Külmakahjustused ja alajahtumine (1)

Külmakahjustused ja alajahtumine
  
Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine.
Külmanäpistus - kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ning rakud kärbuvad.
Tundemärgid:

• nahk on kollakas või valge, kuid tundub pehme
  
• kerge näpistav, kipitav või põletav tunne.
  

Tegutse nii:

• ära hõõru või masseeri kahjustatud kohta
  
• soojenda seda kohta järk-järgult - kasuta kehasoojust , sooja kätt või sooja vett, väldi otsest kuumutamist, mille tagajärjeks oleks naha põletus
  
• kui kahjustatud koht on üles soojendatud , siis ära seda uuesti külmeta, kuna nüüd on see koht veelgi tundlikum ja kaitsetum külma suhtes
  

Külmakahjustus - väga tõsine seisund, kus nii nahk kui ka nahaalused koed on külmunud. Tugeva külma korral tekivad rakkudes jääkristallid, mis purustavad rakumembraanid ning rakud hukkuvad - halvemal juhul järgneb gangreen .
Tundemärgid:

• nahk on valge, hiljem hallikaskollane või hallikassinine ja nagu oleks kaetud vahaga
  
• nahk on katsudes kõva
  
• kahjustatud koht on tundetu
  
• võimalikud villid naha pinnal
  

Tegutse nii:

• tugev külmakahjustus võib lõppeda amputatsiooniga, mine kohe haiglasse
  
• ära hõõru või masseeri kahjustatud kohta
  
• kui kahjustatud koht on üles soojendatud, siis ära seda uuesti külmeta, kuna nüüd on see koht veelgi tundlikum ja kaitsetum külma suhtes
  
• soojenda seda kohta järk-järgult - kasuta kehasoojust või sooja vett (40 kuni 42 kraadi), väldi otsest kuumutamist, mille tagajärjeks oleks naha põletus
  

Alajahtumine - pikaaegne külmatunne võib viia selleni , et keha temperatuur langeb alla normaalse keha temperatuuri.
Alajahtumist põhjustavad tegurid on:

• madal välistemperatuur
  
• külm vesi või märjad riided
  
• tugev tuul
  
• üleväsimus ja kurnatus
  

Tundemärgid:

• värisemine, kahvatu ja külm nahk
  
• unisus, apaatia
  
• segaduses olek, võimetus lihaseid juhtida
  
• kui värisemine lõpeb ja tekib teadvusekaotus, siis on tegu juba eluohtliku seisundiga
  

Tegutse nii:

• kannatanu viia haiglasse või kutsuda kiirabi
  
• vii kannatanu siseruumidesse
  
• aseta kannatanu ettevaatlikult maha
  
• ettevaatlikult eemaldada niisked ja märjad riided
  
• riieta kannatanu kuivadesse ja soojadesse riietesse või mässi näiteks teki sisse
  
• soojenda kannatanud järk-järgult kasutades ükskõik millist soojaallikat
  

Kuidas hoida ära külmakahjustusi?

• jälgi ilmateadet - kui on oodata tugevat külma või külma koosmõjus tugeva tuulega, siis püsida siseruumides ja väljas liikuda minimaalselt
  
• riietu soojalt - riietu kihiliselt, kasutades kehalähedast sooja pesu ning kindlasti peab pealmine kiht olema tuult mitteläbilaskev, kindlasti kasutada kindaid ja mütsi ning kata nägu, vajadusel isegi näomaskiga.
  
• kasuta soojasid jalanõusid - arvesta, et enamasti hakkavad korralikult riides olles külmetama varbad ning kui jätta varvaste külmetustunne tähele panemata, siis võivad ka varbad külmuda niivõrd, et varbad tuleb amputeerida
  
• otsi varju - kui sul ei ole võimalik minna siseruumidesse, siis otsi varju tuule eest
  
• hoia ennast kuivana - märjad või niisked riided jahutavad keha tunduvalt kiiremini, seepärast võimalusel vabane märgadest riietest ning reguleeri higistamist, vajadusel võta riideid vähemaks
  
• ole tegevuses - jalutamine, jooksmine või muu liikumine aitab kehasoojust hoida
  
• tea oma piire - ära võta liigseid riske ja jälgi, et lapsed või vanemad inimesed hindaksid olukorda õieti
  

Pane tähele, et suitsetamine ning alkoholi ja teatud ravimite kasutamine suurendavad külma vastuvõtlikkust ning seega ka külmakahjustuste ohtu!