Suur victoria kõrb (1)

Suur Victoria kõrb.
1. Kus? Mis? Millest? Milleni ? Ehk suurus, asend ja ulatus.
S Suur Victoria kõrb, on märgitud punasega.
uur Victoria kõrb on suurim kõrb on kõrb Austaraalias. Piirneb põhjast Gibsoni kõrbega ja lõunast Nullarbori tasandikuga ja idast Mugstrave’I mäestikuga. Ta asub lõuna kõrbevööndis, kaljukitse pöörijoone ümbruses (30oc S). Tegu on enamasti liivakõrbega. Põhjaosas on kõrb umbes 200 meetrit üle merepinna, lõuunas 700meetrit üle mere pinna. Erinevatel andemtel on see 348 750 kuni 647 490km2 suur. Kuid usalduväärseimate andmete kohaselt on kõrb 420 405km2 suur.
2.Mis selga tuleks panna ehk kliima.
Päeval on suvel sooja umbes 30-40oc, talvisel päeval 20-25oc. Päevane õhutemperatuuri kõikumine on väga suur. Ja öösel võib üpris külmaks minna. Sademed esinevad peamiselt talvel ja neid on erinevatel andmetel 100 kuni 250mm aastas, enamus allikaid väidavad siiski, et sademeid on 100-150mm aastas.
3. Kes/mis seal kuumuses ikka on ehk keskkond.
Paljud inimesed arvavad , et kõrb on tohutu liivane ala, kus ei kasva taimi. Victoria kõrbes ei ole see sugugi nii, teda nimetatakse kõrbeks vaid väheste sademete pärast.
Taimede mitmekesisus võib sind üllatada. Austraalia on alati olnud kuiv manner ja taimed on seal kohastunud kinni püüdma iga väikese veetilga ja elama sellest. Seal kasvab näiteks: kohalikku tomatit, jõulutähe sugulast, aborigeenide „ kanepit ” ja kõrrelist nimega spinifex.
L Kes ütles et kõrb on kole?
oomad on enamsati öise eluviisiga , ehk päeval on varjus ja öösel tegutsevad, aga nad on kohastunud ka palja päikese käes toime tulema . Selleks on paljudel ebatavalisetl suured kõrvad(kehatemperatuuri reguleerimine), või soomus kate, samuti aitab kaasa tihe karvasik. Loomadest elavad seal näiteks: kõrberebane, savirästik, punakänguru, varaan ja skorpion . Peale vihmasadu muutub kõrb palju, õitsema hakkavad lilled ja täituvad tühjad jõeorud, mida sealmaal kutsutakse kriik-ideks. Kriikide täitumine ei juhtu mitte päevade ja nädalatega, vaid mõne tunniga.
4. Miks seal nii palav on ehk kuidas see tekkis.
M Kuidas kõrb tekkis?
aakera telje  pöörlemisel tekib võimas õhumassi liikumine. Soe õhk tõustes üle ekvaatori, vajub lõuna- ja põhjapoole, jahtub kõrgemates kihtides ja laskub kõrgrõhkkonna aladel mõlemas subtroopilises tsoonis.  Neist põhja ja lõunasse jäävad veel kaks tõusvat madalrõhkkonna-ala. Kaugemale põhja ja lõunasse jäävad polaaralad laskuvate õhumassidega. Tõustes õhk jahtub ja kaotab niiskust (niiskus vabaneb sademetena), laskudes soojeneb ja kogub niiskust kuivatades nii maad, millest üle liigub. Seetõttu ongi 30.-tel laiuskraadidel kõrbevöönd, kus asub ka suur Victoria kõrb.
5. Mis tonte seal näha võib ehk põlisrahvas.
Austraalia kõrbete paikseid põliselanike nimetatakse aborigeenideks. Neil on kombeks rituaalsete tantsude ajaks keha maalingutega katta .
Ü Kuulsaim aborigeen , paljudel postkaartidel. postkon
sna uskumatu, kuid tõsi, et nende harjumuspäraseks toiduks on puudejuuri uuristavad mardikavastsed. Neid lihavaid tõuke süüakse kas toorelt või kuumade süte peal küpsetatult. Maitselt
meenutavad nad õlikat pähklit ning on väga toitvad. Kõrbes elavad ka nomaadid, nemad on rändava eluviisiga., see tähendab, et kui ühes kohas saavad karjamaad tühjaks liiguvad nad edasi sinna kus on toitu ja vett.
6. Palju inimesi seal näha võib ehk rahvastikutihedus.

Nagu kõrvalt olevalt kardilt näha on rahvastiku tihedus Suures-Victoria kõrbes alla ühe inimese ruutkilomeetri kohta.

Rahvastiku tihedus.
7. Kas teadsid et…? Ehk huvitavaid fakte.
Esimesena läbis Suure Victroia kõrbe euroopa maadeavastaja Ernest Giles aastal 1875. David Lindsey ekspeditsioon põhjast lõunasse toimus aastal 1891
8. Kus ma nii targa juttu leidsin ehk kasutatud materjalid.
http://www.atlas.sa.gov.au/go/resources/environments-of-south-australia/7/5
http://www.outback-australia-travel-secrets.com/great-victoria-desert.html
http://www.csr.utexas.edu/projects/rs/aussie.html
Maailma atlas 2001.

Geograafia õpik 8.klassile

Inglise- eesti kooli sõnastik
Pere atlas
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.ht m