Referaat (2)

Kohila Gümnaasium
Oliver Cromwell
referaat
Kristjan Savo
10.B
Kohila 2010
Oliver Cromwell sündis 25. aprillil 1599. aastal puritaanlikus väikeaadliku perekonnas. Koolis paistis ta rohkem silma spordi kui teadmistega. Hiljem läks ta edasi õppima Cambridge ’i ülikooli, kust ta aga aasta pärast ära tuli isa surma tõttu. Ta pidi nüüd hoolitsema oma lesestunud ema ja seitsme vallalise õe eest.
Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti parlamendi liikmeks, kus ta seoti Charles I vastuseisuga . Sel ajal hakkasid tal vaimselt sügavnema puritani uskumused.
1631. aastal oli Cromwell suurtes raskustes. Ta pidi suure osa oma varandusest maha müüa ja andma üürile talu, kus ta ise töötas farmerina pikka aega. Kõik muutus aga 1636 . aastal kui tema lastetu onu suri ning pärandas talle suure varanduse. Cromwelli sotsiaalne staatus paranes ja teda nimetati Cambridge’i aukodanikuks ning ta valiti kahe parlamendi liikmeks.
Kui puhkes esimene kodusõda, seisis Cromwell parlamendi eest. Ta moodustas omale ratsaväe ja kindlustas Cambridge’i parlamendile. Hiljem ühines ta krahv Essexi armeega. Hea sõjalise töö eest edutati Cromwell uue armee koloneliks. Ta mängis suurt rolli parlamendi võidus kuninga Charles I vastu ja oli hea sõdalane, kuigi ta polnud läbinud sõjaväekoolitust ning oli kogemusteta.
Sõjaväe ja parlamendi vahelises konfliktis toetas Cromwell üleskutsujaid. Ta oli muidu parlamendi poolt, aga lõpetas nende toetamise , kuna nad olid valmis konflikti lahendama järgmise kodusõjaga, mitte lahendama sõdurite kaebusi. Iseseisvalt tegutsedes , tõrjus ta 11 parlamendiliiget välja, kasutades sõjaväe jõu ohtu. Ta pakkus kuningale endist võimu tagasi, kui too on nõus konflikti rahumeelselt lahendama. Kahjuks aga kuningas keeldus sellest ning 1648 algas sõda. Cromwell läks maha suruma kuningriiklaste ülestõusu. Ta purustas šotlaste väed ja tegi ettepaneku eemaldada ametist kõik kuningriiklased . Hiljem sai Charles I lüüa, mõisteti kohtus süüdi riigireetmises ja ta hukati.
Cromwell asendas Rump parlamendi Barebone’i parlamendiga, mis proovis tuua vaimulikke reforme, mida aga peeti liiga äärmuslikuks. Mõõdukad tahtsid parlamendi laiali saata ja võimu Cromwellile anda, kuid Cromwell tegi neile selgeks, et ta ei taha kuningaks saada. Ta taotles end hoopis lordprotektori tiitlile. Valitsuse tingimusel läks täidesaatev võim lordprotektorile. Cromwell kuulutati eluaegseks lordprotektoriks. Ta hoidis oma võimu täna armee lojaalsusele. Vähendas järk-järgult armee suurust ja makse, aga siiski polnud seda piisavalt tema kriitikutele.
1654 moodustas Cromwell esimese protektoriaalse parlamendi, millel oli laiem võim ning milles oli ka liikmeid Iirimaalt ja šotimaalt. Tekkis usaldamatus armeejuhtide ja poliitikute vahel. Siiski, parlamendi võim aina kasvas. Hiljem moodustati ka teine protektoriaalne parlament , kuna kasvas tsiviilide rahutus ja oli vajadus rahastada sõjalisi operatsioone Hispaania vastu.
Järk-järgult muutus Cromwell ainuvalitsejaks. Talle pakuti kuninga tiitlit , mis oleks tema võimu kahandanud. Cromwell lükkas pakkumise tagasi. Ta taaskuulutati lordprotektoriks, et saada endalt maha kuninga tunnused.
Cromwelli tervis hakkas halvenema, põhiliselt peale tema lemmiktütre surma. Oliver Cromwell suri 3. septembril 1568. aastal malaariasse. Ta maeti Westminister’i kloostrisse . Oliveri vanim poeg Richard valiti tema pärijaks.
Kasutatud materjal:
http://www.british-civil-wars.co.uk/biog/oliver-cromwell.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Oliver_Cromwell
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/cromwell_kadirosenthal.ht m