vanem on Inglismaa Kirik. Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Hugenott Prantsusmaa kalvinist 16.18. sajandil. Dateeri e määratle aega ja iseloomusta : Rajati Anglikaani kirik - Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII aastal 1534,Ta läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Ta rajas selle reformatsiooni sildi all. Anglikaani kirik kuulutas Inglismaa Kuninga kiriku peaks ja nõudis kuningale kuulutumisvannet ka kõrgematelt vaimulikelt. Kes ta on ja millega sai tuntuks Ulrich Zwingli - oli sveitsi usu-uuendaja.Ta oli Martin Lutherist vähem populaarne, kuid andis reformatsiooni õpetusse siiski märkimisväärse panuse. Jean Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Henry VIII- oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547 .Rajas 1534 aastal Anglikaani kiriku.
Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jne. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujude meistritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas
poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.
suhtlevad. Selena tegi kiiresti ukse lukust lahti ja istus voodiservale. "Selena, Selena, kas sinuga on kõik korras!?", küsis kuningas. "Jaa, isa. Kõik on korras, tule sisse.", vastas Selena. Kuningas tegi ukse lahti, istus tugitoolile ja küsis Selenalt : "Miks te ära läksite?" "Ah, ära muretse isa, tahtsin natuke jalgu puhata tantsimisest ja Aidan oli nii lahke ja saatis mind.", vastas Selena. Kuningas ja prints Aidan tutvusid balli lõpuni. Selena kaasaarvatud. Kuningale meeldis Aidan, aga miski tema sees ei andnud talle ikkagi rahu. Lõpuks sõitsid kõik külalised laiali, tagasi oma kuningrikidesse, Aidan kaasaarvatud. Kuid Aidan lubas veel tagasi tulla. Järgmisel päeval läks Selena otsekohe nõia juurde. Nõid oli tark ja teadis absoluutselt kõike. Esimene lause, mis nõid talle ütles oli: "Sinu sees kasvab pool saatana, pool ingli laps." Selena oleks imestusest peaaegu minestanud. Ta ei saanud aru, kuidas ta sai saatanalt lapse saada
Kuid Nabucco sai aru mida ta teinud oli ja hakkas Abigaillie käest paluma armu, kuid Abigaille seda ei teinud. Heebrealaste ülempreester Zaccaria kuulutab, et Babüloonia on hukule määratud. Laval kujutatatakse jällegi kuningakoda. Nabucco on oma lossis, ta näeb kuidas tema tütart viiakse hukkamisele. Nabucco palub Heebrealaste Jumala käest andestust oma pattude üle ja talle antakse oma mõistus tagasi. Abdallo (Alar Haak) kes on Babüloonia kuninga vana väepealik, koondas kuningale palju ustavaid sõdalasi ja läksid Fenenat päästma. Fenena,Zaccaria ja heebrea rahvas on juba peaaegu hukkule määratud, kui ilmub Nabucco oma väega. Nabucco ülistas veelkord heebrealaste jumalat, et nad veel elus on. Nabucco sai oma eksimusest aru ja Abigaille võtab mürki. Ta palub veel kuningas Nabuccolt ja tema tütrelt Fenenalt andestust ja jumalalt halastust. Etendus lõppeb õnnelikult ja võimsalt. Olin saanud hea teatri elamuse. Lava oli väga
pühakirja. Tuli loobuda erksavärvilistest riietest. Jan Hus: oli kiriku eriseisundi vastu, arvas, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Anglikaani kirik: Inglise kiriku peaks oli kuningas. Lahkuti Rooma katoliku kiriku alluvusest. Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arvu. Suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti maad ja varad. Kõik tulu läks kuningale. Generaalstaadid: seisuse esindus kogud. Notaablite kogud: kuninga määratud isikute kitsas ring. Pragmaatiline Sanktsioon: võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Hugenotid: Prantsusmaal hakati nimetama kalviniste hugenottideks. Sinoid: neile kuulus kõrgeim kiriklik võim, mille liikmeskonna valisid kogudused. Humanism ja renessanss ja ka reformatsiooniga seotud vaidlused ja võitlused soodustasid
*protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi) 6)usulised: ilmalikud: *Pr. talupoegkond valdavalt katoliiklik *kun.võim ei olnud kindel *Pr. loodud gallikaani kirik andis kuningale võimal. *aadlisuguvõsad kasutasid võimu põhjendamiseks etteään- määrata ametisse kandidaate(kun. toetas kat.) dena usuküsimusi 7)Ref. Skandinaavias. Eesmärgid: Sündmused: *Rootsi iseseisvumine Taanist 1520 Stockholmi veresaun *kiriku mõjuvõimu ja kat. kiriku opositsiooni kõrvaldamine 1521 vastuhakk *kat. kiriku õpetuse puhastamine väärarusaamadest 1527 riikliku ref
10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia) 1802- TÜ taasaavati vene ajal. 1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina 12)Eesti keele grammatika ja piibli tõlkimine 1637-esimene eesti keele grammatika, Heinrich Stahl, sobitas eesti kelle saksa keele reeglistikuga. 1686-lõunaeestikeelne Uus Testament, Andreas Virginius ja poeg Adrian.
südametunnistuse vabadus, mille kohaselt protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Hugenotid said kodanikuõigused, võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varandust ja olla ka riigiametites. See oli õige otsus, sest kõigil inimestel peaksid olema võrdsed võimalused ja õigused. Skandinaaviamaades olid reformatsiooni põhiprobleemid majanduslikud. Riikliku reformatsiooni põhidokumentides otsustati, et piiskopilossid lähevad üle kuningale, kloostrid jäetakse alles ja paavstile ei maksta makse. Reformatsiooni tulemusena tugevnes kuningavõim, suurenesid riigi sissetulekud ja kujunes igapäevast tööd väärtustav protestantlik vaimulaad. Nagu kõikjal mujal, mindi ka siin üle emakeelsele jumalateenistusele. Erandiks oli Norra, kus jumalateenistusi pidasid taani pastorid taani keeles. Arvan, et oli õige muuta jumalateenistused emakeelseks, sest kui inimesega räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani.
Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm. Maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Omapärane valgusekäsitlus. ,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus. Louis XIV jätkas Louver'ei lossi ehitamist, idafassaad- algselt pidid seda kujutama Itaalia arhitektid (Bernini), kuid nende kavad ei meeldinud kuningale, liiga maaliline ja rahutu. Töö teostasid Prantsuse arhitektid, kes eelistasid anda hoonele klassisitsliku lahenduse- paaris sambad, kolmnurkse viilu kujutised. Versailles'i loss- moodustab koos pargi ansambliga ühe kaunima ehituskompleksi Prnts. Prantsuse stiilis park-sümmeetriline park. Lossi tuntuim siseruum- peegli galerii Invaliidide kirik- tugevad klassitsismi tunnused, kuppel, paarissambad, kolmnurkviilud.
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. Põhja-Eesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare- ja Muhumaa. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani
Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi. Iga salapärane ühing tekitab alaväärsustunde käes vaevlevas kõrvalseisjas hirmu ja vaenu. Alates 18. sajandist on samasuguseid tundeid tekitanud vabamüürlased ja tekitavad siiani. Võib-olla oli kuningale kõrva sosistatud pahatahtlikke kuulujutte mitmesugustest jõledustest, mida templirüütlid salaja harrastavat. Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid
poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused 1629.a. Armuediktiga (usuvabadus säilitati). Lääniaadli käest, kes oli suurimaks takistuseks kuningavõimule, võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati riigiametnikud- intendandid. Keelati duellid. Loodi alus absolutismile, kõrvaldades generaalstaadid riiklikust elust. Ta pidas vältimatuks kultuuri ühtlustamist. ,, Kirjandus saab hiilgavalt toetada riigi hüvangut. Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale, ta peab valitsema ka kirjandust." 1635. A. Asutas ta Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema · Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715). · Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a
Ta mängis suurt rolli parlamendi võidus kuninga Charles I vastu ja oli hea sõdalane, kuigi ta polnud läbinud sõjaväekoolitust ning oli kogemusteta. Sõjaväe ja parlamendi vahelises konfliktis toetas Cromwell üleskutsujaid. Ta oli muidu parlamendi poolt, aga lõpetas nende toetamise, kuna nad olid valmis konflikti lahendama järgmise kodusõjaga, mitte lahendama sõdurite kaebusi. Iseseisvalt tegutsedes, tõrjus ta 11 parlamendiliiget välja, kasutades sõjaväe jõu ohtu. Ta pakkus kuningale endist võimu tagasi, kui too on nõus konflikti rahumeelselt lahendama. Kahjuks aga kuningas keeldus sellest ning 1648 algas sõda. Cromwell läks maha suruma kuningriiklaste ülestõusu. Ta purustas sotlaste väed ja tegi ettepaneku eemaldada ametist kõik kuningriiklased. Hiljem sai Charles I lüüa, mõisteti kohtus süüdi riigireetmises ja ta hukati. Cromwell asendas Rump parlamendi Barebone'i parlamendiga, mis proovis tuua vaimulikke reforme, mida aga peeti liiga äärmuslikuks
Malindis võeti vastu sõbralikult 26ndal päeval nähti India kaldaid Tagasi sõit rängem Kestis kolm kuud Pidulik vastuvõtt 1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid Meresõitja ja maadeavastaja Esimene kes läbis kõik meridiaanid Esimene kes ületas Vaikse ookeani Esimene ekspeditsioon 25-aastaselt 1506.aastal purjetas Vürtsisaatele. 1511.aastal osales Malakka linna vallutamises. 1513.aastal vallandati riigiteenistusest. Hakkas pakkuma teeneid Hispaania kuningale 1519.aastal alustas teed Vürtsisaareteni jõudmiseks 10.augustil 1519 Sevillast Viie laevaga ja 234 mehega Sanlúcar de Barramedas peatuti viis nädalat. Uuesti teele 20.septembril 20.november ületas ekvaatori. 6.jaanuaril jõudis Lõuna-Ameerika rannikule 10.jaanuaril La Palta lahes. Seitsme kuuline talvepeatus 21.oktoobril 1520 jõudis Neitsi neemele 28.novembril jõudis Vaiksesse ookeani. Arvas,et jõuab Vürtsisaarele ühe kuuga aga kulus kolm. 6.märtsil 1521 jõuti Mariaani saarteni 27
maailma pikimast jõest. • Igal aastal tõusis jõgi üle kallaste üle ujutades kõik madalamad kohad ja tuues viljakat mulda. • Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Niiluse jumal Püramiidid • Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. • Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. • Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptuse jumalad • Egiptlaste usund oli polüteistlik, mis tähendab seda,et austati paljusid jumalaid. • Paljudel loodusnähtustel, esemetel ja muul oli nende ettekujutuses oma jumal. • Sageli kujutati jumalaid looma peaga või mõne looma kujul. • Jumalatele püstitati templeid.
ta kahetses oma venna tapmist. Kui Claudius poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ning ka paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis oma kuninga käske. Ta oli üsna lihtsameelne tegelane kuid väge uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See tema surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta poleks kuningale nii meele järgi olnud. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ophelia isa ei usaldanud Hamleti armastust tütre vastu, seetõttu mängis tüdruk raskesti kättesaadavat. Hamlet otsustas, et tema peale pole mõtet aega raisata ning loobus. Ophelia lootis, et kui ta hullu mängib võidab ta Hamleti tähelepanu tagasi, kuid tulutult. Tal oli lootus saada Hamlet endale ustavaks meheks, kui ta oleks hakanud Hamleti kirjadele koheselt vastama. Siis oleks arvatavasti Hamlet oma
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakod...
· merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge ha ametnikkonda. Ametnikkond - nende ülesanne oli tegelda monarhi poliitika täide viimisega. Nt: koguda makse, märkida võlgnikud jne koosnes peamiselt madalama päritoluga isikute hulgast (kuna nad olid kuningale poliitika täide viimisel lojaalsed, sest allumatuse korral võisid nad positsiooni kaotada) Sõjavägi- algne sõjavägi polnud alati ustav kuna võidi olla sellel poolel kes rohkem maksis ning kokku tuli ainult sõja käikudeks. Kuningal oli vaja alalist sõjaväge, mida saab koguaeg kasutada ja millele toetuda. Algselt moodustasid alalise sõjaväe sõdurid kellele maksti palka ja hiljem teenistus kohuslased st kes värvati sõjaväkke.
VANA HEA ROOTSI AEG 1561. aastal, mil toimus Liivi sõda, otsustasid Põhja-Eesti rüütelkonnad, kes kuulusid Liivi ordusse, lõplikult alla vanduda suurele ning tugevale Rootsi võimule. Algas Rootsi Kolmekuninga aeg, mis kestis Eestis ligi 100 aastat ning tõi meie esivanematele kaasa palju trastilisi muutusi, kuid kas need muutused olid niivõrd head, et nimetada seda perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja- Lätiga Liivimaa kubermangu, mille alla kuulus ka teatud eriseisundi säilitanud Saaremaa. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ...
Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim. Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav. 8. Nimeta kolm valgustatud valitsejat. Jacques Rousseau, Francois-Marie Voltaire,Charles-Louis de Montesquieu 9. Nimeta kaks valgustatud valitseja poolt läbi viidud reformi. 1) Montesquieu- kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik komatäidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandilik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev kuningale, ning kohtuvõim olgu sõltumatu kohtu käes. See võimude lahusus on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. 2) Rousseau- Tema meelest pidi olema võim koondatud ühe isiku kätte. Et ellu viia rahva tahet, ning taksitada teisitimõtlejaid. Mõned tema poliitilised vaated leidsid hiljem järgimist kommunistliku riigikorraga maades. 10. Iseloomusta Freidrich II aegset majanduspoliitikat Preisimaal.
kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Hamleti kättemaks õnnestus, kuigi tal oli võimalus kuningat palvetamise ajal tappa. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas. See näitas tema kuninglikku väärikust. Lõpuks sundis ta Claudiust mürki jooma. Hamlet täitis oma eesmärgi, mille nimel ta võitles: tegi kuningale seda, mis kuningas Hamleti isale tegi. Iga süütegu sai tasutud. Kuid miks Hamlet hukkus? Hamlet sõnas, et olla või mitte olla, läks tema puhul paika. Ta oli, saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laertese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis olla juba varem. Ophelia surm kurvastas teda tohutult, isa mõrv oli raske koorem tema õlgadel ning ema mürgitamise üle ei jõudnud kurvastadagi. Kõige hämmastavam on Hamleti puuduv
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ...
kinkinud *Rüütelkondade väide ei saa läbi viia enne kui kohalik maapäev nõus on -Maapäevad ei oleks nõusolekut andnud *Carl XI ei hoolinud vastuväidetest -Liivimaa protesteeris kõige rohkem võeti kõige rohkem ära *Eestimaal umbes pool maavaldustest läks riigile *Saaremaal tagasi umber veerand maast *Liivimaal võeti tagasi üle 4/5 maavaldustest -Liivimaa maanõunik J. R. von Patkul saatis kuningale kirja, kus ähvardas teda, et võib mäss puhkeda -Kuningale ähvardus, von Patkul mõisteti Rootsi kohtu poolt surma -Patkul põgenes, läks Poola teenistusse, aitas Põhjasõjas ka Poolat *Mõisnikud ei pidanud lahkuma, sest ära võetud maa anti endistele omanikele rendile *Mõisast tulev sissetulek: 2/3 riigile, 1/3 mõisnikule (mõisavalitsemise tasu) Redutseeritud maad *Ei saanud enam omavoliliselt tegutseda *Toimus maade mõõtmine ja hindamine
ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna. John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks. Samuti pidas ta vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist.
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aa...
sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (eesti keeles : võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid
luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik. Presbüterlased on kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21. Kuidas olid kuningas Henry 8 isiklik elu seotud usupuhastusliikumisega Inglismaal? Ta kuulutas end kirikupeaks. Ta tahtis uuesti abielluda. 22. Kuidas lahendas kuningas probleemi, et talle oli vastumeelne nii paavst kui ka luterlus ja kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 24
Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mida juhtis Bengt Gottfried Forselius. Seminari võeti enamasti õppima Tartumaalt pärit talupoisse. Hariduse edendamisel oli oluline tegelane ka kindralkuberner Johan Skytte ,kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.15. Oktoobril 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sa Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda- filosoofia-,usu-,õigus- ja arstiteaduskond. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste
1212 Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 abi venelastelt 1217 Otepää linnus, sakslased lahkuvad 1217.a 21.sept Madisepäeva lahing, kaotus, sakslaste võit 1219 Taanile Lindanise (Tallinn) 1220 Rootsi võttis Lihula linnuse Liivimaa, maahärrad 1222 taanlased Saaremaal, võit 1224 Tartu vaenlastele 1227 Saaremaa vaenlastele, muistse vabadusvõitluse lõpp Liivi ordu, ordumeistrid, Tartu ja Saare-Lääne piiskop, Põhja-Eesti Taani kuningale Feodaalid, vasallid 1242 Jäälahing, Vene võit 1343 Jüriöö ülestõus, kaotus Orduaeg 1227 1561 Liivi ordu Kirikud, kloostrid, linnused, mõisad Mõisas kümnis, teopäevad, sunnismaisus, pärisorjus Ristiusk ja paganausk Linnas tsunftid, gildid Linnarahvastiku kasv Hansa Liit Katoliku kirik, pühakud, ikoonid, reliikviad 16. saj usu-puhastus, luterlik kirik 1535 1. eestikeelne trükitud Wanradt-Koelli katekismus Rootsi aeg
ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister 1707- Inglismaa ja Sotimaa parlamentide ühendamine Parlamendi võim väikseim vabariigi ajal ja suurem James I, Charles I, restauratsiooni ja 18. sajandi. Mis põhjustas Inglise kuningate ja parlamendi vastuolusid 17. sajandil? Millised tagajärjed see kaasa tõi? Astuti kuninga vastu välja, parlament sai suure poolehoiu, Charles I hukati. 1640- kokku tulnud parlament esitas kuningale kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris sellegi esinduskogu laialisaatmisega 1642- algas kodusõda, Charles I põgenes Londonist 1649- Charles I hukati 1660- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II, Stuartite dünastia taastamine 1679- avaldati isikuvabaduste akt ,,Habeas Corpus Act", keelas Ing. kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada 1688- saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse 1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument
Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata. Kuid kuningas otsustab asja uurida ja maskeeritult tema juurde minna. Nõia juurde läheb ka Amelia sooviga vabaneda keelatud armastusest kuninga vastu, kes on aga salaja pealt kuulamas, olles ise õnnelik, kuna naine teda armastab. Ulrica räägib naisele taimest, mida ta öösel korjama peab minema. Kui Amelia lahkub, saabuvad kuninga kostümeeritud nõunikud, kaluririietes kuningale aga ennustatakse surma sõbra käe läbi. Kuningas pöörab asja naljaks, kuid keegi ei julge talle kätt anda. Kuid peaminister ei tea ennustusest midagi, kui ta saabub, ulatavad parimad sõbrad teineteisele käed. Öösel läheb Amelia Võllamäele taime järele, kuid kuningas järgneb talle. Nad avaldavad teineteisele armastust, kuid saabub peaminister, ning hoiatab kuningat vandenõulaste eest. Kuningas palub peaministril naise looritatult ja kõnetamata linnaväravaini
Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia
hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Hamlet oli julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Claudius oli Taanimaa kuningas, auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti ka väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik. Polonius tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järgi. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda. Polonius tegi seda ka enda kasu saamiseks. Hamlet ei suutnud kätte maksta, sest Hamlet ei olnud kindel, Claudiuse süüs. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks. Hamlet üritas siiski käituda läbimõeldult, mitte uisa-päisa
· Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast Lüüdia alistamist võeti kasutusele vermitud raha. · Pärslaste usk: Usuuuendaja ja preester ehk maag Zarathustra pani aluse uskumustele, mis pidasid Ahuramazdat ehk Tarka Isandat peajumalaks ja kõige hea valitsejaks. Tema
Edgar Allan Poe Lugu räägib ühest kuningast, tema seitsmest ministrist ja ta narridest. Ühe narri nimeks oli Hüpikkonn, mis polnud ainult nimi, mis talle ristimisel pandi, vaid mis oli antud talle seitsme ministri heakskiidul sest, et ta ei suutnud liikuda nagu teised inimesed. Õieti sai ta oma nime mingi kargleva kõnnaku tõttu, mis oli midagi hüppamise ja vingerdamise vahepealset. Ta oli kääbuse moodi ja suht paksuke ning kuningale pakkus tema kõnnak naeru. Tal olid vägevad lihased millega ta sai teha vägevaid vägitükke. Kuningas ja tema seitse ministrit olid kõik suured naljamehed ja samuti trullakad. Oli ka üks kääbustüdruk kelle nimeks oli Trippetta, kes oskas hästi tantsida ja keda hellitati, imetleti tema erakordse armsuse ja ilu pärast seetõttu oli tal suur mõjuvõim mida ta sai Hüpikkonna heaks kasutada. Nad olid lähedased sõbrad.
Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast. Rootsi tahtis sõjaga laiendada oma ülemvõimu Läänemerel ja ühtlasi takistada Taani liidripositsiooni haaramist ning Venemaa tegutsemist. 1561. aasta juuni algul kehtestatigi Põhja- Eestis Rootsi võim, kui kuningale Erik XIV-le alistusid Tallinna linn ja Harju, Viru, Järva rüütelkonnad. Sellega algas Rootsi suurriigiajastu. Rahu Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti 1583. aastal, millega rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. Poola eesmärgiks sõjas oli saada endale tagasi kaotatud alad. Kuigi Poola garnison aeti rootlaste poolt 1561. aastal Tallinnast välja, siis 1561. aasta novmebris alistusid Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskop Poola kuningas Sigismund II Augustile
õpetasid Mariele prantslaste kombeid. 16.mail 1770, kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad. Marie Antoniette ei huvitanud poliitika. Tema ema saadik krahv Mercyd`Argeneau, kes saadeti Marie järele luurama, kandis ette, et Marie on sügavas depressioonis ega ürita teha midagi, et Austria mõju maksma panna. Louis-Auguste`i ja Marie Antoniette elu muutus, kui 10.mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antonittele, kes oli sel ajal 19-aastane. Marie Antoniette külastas markeeritult Priisi ooperiball. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ostis riideid, teemante ja võttis osa ka õnnemängudest. Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19.detsember 1778 aastal. Tütre nimeks sai Marie-Therese-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph(1781), Louis-Charles(1785) ja Sophie- Bèatrix(1786). Marie pühendus oma laste kasvatamisele ja toetas heategevust
Völundr uinus, sidusid tal käed ja jalad niinega (nööriga) kinni. Niidudr arvas, et Vöölundr on võtnud tema aarde. ,,Nüüd Bödvildri randmel on minu pruudi punane ehe.'' Ei maganud Vöölundr, istus, vinutas vasarat, kavalat nõu tagus Niiduri jaoks'' Kuningas andis Bödvildrile, oma tütrele Völundri niinenöörilt võtnud käevõru, ise kandis tema mõõka. Vöölundril lõigati kõõlused katki ning ta paigutati ühele saarele, seal ta sepitses kuningale igasguseid vääresemeid. ,,Üksnes oma vaevade eest ma olen nüüd tasunud, üksnes mitte veel ühe, igiihatu eest'' Vöölundr meelitas kaks kuninga poega saarele ja tegi nendest ehteid. ,,Ei ulata ratsultki üksi sind haarama, pole ükski nii tugev, et maha sind ambuda, kui hõljud tuulena üleval taeva all.'' Niidudr oli väga pettunud Vöölundri tegemistest ning tunnistas, et Vöölundr on kaval ja võimekas. Bödvildr viibis samuti Völundri seltsis, sest
• Keskmine riik Teokosmogoonilised süsteemid • heliopolise süsteem (looja Atum-Ra) • hermopolise süsteem (looja Thot) • memfise süteem (looja Ptah) • hermopolise süsteem sünnib maailma munast, Memfise süsteemis jumala mõtte ja sõna abi Kuningakultus • kuningas kui Horose kehstus (varadüsnastiline periood) • kuningas kui Ra poeg (5.dünastia alates) • kuningas kui Maati tagaja • Otsene kultus oli suunatud surnud kuningale, vaid üksikud kuningad lasksid end juba elu ajal jumalana austada Surnutekultus • inimesekäsitlus ◦ inimene koosneb erinevates osadest: keha, nimi, ba ja ka ▪ ba- hing, ◦ surres osad eralduvad, kuid jäävad seotuks • Surmakäsitlus ◦ surm on üleminek ühest olemisviisist teise, ba ja ka eralduvad kehast ◦ õnnelik surmjärgne elu on võimalik ◦ eelduseks on nime ja keha säilimine ja surnutekohtu läbimine Elu pärast surma
Enne kui Henry VIII saavutas piiramatu võimu, pidi ta ületama Roomast juhitud katoliku kiriku vastuseisu. Konflikt katoliku kiriku ja kuninga vahel tekkis, kui Henry VIII soovis lahutada oma abielu Aragoni printsessist Katariinast, et abielluda õuedaam Anne Boleyn'iga. Abielulahutus ei olnud katoliikliku kirikukorra järgi ette nähtud, aga paavsti või kardinali loal oleks see siiski võimalik olnud, kuid kuningale öeldi ära. See konflikt, mille sügavamad juured olid poliitilis-majanduslikud, viis kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529. aastal kutsus ta kokku parlamendi ja järgnevatel aastatel teostas vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglise kiriku peaks kuningas, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest, kuid seejuures lubati siiski jääda truuks
Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale. Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb
tegemist ei teinud. (lk 35) II stseen Kes on G ja R ning miks tulid nad Taani? Rosencranzi ja Guildensterni on Hamleti endised ülikoolikaaslased. Claudius räägib neile, et Hamlet kannatab hulluse küüsis ning palub neil jääda lossi, et Hamleti meelt lahutada ning ka ehk välja uurida tema meelehaiguse põhjust, et seda siis võimaluse korral arstida. (lk 36-37) Millise käsu annab Polonius O- le? Polonius räägib kuningale ja kuningannale Hamleti armuavaldustest Opheliale ja sellestki, kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja. Kuningapaar peab sellist põhjust küll võimalikuks, aga on siiski kahtleval seisukohal. Polonius lubab saata Ophelia, et Hamlet võiks teda kohata. Ise tahavad nad kohtumist salaja jälgida. (lk 39-42) Kuidas selgitab H. oma sõprade külaskäigu eesmärgi? Rosencranz ja Guildenstern eitavad, et kuningas ja kuninganna on nad kutsunud, kuid
Püha Johannese hospidal. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 13461347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 13471561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 15611710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme. · Kompasna, (Vene turust ehk praeguse Viru väljakult, idas Politseiaiani,
uskudega. Kõik maad arvavad, et neil on just see õige usk oma õigeimate käskude ja seadustega, aga keegi ei tea tegelikult milline see tõeline on. Saladin nägi läbi juudi kavalust ja otsustas asju rääkida otsekoheselt saavutades sellega, et sai nii suure summa võlgu kui tal vaja oli ja sai Melkisedeki omale ustavaks sõbraks. V novell: "Markii naine oli ilusaim ja nooruslikem. Nende abielu on säravam tähtede all."....... selliste kiidusõnadega kirjeldas rüütel prantsuse kuningale markiisi, nii, et kuningas temasse kuuldu järgi koheselt armus. Oma ristiretkel otsustas kuningas seda naist külastada ja plaanitav aeg kattus markii ära olemise ajaga. Kuningas teatas oma tulekust ette. Markiis oli aga tark naine ja aimas pea kuninga külastuse põhjust. Seejärel lasi ta teha uhkeid ettevalmistusi, aga kõik road lasi ta valmistada kanalihast. Õhtusöögil imestas kuningas selle üle väga. Varsti küsis ta: "Kas siin maal sünnivad kõik kanad ja ilma kuke abita?"
Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord.
25. Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kalvinism levis Prantsusmaale, Sotimaale, Madalmaadesse. 26. Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? 1533 Henry VIII lahutab abielu ilma paavsti sanktsioonita 1534 Briti Parlamendi supremaadiakt 27. Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? · Inglise kirik allub kuningale ja Canterbury peapiiskopile, mitte paavstile · Kloostrite laialisaatmine ja vara riigistamine · Kirikukeeleks inglise keel. Piibel ingliskeelne · Kirikukombestik jäi samasuguseks nagu katoliku kirikul · Riigiteenistujad peavad olema anglikaani kiriku liikmed, vaimulike ustavusvanne kuningale 28. Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega?
- maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Sokolaad Euroopas Euroopas sai sokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad. Cortez oli asteekide valitseja Montemuzuma õukonnas näinud, kuidas valitsejale valmistati röstitud ja jahvatatud ubadest külma jooki. Joogi maitsestamiseks kasutati erinevaid kohalikke maitseaineid. Montezuma pruukis seda ,,jumalate toitu" 50 tassitäit päevas. (Suitsu, 2004)
Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. · Süüdlaste karistamine. Meeskohtud(Eesti- ja Saaremaal) ja maakohtud(Liivimaal) arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod. Viimane sõna jäi Rootsi kuningale! Rootsi riigivõim ja balti aadel Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks. Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. 1632. aastal kehtestati Liivimaal aristokraatia. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, mis iseloomustab siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võidetud õigusi ja vabadusi. Rahvastik
- maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Šokolaad Euroopas Euroopas sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad. Cortez oli asteekide valitseja Montemuzuma õukonnas näinud, kuidas valitsejale valmistati röstitud ja jahvatatud ubadest külma jooki. Joogi maitsestamiseks kasutati erinevaid kohalikke maitseaineid. Montezuma pruukis seda „jumalate toitu“ 50 tassitäit päevas. (Suitsu, 2004)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
