säilub!) ning selle tagajärjel üldjuhul valgu lahustuvus väheneb ning valk sadeneb. Peptiidsideme lagunemist nim. valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlaks tegemiseks lahuses kasutatakse nii väljasadestamise, väljasoolastamise kui ka värvusreaktsioone. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: universaalsed ehk üldreaktsioonid- omased kõikidele valkudele, spetsiifiised ehk erireaktsioonid- iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon Üldreaktsioon, kuna on tingitud peptiidsidemete esinemisest
punktmassidena), mõjutavad teineteist ainult kokkupõrke hetkel ja kogu oleku energia on kineetiline. Taoliste gaaside segus on individuaalsete gaaside rõhk sõltumatu ja additiivne, p1 + p2+ pi = psum. (Daltoni seadus). Universaalne gaasi seadus seob ideaalgaasi rõhu, mahu, temperatuuri ja hulga valemis PV = nRT, kus R on nn. universaalne gaasikonstant. Puhastele ainetele on omased teatud kindlad füüsikalised konstandid, näit. sulamis- ja keemistemperatuur, aururõhk, lahustuvus teatud lahustites, spektraalsed omadused. Need omadused,s.h. faasimuutuste temperatuurid iseloomustavad jõude, mis antud faasis toimivad osakeste vahel Keemisele ja kondenseerumisele suletud nõus on omane dünaamiline tasakaal, mille asend on määratud temperatuuri ja rõhuga anumas. Kui aine muudab oma olekut, siis soojus kas eraldub või neeldub. Vesi temale omaste tugevate vesiniksidemete tõttu on efektiivne soojuse siduja. Viimast omadust iseloomustab aine soojusmahtuvus.
arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile. Enamasti on allikate vesi väga külm, kuid vulkaanilistes piirkondades võib olla geotermilise soojuse poolt kuumutatud, moodustades kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Kui vesi väljub maapinnale, siis ta temperatuur tõuseb ja rõhk väheneb ning sellega seoses halveneb temas gaaside lahustuvus. Seetõttu eraldub pinnale jõudnud põhjaveest näiteks süsinikdioksiidi, mistõttu väheneb vee happesus. (See on seotud sellega, et süsinikdioksiid moodustab veega reageerides süsihappe, mis vees dissotsieerudes vabastab sinna hüdrooniumioone.) See viib omakorda näiteks kaltsiumkarbonaadi sadestumiseni, mis moodustab karbonaatse vee korral levinud allikatega seotud sette allikalubja. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena.
· Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3
ja näidates selle asukohta vajaduse korral numbriga. Amiine saadakse süsivesinike halogeenderivaatide toimel ammoniaagisse ja amiinidesse (Hofmanni reaktsioon): CH3 CH2Br +:NH3 [CH3 CH2 NH3]Br. Reaktsioon kulgeb liitumise teel lämmastiku aatomi vabade elektronide arvel. Amiinide homoloogiliste ridade madalamad liikmed on gaasid, keskmised liikmed vedelikud ja kõrgemad liikmed tahked ained. Madalamad amiinid lahustuvad kergesti vees. Molekulmassi suurenemisel väheneb amiinide lahustuvus vees ja alates ühenditest C 6 ... C7 on amiinid vees lahustumatud. Madalamatel amiinidel on ammoniaagilõhn, kõrgematel omapärane kalalõhna meenutav lõhn. Kümmet või rohkemat süsiniku aatomit sisaldavad amiinid on lõhnata. Amiinide tihedused on väiksemad kui 0, 8. 6 Amiinide vesilahused on tugevamate aluseliste omadustega kui ammoniaagi lahus. Amiinide
Keemiliselt omaduselt sarnane punase fosforiga. 8 Pvalge Ppunane Pmust Tihedus mg/m³ 1,83 2,22,4 2,69 Sulamistemp °C 44,1 585610 Keemistemp °C 280 Helendumine pimedas + Lahustuvus CSs + Keemilise aktiivsuse vähenemissuund Kristallvõre tüüp Kuubiline Monokliinne Rombiline Mürgisus Väga mürgine, sest juba Mittemürgine Mittemürgine 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav Valem P Pn (polümeer) P
Looduslikud veed- koostis, Sooritada harjutustunni kontrolltöö – vähemalt minimaalse tulemusega puhastamise meetodid. Ioonvahetus. Orgaanilised lahustid. 12 p 30-st; 4. Lahused. Mõiste, klassifikatsioon. Kontsentratsioonide väljendamise viisid. Lahustuvus. Lahuse aururõhk. Sooritada kirjalik eksam – teooria max 50 p ja ülesanded max 20 p; 5. Lahuste omadused. Difusioon ja osmoos. Dissotsiatsioon. pH. Eksami hinne= eksami teooria p + eksami ülesannete p + harjutustunni Hüdrolüüs. KT p Viia Lepane 5.09.2012 3 Viia Lepane 5.09
Talllinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Joseph Black Tallinn 2016 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Joseph Blackist.................................................................................................... 4 2.1.J. Blacki elust.................................................................................................... 4 3.Süsihappegaas.................................................................................................... 6 3.1.Süsihappegaasi ajalugu.................................................................................... 7 3.2.Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine...........................................................8 3.3.Süsihappegaasi tööstuslik tootmine.................................................................8 3.4.Süsihappegaasi kasutusalad...........
Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 3. Teras on keemiline element 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Question 3 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 4 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 5 Incorrect Mark 0,00 out of 2,00 Question text Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? Vali üks: 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 6 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text
alkoholid". *) Kirjutatakse: ...aan - #, # - ...ool. * Funktsionaalne rühm rühm, mille abil tuntakse mingi aine ära ehk rühm, mis muundub keemilistes reaktsioonides. * Alates kolmest süsinikust koosnevad alkoholid, saavad hakata tekkima ka isomeerid. * Alkoholid saavad moodustada vesinik sidemeid vee molekulidega, mis tõttu lahustuvad nad vees hästi. * Hapnik asub VI A-rühmas ja on elektronegatiivsem, kui vesinik, mis asub I A-rühmas. * Süsiniku ahela pikenedes lahustuvus väheneb. * Alkolidel on kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. -) Alkoholi molekulid saavad omavahel moodustada vesiniksidemeid. * Keemilised omadused: -) Alkoholid loetakse keemilistelt omadustelt väga nõrkadeks hapeteks. -) Alkohol + akt metall = alkoholi sool ehk alkoholaat + vesinik. -) Lühikese süsinikahelaga alkoholide keetmisel väävelhappe juuresolekul tekivad eetrid. *) Alkohol + temp + H2SO4 eeter + H2O -) Alkoholid põlevad.
2 CaCl(OCl) 2 CaCl2 + O2 CO2/NH3 stöhhiomeetrilise suhte konversiooni aste Esimene põhineb KCl paremal lahustumisel kuumas või absorbeerides õhust CO2 võib kulgeda ka teine karbamiidiks on ca 55%, aga kasutades CO2 liiga, saab vees võrreldes NaCl lahustumisega ning sellel, et KCl reaktsioon: seda tõsta kuni 85%-ni. Üldiselt, > 99% CO2-st ja NH3-st lahustuvus temperatuuriga märgatavalt kasvab, NaCl 2 Ca Cl(OCl) + CO2 + H2O CaCl2 + CaCO3 + 2 HClO konverteerub karbamiidiks ning tõsiseid keskkonna oma aga peaaegu ei muutu. Külm emalahus Kui kloorlupja lahustada vees, tekib OCl - ioon, mis probleeme ei teki. Ärareageerimata (NH3 +CO2) segu kuumutatakse üles kuni 110°C-ni, kasutades protsessis edasi lagunedes eraldab atomaarse hapniku.
(_-ferriidi) ning kõrgetemperatuurse ferriidi (/-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C, teine 1392...1539 °C. _-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel _-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust (tühikute läbimõõt on 0,062 nm, süsinikuaatomi läbimõõt 0,154 nm), on süsiniku lahustuvus _-rauas äärmiselt väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril ainult 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Külmdeformeerimisel kalestub ferriit nagu puhtad metallidki ja tema kõvadus kasvab märgatavalt. Ferriit on ferromagnetiline kuni Curie temperatuurini, s.o. kuni 768 °C. /-ferriidi kristallivõre on ruumkesendatud kuupvõre nagu _-ferriidilgi, kuid kuna ta
kasutusotstarvet pole teada. Aine on mürgine ka väikestes kogustes. Keemispunkt on kõrge ja aururõhk väike, seega tekib keskkonnaprobleem (erinevalt elavhõbedast) alles ioniseerunud aine puhul. Pliisisalduse kasvu Läänemeres on jälgitud sete põhjal, kusjuures on täheldatud, et pliisisaldus on suurenenud vastavalt industrialiseerumise levikule Kesk-Euroopast põhja suunas. Aine kandumist veekogudesse ja selle kontsentratsiooni piirab pliiühendite vähene lahustuvus. Metalli kujul esinev plii oksüdeerub hapniku mõjul lahustuvaks iooniks happelistes oludes. Koos jõesetetega kandub vastuvõtvatesse veekogudesse pliid, kuid see element settib kiiresti näiteks karbonaadina PbCO3. Happelistes oludes nii plii sulfiidide kui ka karbonaatide lahustuvus kasvab. Happelisuse suurenemise tõttu tõuseb plii lahustuvus, ja pinnasest satub vette rohkem pliid ning seega võib graniitaluspinnaga aladel tekkiv happelisuse suurenemine esile kutsuda plii lahustumist
Mõju neile võib olla kas kahjulik või kasulik, olenedes ühelt poolt pH arvväärtustest ning teiselt poolt konkreetsete eluvormide (näiteks mikroorganismide) kasvukoha- ja elupaiganõuetest. Oluline on teada ka toitainete omastatavuse ja pH vahelisi seoseid: fosfori ja molübdeeni kättesaadavus on seda halvem, mida happelisem on muld; mangaani, raua, vase ja tsingi kättesaadavus on parim happelises keskkonnas, kus mangaani lahustuvus võib tõusta isegi ohtlikult kõrgeks; kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi omastatavus on parim, kui pH on üle 6,5. 31 Rikkalikult turvast sisaldavates kasvupinnastes avaldub toitainete lahustuvus järgmiselt: mangaani lahustuvus lisandub märgatavalt alles siis, kui pH langeb alla 5,0; vase ja tsingi
rasklahustuvaid ühendeid. Kompleksiooni lagunemise võimalikkuse orienteeruvaks määratlemiseks võrreldakse kompleksiooni üldist ebapüsivuskonstanti võimaliku rasklahustuva ühendi lahustuvuskorrutisega (Ks). Kui ebapüsivuskonstandi väärtus on oluliselt suurem kui võimaliku rasklahustuva ühendi lahustuvuskorrutis, siis kompleksioon laguneb ja moodustub rasklahustuva ühendi sade, ning vastupidi. Määratlemine on ligikaudne seepärast, et rasklahustuva ühendi lahustuvus sõltub suuremal või vähemal määral lahuse ioontugevusest. Nii kompleksiooni tekkimise kui lagunemise võimalikkuse täpsemaks määratlemiseks tuleb arvestada lahuses kõikide ioonide kontsentratsioone. Näide: Kas [Ag(NO2)2]- sisaldavale lahusele kloriidioonide lisamisel tekib AgCl sade või mitte ? K1-2 = 1,5·10-3 ja Ks (AgCl) = 1,8·10-10 Siit tuleneb, et kompleksioon laguneb ja sadeneb AgCl. 5 Töö käik
Vitamiinide klassifikatsioon Tänapäeval tuntakse juba üle 20-ne erineva vitamiini. Vitamiini tähised on võetud ladina tähestikust ning vitamiine tähistatakse suure algustähega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet ühendite gruppi millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse vitameeriks ehk isoteeliks. Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad rasvlahustavateks ja veeslahustuvateks. (lisa 2) (1) Rasvlahustuvad vitamiinid on A; D; E; ja K vitamiinid ning veeslahustuvad vitamiinid on B-kompleksi vitamiinid ja vitamiin C. (4) 6 Vitamiinide defitsiit Defitsiidi peamised tekkepõhjused on toitumuslikud ja olmelised. Toiduainete
4. Metall + Sool Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem, kui soola koostises olev metall(pingerida). 5. Metall + Hape Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. 6. Aluselin oksiid + Vesi Ainult IA ja IIA rühma(alates kaltsiumist) metallide oksiidid. 7. Happeline oksiid + Vesi Ei reageeri SiO2 Lahused: Lahus = lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustunud aine hulka moolides kuupdetsimeetri kohta (mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik Mööduvat karedust põhjustavad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid Nõrgad happed ja alused.
· H 2 SO4- H + + HSO4- · NaOH Na + + OH - · CuSO4 Cu 2+ + SO42- Happed: · HCl = H+ + Cl- · H2SO4 H+ + HSO4- · HSO4- H+ + SO42- Alused: · NaOH Na++ OH- Soolade: · K + NaCL + H2O · 2K + 2H2O 2KOH+ + H2 12.Hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel Näited NaCl Na + + Cl - Näited: Ba (OH ) 2 Ba 2+ + 2OH - H 2 SO4 2 H + + SO42- 13.Ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Näited Kerge.. Võtad lahustuvus tabelist kaks ainet ja paned kokku: nt. Na2CO3 CuSO3 Al2 ( SO4 )3 14.Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Näited. Dissotsiatsiooni astmeks nim ioonideks dissotseerunud molekulide arvu (N d) ja lahusesse viidud elektrolüüdi Nd molekulide koguarvu (N) suhet = Tugevatel elektrolüütidel alfa väärtus on lähedane 100-le %, Nõrgad N
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
Porsumine * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas b) redutseerumine ( hapniku vähe) c) hüdratsioon( vee püsiv liitumine mineraalidega) d) hüdrolüüs( soola lagunemine happeks ja aluseks) e) lahustumine( alluvad kõik mineraalid. Lahustuvus paraneb vee temp tõusuga) f) uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon Näited vihikus!!! Bioloogiline murenemine- toimub taime ja loomorganismide ning nende laguprotsessis Vee geoloogiline tegevus- deluviaalsed veed- kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus.....................................................
Täiesti tundmatu teema ei leia kuskilt (otsige ise...mina ei viitsi) 66. keemilise reaktsioonikiirus. Näited kiirete ja aeglaste reaktsioonide kohta. Keemiline reaktsioon on muundumine mille tulemusena muutub aine. Reaktsioone peate ise välja mõtlema oppa leitsin ühe, vee keemine See selle pärast et peaaegu kõigi keemiliste reaktsioonidega kaasneb energia muutus Kas siis reaktsiooniga neeldub või vabaneb energia. 67. reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid olek, temperatuur, lahustuvus, ja mõningal määral reageerimisest veega hapetega ja veelahustega. 68. pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon milles saadused reageerivad omavahel ja moodustavad taas lähteained. Kogu oma loogikat kasutades ja kurnates (oeh...) on Pöördumatud reaktsioonid, reaktsioonid mille saadused ei reageeri ja ei moodusta taas lähteaineid. 69. keemilise tasakaalu mõiste.
Puhtal raual esineb allpool sulamistemo kaks kritallstruktuuri muutust. Madalal temp on stabiilne alfa-raud, mis omab RTK võret. Temp 912C läheb see üle gamma-rauaks, mis omab TTK võret. Temp 1394 c muutub struktuur uuesti RTk võreks ja tekib (sümbol) raud. Diagramm on välja joonistatud kuni 6,7% süsinikku, mis vastab keemilisele ühendile Fe2C. Süsiniku lahustumisel rauas läheb ta võrevahelistesse tühimikesse kõigi tahkete lahuste korral. Alfa ja (sümbol) rauas on lahustuvus väga väike, kuna tühimik on sellise kujuga, et C aatom ei mahu ära. Austeniit on stabiilne ülalpool 727C, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem. Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub alfa või gaama raud. Ta on rabe ja kõva. Raud ja tema sulmaid süsinukuga jaotakse kolme rühma: 1)puhas raud (alfa-raud) C on vähem kui 0,008%; 2)teras, C on üle 0,008 3) malm
24. Milline on kasvuks optimaalne pH bakteritel ja milline mikroseentel? Bakterid on valdavalt neutrofiilid, aga mikroseened eelistavad kergelt happelist keskkonda (4-6). 25. Selgita, kuidas saab rakusisene pH konstantseks jääda, kui toimub rakuväline pH muutus? Selle eest vastutab tsütoplasma membraan, mis on suhteliselt läbimatu prootonitele ja nende ülejääk paisatakse rakust välja. 26. Mis inhibeerib raku kasvu mitteoptimaalsel pH-l? Toitesubstraadi lahustuvus vees on vähenenud ja kättesaadavus väiksem. Kasv sõltub toitesubstraadi kättesaadavusest. 27. Kuidas mikroobid muudavad oma kasvukeskkonna pH-d? Metabolismiproduktidega, mis paisatakse väliskeskkonda. 28. Miks on vaja lisada mikroobide kasvukeskkonda puhversüsteeme? Kui tahetakse uurida mikroobide elumust mingi faktori suhtes, siis tuleb teha nii, et nad ise oma keskkonda ei kujundaks (muudavad metabolismiproduktidega keskkonna pH-d). Puhverkomponendid leevendavad seda. 29
vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks. Absorptsiooni kasutataksegi eeskätt hästilahustuvate gaasiliste komponentide kõrvaldamisel. Ülaltoodud põhjusel on tehnoloogilise heitgaasi puhastamiseks niisugustest lisanditest nagu NH3, HCI ja HF, otstarbekaks absorbendiks vesi. SO2 ja Cl2 püüdmisel läheks aga veekulu väga suureks, kuna nende lahustuvus vees moodustab ainult mõni sajandik grammi 1 kg vee kohta
Kompleksühendid Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Katsed FeNH4(SO4)2 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, 1 M H2SO4, NH4SCN. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. 4. Katseandmed Lahus värvus punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks. Soola dissotsiatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2 NH4SCN NH4 + SCN- + Ioonide tõestusreaktsiooni võrrand: Fe3+ + SCN- [Fe(SCN)]2+ - ...
Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda. Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus. Eritavad lõpuste kaudu sooli enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. 59. Tahkete ainete lahused vedelikes, soojusefektid lahustumisel. Tahkete ainete lahused vedelikes · Lahusti on suuteline lahustama tahket ainet ainult teatavas hulgas. · Tahke aine lahustuvus (kokkuleppeliselt) on aine hulk mis küllastab 100 g lahustit. · Antud temperatuuril sõltub tahke aine lahustuvus nii aine enese kui lahusti loomusest. Lahuste teooriaid on kaks füüsikaline ja keemiline · Füüsikaline lahusti on indiferentne keskkond, kus jaotuvad ühtlaselt lahustuva aine molekulid. · Keemiline ka solvatatsiooniteooria selle kohaselt moodustavad lahustuva aine ja
3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne
!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6
· Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike · Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem · Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi · Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub · Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem · Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul TERMAAL- ehk KUUMAD VEED. Mineraalvee tekkimine: 1) Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustuvus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 2) 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuuteaeg väga pikk Põhjaveereziimi, eriti maapinnalähedaste kihtide oma, võib mõjutada inimtegevus: 1) Veetaseme alanemine Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber ALANDUSLEHTER, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte.
Vahad võivad ka mõjutada/parandada emulsiooni levitust. Emulsioonides on tüüpilised vahad karnauuba, tseresiin, parafiin, rasvalkoholid, kandelilla- ja mesilasevaha. 3.2.11 Silikoon Neid on emulsioonides kasutatud kaua, kuid viimase viie aasta jooksul on nende kasutamine järsult tõusnud. Silikoonidel on lai kasutusala, nt dimetikoonid võivad toimida ka pehmendajatena. 1% juures toimivad nad I kategooria nahakaitsena. Dimetikoonide kasutamisel tuleb nad kaasata õlifaasi, kuna nende lahustuvus on piiratud. Samuti võib nende emulgeerimisel olla mõningaid probleeme. Teised silikoonid hõlmavad tsüklilisi ühendeid, mis annavad nahale siidise tunde ja on vähem lenduvad kui vesi. Kuna nende nahalt aurustumiseks ei kulu kuigi palju energiat, tunduvad need silikoonid nahal väga kuivad. Tuleb märkida, et sellised materjalid - eriti tetrameerversioonid - on viimasel ajal võimalike turvariskide tõttu sattunud löögi alla.Osasid silikoone on modifitseeritud EO/PO
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
