Suur Prantsuse Revolutsioon (16)

Suur Prantsuse revolutsioon .
18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia . Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis “Pärast meid tulgu või veeuputus ”. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud , kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid . Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse.
Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798 . aastal võeti vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon ”. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud.
Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna žirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid žirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse.
Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni.
Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik . Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni.
Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult , kuna selles nähti üksnes “näljase rahvahulga” väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele.
Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni. Talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsioonil oli ka halbu külgi, nagu näiteks paljude inimeste hukkamine .