Laevaehituse materjalid (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Merendus - Laevandus

1 Hindamata

MATERJALID LAEVAEHITUSES
REFERAAT
Õppeaines: TEHNOMATERJALID
Tehnikateaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Aleksander Lill
Esitamiskuupäev:…….…..…….
Üliõpilase allkiri :…….….……..
Õppejõu allkiri: ………..………
Tallinn 2018

Sisukord

Sisukord 2
Lühendid 5
Sissejuhatus 6
1.1Laevaehitus 6
1.2Ehitusmaterjali valik 7
Rauasulamid 8
1.3Teras 8
1.3.1Laevaehitusteras-ABS terased 8
1.3.2AH32 8
1.3.3DH32 9
1.3.4EH32 9
1.3.5AH36 9
1.3.6DH32 10
1.3.7EH36 10
1.4Roostevabad terased 10
1.4.1Dupleks terased 11
1.4.2Dupleks sulam 2304 11
1.4.3Dupleks sulam 24 11
Alumiinium 13
1.5Al-Mg sulam 13
1.5.1Alumiinium sulam 5083 13
1.5.2 Alumiiniumi sulam 5383 14
1.6Al-Mg-Si sulam 14
1.6.1Alumiiniumi sulam 6082 14
1.6.2Alumiiniumi sulam 6005A 14
1.7Duralumiiniumid 15
1.7.1Duralumiiniumi sulam 2004A 15
Vask 16
1.8Tinapronks 16
1.8.1Vasesulam C90700 16
1.9Alumiiniumpronks 16
1.9.1Alumiiniumpronks C95400 16
Komposiitmaterjalid ja plastid 18
1.10Klaasfiiber 18
1.10.1Klaasfiiber S-2 klaas 18
1.11Polüeteen 18
1.12Süsinikkiud 18
Kasutatud kirjandus 19

Lühendid

Sissejuhatus

Laevaehitus

Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes. Laiemas tähenduses hõlmab laevaehitus ka teadusalade kompleksi, mis uurib ehitatavaid laevu ja ehitusprotsessi. Selle alla kuuluvad laevateooria, laevaarhitektuur, laevade projekteerimise teooria, laeva jõuseadmete teooria, laeva ehitusmehaanika ja laevaehituse korraldamine. Suurim valdkonna ettevõte Eestis on laevaehitus- ja -remondikontsern BLRT Grupp, millele kuuluvad laevatehased Tallinnas, Klaipedas ja Turus . Laevaehitusega tegelevad veel Reval Shipbuilding ja Baltic Workboats AS, laevadetailide tootmisega Loksa Laevatehase AS. [1]
Materjalide omaduste nõuded laevaehituses: [2]

Tugevus- Materjali võime purunemata taluda kooemust, ebaühtlast temperatuuri [3].
Keevitatavus - iseloomustab keevitamise raskusastet konkreetsetel tingimustel [4].
Sitkus- Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust [3].
Kõvadus- Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. [3]
Vastupidavus korrosioonile- korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste (inglise rust), milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. [4]

Vormitavus
Hind

Oma referaadis uurin ma materjaliõpetusega seotud materjale, nende omadusi, keemilist koostist, mehaanilisi omadusi

Ehitusmaterjali valik

Laeva kuju, välimuse ja materjali valik tehakse selle põhjal mis saab laeva ülesandeks. Laeva ülessandest sõltub laeva suurus, kompleksus ja struktuurikomponentid. Laev saab kogu oma toetuse vee ujutavusest, mis kannab selle koormuse edasi laeva struktuuri.
Teras materjalid asendasid 18 sajandi teisel poolel puidu. Teras on enim levinud materjal laevaehituses. Terastele on pandud suured nõuded nagu tugevus, sitkus, kiire tootlikus , keevitatavus, hind ja külmakarastavust. [5]

Rauasulamid

Teras

Teras on laevaehituses enim kasutatav materjal, väga hea tugevuse ja kõvadusega ja on suhteliselt odav, samuti piisava kroomiga on ta ka korrosioonikindel.

Laevaehitusteras-ABS terased

ABS terased on laialt levinud laevaehituses, kasutatakse konstruktsiooni ehituseks, samuti on laevakere plaadid ABS terasest . ABS terastel tuleb eri kvaliteediga, A, B, D, E, DS ja CS.
Voolepiir kõikidel ABS terastel on kinnitatud voolepiir 235Mpa, välja arvatud A-klassi omal on 235Mpa ja külmalt on 205Mpa.
Tõmbetugevus ABS terasel on 400-490 Mpa, välja arvatud A klassi teras millel on 400-550 Mpa ja külmalt on tõmbetugevus 380-450 Mpa.
Erinevatel klassidel on kergelt erinev keemiline koostis ja erinev tõmbetugevus.
Laevaehitus ABS terased tulevad kuues eri klassis ja kahe erineva tugevusega AH32, DH32, EH32, AH36, DH36 ja EH36.
32. kraadil on voolepiir 315 Mpa ja tõmbetugevus 440-590 Mpa.
36 kraadil on voolepiir 355 Mpa ja tõmbetugevus 490-620 Mpa [6]

AH32

Tõmbetugevus 440-570 MPa
Voolepiir 315 Mpa [7]
Keemiline element
C
max
Si
max
Mn
P
max
S
max
Als
min
Ti
max
Cu
max
Cr
max
Ni
max
Mo
max
AH32
0.18
0.50
0.90-1.60
0.035
0.035
0.015
0.02
0.35
0.20
0.40
0.08
Tabel 1AH32 keemiline koostis

DH32

Tõmbetugevus 440-570 Mpa
Voolepiir 315 Mpa [8]
Keemiline element
C
max
Si
max
Mn
P
max
S
max
Als
min
Ti
max
Cu
max
Cr
max
Ni
max
Mo
max
DH32
0.18
0.50
0.90-1.60
0.035
0.035
0.015
0.02
0.35
0.20
0.40
0.08
Tabel 2 DH32 Keemilised ühendid

EH32

Tõmbetugevus 440-590 Mpa
Voolepiir 315 Mpa [9]
Keemiline element
C
max
Si
max
Mn
P
max
S
max
Als
min
Ti
max
Cu
max
Cr
max
Ni
max
Mo
max
EH32
0.18
0.50
0.90-1.60
0.035
0.035
0.015
0.02
0.35
0.20
0.40
0.08
Tabel 3 EH32 keemilised ühendid

AH36

Tõmbetugevus 490-620 Mpa
Voolepiir 355 Mpa [10]
Keemiline element
C
max
Si
max
Mn
P
max
S
max
Cb
max
Cu
max
Cr
max
Ni
max
Mo
max
V
max
AH36
0.18
0.50
0.90-1.60
0.035
0.035
0.05
0.35
0.20
0.40
0.08
0.10
Tabel 4 AH36 Keemilised ühendid

DH32

Tõmbetugevus 490-620 Mpa
Voolepiir 355 Mpa [11]
Keemiline element
C
max
Si
max
Mn
P
max
S
max
Al
max
Cu
max
Cr
max
Ni
max
Mo
max
V
max
DH36
0.18
0.50
0.90-1.60
0.035
0.035
0.015
0.35
0.20
0.40
0.08
0.10
Tabel 5 DH36 Keemilised ühendid

EH36

Tõmbetugevus: 490-620Mpa,
Voolepiir 355Mpa
Keemiline element
C
max
Si
max
Mn
P
max
S
max
Al
max
Cu
max
Cr
max
Ni
max
Mo
max
V
max
EH36
0.18
0.50
0.90-1.60
0.035
0.035
0.015
0.35
0.20
0.40
0.08
0.10
Tabel 6EH36 keemilised ühendid

Roostevabad terased

Teras peab sisaldama vähemalt 12-14% kroomi , et saada sulamile positiivne potensiaal ja on korrosiooni kindlad vees, soolalahustes, paljudes hapetes ja leelistes. Roostevabu teraseid legeeritakse 13, 17, 27% kroomiga ja kroomis sisaldusega kasvab ka korrosioonikindlus. Süsinik halvendab terase korrosioonikindlust, sest kroom moodustab selle peale karbiide, vähendades rauas lahustuvat kroomi kogust, samas on süsinik vajalik karastatud terase kõvaduse ja kulumiskindluse tagamiseks. 13% kroomi sisaldusega teraste süsinikus sisaldus võib olla 0,1-0,4%. Korrosioonikindluse parandamiseks ja omaduste stabiliseerimiseks legeeritakse kroomteraseid nikli ja titaaniga. Tavalised kroomnikkelterased sisaldavad süsiniku

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 28 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

TEHNOMATERJALID

TEHNOMATERJALID Variant 1. 1. Nimetage neli maakeres levinumad metalli. Fe; Al; Mg; Ti. 2. Missugused metallid voi sulamid moodustavad mustmetallide gruppi? Fe ja selle sulamid (malm, teras). 3. Milliseid sulameid nimetatakse messingiteks, nende liigikaudne koostis? Messing -- vase ja tsingi sulam, tsingi sisaldusega Zn = 39-45%. Samuti messing legeeritatakse +Al, +Sn, +Pb, +Ni. 4. Milliseid sulameid nimetatakse duralumiiniumiteks, nende liigikaudne koostis? Duralumiinium on Al+Cu+Mg sulam (seal on ka lisandid: Fe<0.5%; Si). Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks? Konstruktsiooni teras on legeerteras (mis sisaldab C

Metalliõpetus

docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata

docx

Teraste tähistamine (euroopa-, venesüstem). Alumiini. Vask.

Teraste tähistus 1. Teraste Eurotähistussüsteem Teraste tähistamisel Eurostandardi (EN 10027) järgi kasutakse: Teraste margitähist Terase tunnusnumbrit Teraste margitähistamine põhineb teraste keemilisel koostisel, kasutusalal ja mehaanilistel ning füüsikaliste omaduste iseloomustamisel. Lähtudes tähistuste eesmärgist liigitatakse margitähiseid: I. Terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2. Näiteks: S355JO (Re= 355N/mm2, täiendava tähisena purustustöö tähis (tabelist).

Tehnomaterjalid

docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusnäitajateks on löökteimil määratav purustustöö, eriteimiga määratav purunemissitkus. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Tõmbeteimiga määratakse peamiselt tugevusomadused : voolavuspiir, tõmbetugevus Lisaks plastusnäitajad : katkevenivus ehk suhteline pikenemine, katkeahenemine. Surveteimiga määratakse peamised tugevusomadused : voolavuspiir, survetugevus. Plastsed materjalid survejõudude toimel ei purune, vaid jämenevad. Mida laiemaks on läinud proovikeha, seda suuremat jõudu tuleb tema edasiseks deformeerimiseks rakendada. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim. Dünaamilisel koormamisel muutub jõud suure kiirusega.Charpy löökpaindeteim on materjali sitkuse määramise põhimooduseid. Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Löökpaindeteim seisneb sisselõikega teimiku purustamises

tehnomaterjalid

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1

Kategoriseerimata

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. Plastide töötlemine Termoplaste peamiseltvalatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; 25. Mittemetaalsed materjalid termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. 1) Tehnoplastid Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on polümeerid.

Materjaliõpetus

pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ...............................................................

Metalliõpetus

odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid