METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab n...
Ilves. Ilves on jõulise kehaga loom, pea kassi taoliselt ümar, koon lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad
kivimite keemiline murenemine vee-erosioon Loomastik tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele väga palju linnuliike vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata eriti palju putukaliike ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000 uusi liike avastatakse pidevalt juurde Loomade kohastumused hea ronimis- ja hüppamisvõime hästi arenenud küünised tundlikud kõrvad ja nina sageli vees toituvad tihe karvkate mitmetel liikidel lennus head vigurlendajad ööloomadel suured silmad linnud kärarikkad paljud liigid värvikirevad mardikad helendavad öösel Loomad Laisiklased Madu Mürgine konn Papagoi Taimestik Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Taimestik: ronitaimed e
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee
Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes. Joonis 3. Punased taimed Gobi kõrbes. 6. Loomastik Enamus loomadest jääb suveunne. Loomad hangivad toitu öösel, et varjuda kuuma päikese eest. Toiduks on kõik, mida vähegi süüa kannatab. Neil on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Väiksemad imetajad ei joo, sest nad saavad vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Kõrbeloomadel on väledad jalad ning see on nende peamiseks kaitseks. Gobi kõrbes elavad näiteks kaamlid, iguaanid, lõgismaod, kõrberebased ja skorpionid. Joonis 4. Kaamel Gobi kõrbes. 7. Põlisrahvad ja inimtegevus Enamus kõrbetes elavatest inimestest tegeleb rändkarjakasvatusega, neid
arengus elunädalate järgi) Rasedusnädal Keskmised Areng mõõtmed ja kaal 1. nädal 100-rakuline Sügoot lõigustub ja areneb blastotsüst, mis kinnitub kobar emakaseinale.Moodustub platsenta. 3. nädal 3 mm 0,4g Arenevad närvisüsteemi, vereringe ja skeleti algmed, süda alustab tööd. Silmad, nina ja kõrvad ei ole veel välja kujunenud. Keha lõppeb sabaja moodustisega. 9. nädal 3 cm 1g Saba taandareneb. Kujunevad nägu ja silmad, kätele kasvavad sõrmed ja jalgadele varbad.Enamik elundkondi on arenemisjärgus. Loote sugu on võimalik eristada. 12. nädal 9 cm 30 g Loode liigutab käsi ja jalgu
Punane on imekena värv. See on armastuse, kire, soojuse ja läheduse värv. Aga on olukordi, kus oleme valmis maailma sekundpealt must-valgeks muutma. Sest punane võib ka ka väga koormav olla. Alati, kui seda kõige vähem oodata oskame, lööb see välja. keset tähtsat ärikohtumist, toidupoe kassa või esimesel kohtingul- see võib juhtuda kõikjal, et ühel hetkel täiesti ootamatult kõrvad hõõguma hakkavad või kogu nägu punaseks värvub. Kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja.... kindlasti olete ka teie ise seda kogenud! Ohtlikes, piinlikes või meie endi jaoks ebameeldivates olukordades tunneme, kuidas pinge kehas tõuseb. On inimesi, kellel pinge näo punaseks värvib. On inimesi, kellel käed suurest hirmust värisema hakkavad. On inimesi, kelle kehakeel annab meile mitmesuguseid märguandeid. Silma jäävad näiteks seelikusaba krudimine, kandadel kiikumine jne
nad loomulikult ette ei võta. Elevandid on taimtoidulised loomad. Enamasti söövad nad rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi.Vahel söövad nad ka viinamarju, metsõunu ja mangot. Ameerika elevandil kulub söömisele 16 tundi päevas. Ta võib päevas süüa 140-270 kg toitu India elevant on 5-10 meetrit pikk[viide?]. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare. Loomulikult on india elevandil väiksem ka mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kg-i. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevandil on joomiseks olemas paindlik lont, mis koosneb umbes sajast tuhandest lihase komponendist tehes sellest väga osava töövahendi. See uskumatu osavus
(Cyanostegia cyanocalyx), millel on okkasarnased lehed, mida katab vahakiht, et vähendada jällegi auramist. Suur Liivakõrb pole eriti liigirohke loomade poolest, kuid ühe liigi isendite arvukus on selle asemel suur. 1) Väiksematest loomadest elab seal inglisekeelse nimetusega bilby, kellel on oma kasvu kohta väga suured kõrvad, et ta kuuleks oma saagi (nt. ämblike) liikumist. Ta kaevab kuni kümne jala sügavusi urge, kus on temperatuur pea kaks korda madalam maapinna temperatuurist. Nagu enamik kõrbeloomi tegutseb ta öösel. 2) Kõige tuntuim Suure Liivakõrbe loomadest on punane känguru, kes kasutab edasi liikumise tehnikana hüppamist, sest selline liikumisviis on
PÄEVAPLAAN Teema: Kiisu läks kõndima.. Laste vanus: 4-5 aastat Kuupäev: Koostaja: Tegevuste liigid: - Kunst- plastiliinist voolimine - Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". - Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone. - Laps oskab võrrelda. - Laps tunneb rõõmu liikumisest. Vahendid: Pehme mänguasi kass, plastiliin, voolimispulk, makk, cd, marakad. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie
PUNANE HIIDKÄNGURU Kuulub kukruliste liiki. Koostaja: Tallinn 2005 Milline näeb välja känguru? Känguru kasvab kuni 2 meetri kõrguseks. Känguru pea on väike,kõrvad keskmise suurusega. Nendel on esi käpad lühemad tagumised käpad suured ja tugevad. Kängurul on hästi tugev ja pikk saba(1meeter). Käppadel on teravad ja tugevad küüned. Punakänguru on pruunikas-punane. Pojad hallikat värvi. Känguru eripäraks on kukkur tema kõhu peal. Känguru keha on erilise kujuga. Ülemine osa on peenem ja alumine osa on laiem. Kus elab känguru? Känguru on Austraalias kõige kuulsam kukkurloom. Ta elab mitmest loomast koosnevas salgas, mida juhib vana isasloom. Ta liigub edasi pikkadel tugevatel tagajalgadel, sooritades 7- 10 meetri pikkuseid hüppeid. Pikk saba aitab tal nende hüpete ajal tasakaalu säilitada. Hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Kängurud elavad mandri keskosa kuivades avarustes.Kängurud on aktii...
org/ocsd-web/ma tch/term/matchgeneric2.asp ?filename=silm TEISI NÄGEMISHÄIREID: Kanapimedus nõrgenenud nägemine hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini. Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Katarakti tekke täpset põhjust ei teata, mõnikord tuleneb see silma muudest haigustest, vigastusest, üldhaigustest . PAARIST ÖÖ Kuidas hoida nägemist? KÕRV ON KUULMIS- JA TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et
häbelikkusegi naljaks. Ott Sepp on näitlejana mulle alati meeldinud, sest tema huumorisoon on must ja isegi natuke ropp. Kuid ütlen, et vahest on mõne nalja või pilkamise efekt just üks ropp sõna, mis selle jutu mõtte kohe väga tugevalt esile toob. Ott Sepp on piisavalt ropu kõneviisiga, kohati isegi liialt. Kuid see teebki temast tema. Mind isiklikult häiris tohutult väga noorte teismeliste viibimine saalis, sest oli nalju, mida tavaliselt nii noored kõrvad kuulma ei peaks. Need olid nii ropud kui ka lastele mittesobiva sisuga. Minu arvates oli etendus lahe. Ma pole varem käinud ei stand-up etendusel ega ka Paide kultuurikeskuses. Kartsin alguses, et äkki ei saa ma kõikidest naljadest aru ega naera saalis ainsana kaasa. Kuid seda ei juhtunud. Kõik jutud olid mõistetavad ja etenduse pikkus oli täpselt paras. Üle 1,5h poleks suutnud niimoodi naerda. Edaspidi olen ka stand-up komöödia etenduste suhte
(„Meie külvame vilja, kuid meie endi laud on tühi. Meie pressime viinamarju, kuid veini joob keegi teine“) Seepeale nägi Kuningas rüüd, mida nad koovad ning tuli välja, et see on Noore Kuninga enda kroonimisrüü. 2)Ta lamas galeeri(antiik- ja keskaegne hrl. kahemastiline aerudega sõjalaev) pardal, kus sõudsid orjad. Orjadel polnud õigeid riideidki. Neegrid haarasid järsku kõige noorema, vabastasid ta ahelatest, toppisid tema ninasõõrmed ja kõrvad vaha täis ning sidusid suure kivi tema vöö külge. Seejärel viskasid nad redeli üle parda ja ori ronis mööda redelt alla ja kadus merre. Mõne aja pärast tõusis ta hingeldades veest välja, pärl paremas pihus. Üha uuesti tõusis ta merest, orjad võtsid pärli, lükkasid ta tagasi ning ise jäid tukkuma. Siis tõusis ta viimast korda, kukkus tekile ja tema kõrvadest ning silmadest purskas veri. Teised viskasid ta üle parda. Galeeri peremees naeris,
Laps räägib siis kui kana pissib? Noor = laps? Ilmselt igaüks, kes on lastega kokku puutunud, teab, et see väide ei vasta tõele. Koolis või tänaval noori kuulates saab kiiresti selgeks, et oma arvamuse avaldamisel ei ole nad just tagasihoidlikud. Tänu Internetile on igaühel võimalus oma mõtteid kogu maailmaga jagada ning kõige rohkem haaravad sellest kinni noored. Delfi Rahva Hääl kubiseb noorte rahvaajakirjanike töödest ja igal enesest lugupidaval teismelisel on veebipäevik, või vähemalt Facebooki konto, kus iga pisematki mõtet teistega jagada. Sageli ei pane aga sedasorti mõtteavaldused täiskasvanuid teismeliste arvamusavaldustesse tõsiselt suhtuma. Miks peakski keegi tõsiselt võtma inimest, kes on just hetk tagasi Internetis kõigile kuulutanud, et reede õhtul sai ,,rajult läbu pandud ja nüüd on ilgelt rõve olla" või teatanud, et tegi kogemata Facebooki virtuaalfarmis peenrad viltu? See aga...
2. Püsisoojased. Kehatemperatuur suhteliselt püsiv. (linnud ja imetajad) Ökoloogia Kohastumused temperatuuri kõikumiste suhtes: Karvavahetus, Talveuni (nahkhiir), taliuinak (pruunkaru), nn. fakultatiivne talveuinak (pähklinäpp), suveuni. Kõrbe kuumus: Urud liivas Öine eluviis Suveuni põhiliselt vee ja toidupuuduse tõttu! Selgroogsetel kõrgemad jalad, pikemad laiemad kõrvad http://www.youtube.com/watch?v=N56OrRvdH24 http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARFCBcI Ökoloogia Ökoloogilised tegurid kas soodustavad või ei soodusta organismide elutegevust Ökoloogilise teguri mõju on võimalik väljendada graafiliselt arvukus P Alumine Sooduspiirkond taluvuslävi Ülemine taluvuslävi
Äärmise hädaga võib ta teha mingeid ümisevaid häälitsusi. Tumm on füüsiliselt terve, ka näeb ja kuuleb ta normaalselt. Vastutab pimeda ohutuse eest. · kollane - kehastab pimedat. Temal tuleb silmad korralikult kinni siduda, et ta midagi ei näeks. Pime on füüsiliselt terve, ta ka kuuleb ja saab rääkida. · valge - kehastab kurti. Et ta midagi ei kuuleks, tuleb talle panna kõrvatropid või kõrvaklapid, vajadusel veel ka salliga kõrvad kinni siduda. Kurt ei kuule suurt midagi, küll aga näeb. Nagu kurtidega ikka, ei ole ta ka eriti jutukas ja räägib vaid äärmisel vajadusel. Vastutab pimeda ohutuse eest. · roheline - vaatleja. Tema ülesandeks on jälgida, et ülejäänud mängijad reegleid ei rikuks. Tal on märkmik ja pliiats, mida ei tohi korrakski käest panna, kuna mängult on tal käed haiged ja ta ei saa nendega midagi puutuda
fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga peitub ta oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida. Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osa sipelgapere liikmeist täidavad
.on populatsiooni tasandist alates ehituslike ja talituslike pärilike iseärasuste tekkimine. Kohastumusi loob, säilitab ja muudab looduslik valik. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt: Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. Liigiteke Liik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest.
Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.) Suur- ja väike vereringe Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid Meeleelundid Silmad, nahk, tundlad, Silmad, kõrvad, haistmis-, kombitsad, maitsmis-, kompimisorganid, tasakaalumeel; maitsepungad, komperetseptorid, küljejoon, nahk Paljunemisoranid
9p, 10p, 10q, 11q, 12p ja 22. Näide: Osaline trisoomia 9p Esmakordselt kirjeldati osalist trisoomiat 9p 1970. aastal. See on üks sagedasemaid osalisi trisoomiaid, senini kirjeldatud umbes 100 juhtu. Trisoomia 9p sündroomia iseloomustab pikenenud postnataalne kasvuperiood. Sündroomi iseloomustab mongoloidne silmalõige, väikesed, sügaval asetsevad silmad, lai prominentne nina, suured peast eemalehoidvad kõrvad. Raske vaime alaareng esineb 100% juhtudel. Eluiga on lühenenud, kuid ainult 10% haigetest sureb varases lapseeas. Täielikud trisoomiad Inimese autosoomide täielikest trisoomiatest sünnib elusalt ainult 3 vormi: trisoomia 21, 28 ja 13. Kromosoomide 7, 6, 9, 14, 15 ja 22 trisoomiat on üksikutel elusalt sündinutel kirjeldatud peamiselt mosaiikse vormina. Mosaiikse vormiga lastel on kliinilised sümptomid
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
INIMESE LOOTELINE ARENG (1.-12. NÄDAL) Inimese looteline areng (1.-12. nädal) Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad,...
Külmakahjustused ja alajahtumine Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas
Lõvid möirgavad sellepärast, et teatada teistele loomadele oma valdustest, hirmutada teisi loomi ja suhelda teiste praidi liikmetega. Lõvid on röövtoidulised loomad. Nad söövad sebrasid, antiloope, metshobuseid, gnuusid ja gaselle. Jahti peavad peamiselt emaslõvid. Suure laka ja raske kehakaalu tõttu ei saa isasloomad jahti pidada. Ta hüppab hoogsalt, aga suurt kiirust nad ei saavuta. Emased kõigepealt noidlevad saaki. Sel ajal on neil kõrvad lidus ja saba langetatud. Siis nad ründavad saaki umbes 45 m kauguselt. Lühikest maad suudavad nad joosta 56 kilomeetrit tunnis. Saaki rünnates haarab emalõvi saagi kaelast kinni, et teda lämmatada. Kui saak on murtud, lähevad toidu kallale kõigepealt isased. 2 Vahepeal võib juhtuda, et isasloomad söövad kogu saagi ära ja jagavad seda poegadega
iseloomuga, räägib läbi hammaste:"Fuu,milline koletis!" Jumal tänatud, et ,,buldoosril" ükskõik, kuidas teda hinnati näo järgi, neid hämmastas teiste nõrdimus. Mul samuti ükskõik,mida ütlevad Zenski kohta,sellepärast et ta on mulle kõige- kõige.Ma ei oska seletada, miks nemad mulle meeldivad, kui arva nimetatakse väikesed vennad. Mina käitun Zenskiga võrratult ilusasti nagu Kauni Vassilissaga. Ainult patsid puuduvad, aga sarnaneb temaga:suured mustad silmad, püstised kõrvad, nagu kõik temal, teeb teda sarnaseks nahkhiirega, ümmargune pepu, keerdus saba. Ja muidugi iseloom-elurõõmus, armastusväärne. Ta on valmis lakkuma, musitama igatühte. Aga selgitus ei tohi puudutada perenaist ega tõsta häält. Sellisel juhul Zenetska silmapilgult pöördub ümber maruvihaseks fuuriaks,valmis kinni haarama hammastega karu. Buldogid on väga julged, veidi hulljulged koerad. Loetakse, et protsessi eemalsamisel liigil segati veri , selline on argument
Suur Victoria kõrb. 1. Kus? Mis? Millest? Milleni? Ehk suurus, asend ja ulatus. Suur Victoria kõrb on suurim kõrb on kõrb Austaraalias. Piirneb põhjast Gibsoni kõrbega ja lõunast Nullarbori tasandikuga ja idast Mugstrave'I mäestikuga. Ta asub lõuna kõrbevööndis, kaljukitse pöörijoone ümbruses (30oc S). Tegu on enamasti liivakõrbega. Põhjaosas on kõrb umbes 200 meetrit üle merepinna, lõuunas 700meetrit üle mere pinna. Erinevatel andemtel on see 348 750 kuni 647 490km2 suur. Kuid usalduväärseimate andmete kohaselt on kõrb 420 405km2 suur. Suur Victoria kõrb, on märgitud punasega. 2.Mis selga tuleks panna ehk kliima. Päeval on suvel sooja umbes 3040oc, talvisel päeval 2025oc. Päevane õhutemperatuuri kõikumine on väga suur. Ja öösel võib üpris külmaks minna. Sademed esinevad peamiselt talvel ja neid on erinevatel andmetel 100 kuni 250mm aastas, enamus allik...
Kõigest väest, kurjalt toonitades aeti publik laiali. Aga siis nägin koos sõpradega Tanelit The suni märgisega autoga lahkumas, me jooksime ja akrjusime nagu pöörased,et saada autogrammi aga kahjuks jäi see saavutus olematuks. Küll aga sai veidi soojendust tehtud, üle künka ronitud ja sellist maratoni jookstud, et ise ka ei usu. Minu hinnang toimunule oleks väga hea, lausa liigagi hea. Ja ka väga vali, mistõttu ka mu kõrvad ligi 2 päeva undasid. See kontsert oli nii meeldejääv, et pileti osas ma ei hakkaks pikalt seletamagi. Aga siiski pilet jäi selle suure rahvamassi alla mis seal ringi tatsata, kuna sain olla kõigest 3-4 meetri raadiuses lavast.
Ave Alavainu Elulugu · Sündis 4. oktoobril 1942. aastal Tartus · 1968.a lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana. · Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina. · Eesti noortemeister lauatennises. · Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasut...
Aafrikas Ahvileivapuu üks jämeidamaid puusi, kuna sisaldab rohkesti vedeliku, siis kuivadel päevadel saadav elevandid seal vedelikku Purpur-hiidhirss võib kasvada kuni 5 m. kultuuritaimena on tuntud ülemaailma. Astaasia - aafrikas kasvav suur savannipuu, mille võra meenutab vihmavarju Emu austraalias suurim lennuvõimetu lind, Koaala magab kuni 20 tundi ööpäevas, sööb vaid eukalüpti leht , armastatuim aurtraalias Aafrika elevant tal on suurmed kõrvad kui tavalisel elevandil , jahutab nendega, , suurim loom Velkviitsia ta võib elada mitmesaja aastaseks.kasvatab kogu elu kahte lehte mis alt narmenevad ja surevad.A Tääkiilia kasvab kuni 15 m kõrguseks. Ameerika suuresarveline piimalill ta võib kasvada 2 meetriseks ja ta meenutab kaktust, haruline.aafrika kõrbe kivikäks kohatud ka eestis. karakal - peamiselt öölloom ,kaslane kesk aasia kõrbeiguaan -
Talvel kui temperatuur on madal, on meie piirkonna taimedel pukeperiood, kõigusoojased loomad elavad talvise külmaperioodi üle soojematesse paikadesse varjudes või langedes talveunne. Talve saabudes jäävad ka mõned imetajad taliuinakusse mäger ja karu. Paljud linnud võtavad ette talve saabudes lühemaid ja pikemaid rändeid. Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused võimaldavaid neil soojusenergiat kokku hoida. Neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune raskavkiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik Ökoloogilise teguri toime organismidele: Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab ökoloogilise teguri toimet kujutda graafiliselt. Temperatuuri intensiivsust saame mõõta kraadides, selle toimet aga hinnata taime arengu või ainevahtuse ontensiivsuse järgi. Ökoloogilise teguri intensiivsus taset, mille alandedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks
tunnetab seda tugevamini, mõni nõrgemini, aga viimne kui üks saab aru, et kõiki ootab ees midagi ja sellele tulevikule peab lihtsalt vastu astuma, sest meie seljataga kõnnib keegi, kes soovib samuti edasi liikuda. Tegelikus elus on hea tõdeda, et on võimalusi kuidas muuta oma olemine meeldivamaks. Võime õppida lihtsalt teiste vigadest, lugedes raamatuid, vaadates filme, suheldes inimestega ning hoida lihtsalt silmad ja kõrvad lahti. Ning seeläbi muuta ennast ja mõista, kui palju meeldivat on tegelikult meie igas päevas, mida täiel rinnal elada ja mitte mõelda, mida toob ehk veel parem homne.
Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. Belikov tahtis elada üksi oma elu, kuid ta sai surma
Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib vaskussiga segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Ahhal-Tekiini hobune Daniil Bessedin PH1 Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus...............................................................................................................3 Tõu omadused.................................................................................................4 Välimik.............................................................................................................4 Ahhal-Tekiini tüüpe.....
aladel soolakõrb. Liivakõrb on kõige liigirikkam, soolakõrbes ja kivikõrbes taimi ja loomi eriti pole. Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis võivad tappa inimesi ja loomi. joonis 3. sahara kõrb SAHARA TAIMESTIK JA LOOMASTIK Sahara kõrbes on võrreldes teiste kõrbetega loomi ja taimi palju. Seal elavad näiteks:Fennek ehk kõrberebane- tal on suured kõrvad et jahutada organismi ja ,et kuulda saakloomade tekitadud helisid.Ta peab jahti õhtuhämaruses ja päeval peitub urgu. joonis 4. fennek Kaamel- kaamel on kõrbes tähtsaim loom, inimesed kasutavad teda veoloomana ja tööloomana. Ta organism kasutab vett väga ökonoomselt, ta hineõhus on vähe veeauru ja ta higistab vähe.Ta suudab korraga juua palju vett ja kasutab küüru ladestunud rasva lagunemisel tekkivad vett. joonis 5. kaamel
poisipea lõikus. 1930 meestemood oli väga sile ja õlitatud, laubalt taha kammitud. Pisut hiljem hakati esmakordselt meestel lõikama järgulist pead. 1960 muutus tukk hoogsalt kõrgemaks ja etteulatuvaks, küljed kammiti peadligi taha ja üles. Meestel olid moes ka fööniseongud ja põskhabemed. 1970 tippsoeng- ,,Prantsue poisipea" (tugevalt järkus ja fileeritud, kukla ja külje juuksed jäeti pikemaks). Seda kandsid nii mehed kui ka naised. Moekas mees kandis veidi pikemat juust. Kõrvad ja kael pidi jääma juuste alla. Põskedel aga pügatud habe ja vuntsid. 1980- tuli moodi kantpea lõikus. 1990-tänapäevani vaheldusid lõikused vastavalt moele.
Myra püha Nikolaos pakkus seega kõike, mida ühelt piiskopilt oodata võis: abi vaestele, toitu näljastele ja kaitset tagakiusatuile.“ Aastal 325 kutsus keiser Constantinus Nikaiasse kokku esimese üleilmse kirikukogu, mis pidi hakkama arutama endise preestri Ariuse ketserlust. Alex-Sander Puhm On andmeid, et sellest ajalukku läinud sündmusest võttis osa ka Myra piiskop Nikolaus. Väidetavalt sellal, kui ketser Arius kõneles, katsid mitmed jumalakartlikud piiskopid oma kõrvad, et mitte kuulda hereesiat; Nikolaus aga olevat ägestunud ning löönud vihahoos Ariust vastu põske. Piiskopile ebasobiva käitumise eest taheti Nikolaust ametist tagandada, kuid see otsus tuli siiski ära muuta, kuna mitmed tema kolleegid said ilmutuse, kus nad olevat näinud Nikolause kõrval seismas Jeesust evangeeliumiga ja Jumalaema omoforiga. Nii olevat austus Myra piiskopi vastu veelgi suurenenud. Missugune ka poleks erinevate lugude ja legendide ajalooline tagapõhi, on
Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid. · Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma. Lambaid on musti, valgeid, halle kui ka kollaseid. · Koondlauses sidesõnad kuid, vaid, ent, aga ees tarvitatakse koma. Lamba kasukas on kollane, kuid kõrvad on sinised. · Kui eelneb kokkuvõttev sõna ja järgneb loetelu kasutatakse nende vahel koolonit. Lammaid on: musti, valgeid, halle. · Kui eelneb loetelu ja järgneb kokkuvõttev sõna kasutatakse nende vahel mõttekriipsu. Must, valge, kollne seda värvi on lambad. · Kui korduvad täiendid iseloomustavad küll üht objekti, aga märgivad selle erinevaid tunnuseid, siis koma ei kasutata. Krussiline valge lammas sõi rohtu.
· Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. · Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt · Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes · Teda võib kergesti pidada suureks koeraks. Juttselg-hiir · Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. · Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Kivisisalik · Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik.
) 9. Guillaume Dufay (1400-1474) võib pidada uusaegse heakülalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Johannes Ockeghem (1404- 1497) 15. Saj. Teise poole tähtsaim Madalmaade helilooja. Samuti oli ka heloloojate õpetaja. Josquin Desprez (1450-1521) - Teda nimetati muusika vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Ta pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti ja püüdis muusikas anda edasi selle tundesisu. Orlandus Lassus (1532 1594) Impulsiivne, jõuline ja värvirohke väljenduslaad. Kasutas muusikas hästi julgeid võtteid. 10. Martin Luther alustas on 95 teesi naelutamisega kirikuuksele protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat
kavalusega siis Nõid Minna aitas viimases hädas, segades kokku imeravimeid ja salve .Külmkingad, olendid kelle oli loonud vaid kõige õelamad inimesed , hirmutasid ning sõid metsas inimesi. Hoopis huvitavamad tegelased raamatus olid merilehmad, lehmad kes toituvad lumest ning annavad mitmeid kordi rohkem piima kui tavalised lehmad. Nende loomade eripäraks oli ka see, et kui neid püüda tahad, pead kolm ringi ümber nende tiirutama, vastasel juhul nad põgenevad vette. Haldjate kõrvad andvat inimesele viieks aastaks võime loomade keelt mõista, kuid seda teadsid vaid vähesed ning pigem pelgasid neid säravate silmadega olendeid. Kõigil olenditel oli oma kindel ülesanne, elu külas oli paika pandud ning kes vähegi eksis seda ootas ränk karistus või koguni surm, ning lootus et keegi sind ka pärast surma hingedepäeval kaetud laua ning köetud saunaga kodus ootab. Raamatus tuleb selgelt esile eestlaste iseloomustus, milles on domineerivad kadedus ja õelus
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetu...
1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidet...
energiat ja söödatoitaineid. Talle tuleb pakkuda sööta nii palju, kui ta süüa suudab. Emised tarbivad sööda kuivainet umbes 3% kehamassist. Sööda tarbimine oleneb lisaks emise suurusele ka tema söötmistugevusest eelnenud tiinusperioodil sel ajal ülesöödetus emisel on isu halb ja liigsoojas laudas peetavatel emistel isu väheneb. 21. Eesti seatõud Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks
hiljem kasutada. Järgmiseks kujust asusin voolisin istuva kassipoja Istuva kassi algfiguur. kuju, vormides peaosa ümaraks. Seejärel voolisin ninaosa kolmnurksemaks ning, kasutades spetsiaalseid savivoolimisvahendeid, vajutasin sisse ka nina piirjooned. Lõpuks pigistasin kassipojale näppude abil ka kõrvad. Siis asusin voolima keha, millele üritasin anda kergelt kormnurkset kuju ning et jääks mulje kahest esikäpast, vajutasin esiküljele pikkupidi kerge süvendi. Seejärel kandsin nii kassile kui ka alusele lobri ning asetasin kassi paika. 16 Pärast esimese kassi kinnitamist
Soolakassi kütitakse rohkem kui teisi Lõuna-Ameerika kaslasi tema väärtusliku kasuka pärast. sellest hoolimata on ta üks suurima populatsiooniga kaslane Lõuna-Ameerikas. Populatsiooni suuruseks arvatakse olevat ligikaudu 150,000 isendit. 3 Ontsilla (Leopardus tigrinus) Ontsilla sarnaneb välimuselt ostelotile ja marakaya kassile. Nimetatud kolmest kaslasest on ontsilla väikseim. Tema saba on lühem, kuid silmad ja kõrvad on suuremad kui ostelotil ja marakaya kassil. Ontsilla karvkate on selgmiselt kollakaspruun, tema kõhualune on valge värvusega. Tema keha katavad pruunikad rosetti kuju meenutavad laigud. Noorloomad on samuti laigulised. levinud on ka musta karvkattega isendeid. Pikkuselt ei ületa ontsilla 65 sentimeetrit, kassi kaal on keskmiselt 2,25 kilogrammi. Isased loomad on üldjuhul suuremad kui emased.
Parim viis vältida nahavähki,on vältida päikesest põhjustatud nahakahjustusi. (Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Vältimiseks on mitmeid võimalusi. · Kasuta tugevatoimelist päikesekreemi,mille kaitsefaktor on 15 või enam. · Ära ole päikesevalguse käes siis,kui kiirgus on kõige tugevam. · Kanna pikavarrukalisi särke ning pikki tihedast kangast pükse. · Kanna laia äärisega peakatet,mis katab ka kõrvad. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn)
Kui suureks ja mitmeharuliseks sarvepuu kasvab, sõltub looma vanematest ehk siis geenidest, keskkonnatingimustest ja vanusest. Talveks põder loobub sarvedest. Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, saba seevastu vaid 45 cm pikkune. Põdral on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põdra kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam kui soojal ajal; jalad on helehallid või valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Põder on
kromosoomide või kromosoomiosade anomaaliatega, on haiguste fenotüüpides üllatavalt palju sarnast. Nii põhjustab ühe või teise kromosoomi (segmendi) lisandumine või kadumine vaimset mahajäämust ning arengu ja kasvu peetust (sh. väike sünnikaal). Lisaks nendele tunnustele täheldatakse sageli defekte pea ja näo piirkonnas (pisipealisus, pisilõualisus, mittetäielik luustumine, ebanormaalne silmade lõige, madalal asetsevad ja ebanormaaalselt arenenud kõrvad ja düsmorfne nägu), aju arengu häireid ja krampe ning südame-veresoonkonna ja eritus-suguelundkonna häireid. Deletsioonide puhul on arenguanomaaliad reeglina palju tõsisemad kui samade kromosoomipiirkondade trisoomiate puhul ning sündroomi fenotüüp varieerub suuremal määral. Tabel 24. Sündroomi kriitiline piirkond kromosoomis http://en.wikipedia.org/wiki/Miller-Dieker_syndrome Sündroom Kromosoom Piirkond kromosoomis Seisund Ala suurus Wolf-Hirschorn 4p- 4p16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
