Inimeste keerukus (0)

Inimeste keerukus
Inimese keerukus on sõltuv indiviidi iseloomust ja olemusest. Tegelased Hamletis on kõik erinevad. Kõigil on nii oma head kui ka halvad küljed. William Shakespeare, autor, pole otseselt eriti nende omadusi välja toonud , kuid on jätnud need lugeja otsustada. Kindlasti oli tegelasi kergem hinnata nende valikute ja tegevuste järgi.
Teose peategelane oli Taanimaa prints Hamlet . Ta oli kadunud kuninga, vana Hamleti poeg ja Claudiuse vennapoeg . Hamlet oli kannatlik ning aus, ta armastas lihtsust. Ent ta ei osanud ette aimata, et maailmas on ka ebaausaid ning omakasupüüdlike inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki, et keegi tema isa surmas süüdi võinuks olla. Alles peale oma isa vaimuga kohtumist, mil too talle üksikasju oma surma kohta selgitas, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta plaanis oma isa julma mõrva eest auahnele onule, Claudiusele kätte maksta. Hamlet pidi olema kaval ning viima uue kuninga nii kaugele, et ta ennast välja reedaks. Tänu teatrietenduse lavastamisele sai ta teada oma isa mõrvari. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ning ta oleks saanud oma eluga rahumeeli edasi minna. Ent ta oli kahjuks niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma õnnest ja armastuses, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi noorele Hamletile saatuslikuks.
Claudius , Taanimaa kuningas oli nii auahne, et ta tappis oma venna, eelmise kuninga, tema tiitli nimel. Veidi aega peale seda abiellus ta Hamleti ema Gertrudiga, kes oli talle kõike muud kui naise eest. Kogu oma edasise perioodi pidi ta kannatama Hamleti terrori all ning samal ajal ka oma julma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamleti jaoks mingi saladus . Ta teadis, et ta ei suuda enam oma mõrvatööd varjata ja plaanis Hamleti hukata, kuigi sisimas ta kahetses oma venna tapmist. Kui Claudius poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ning ka paljudest muudest jamadest eemale hoidnud.
Polonius oli kantsler , kes järgis oma kuninga käske. Ta oli üsna lihtsameelne tegelane kuid väge uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See tema surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta poleks kuningale nii meele järgi olnud.
Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ophelia isa ei usaldanud Hamleti armastust tütre vastu, seetõttu mängis tüdruk raskesti kättesaadavat. Hamlet otsustas, et tema peale pole mõtet aega raisata ning loobus. Ophelia lootis, et kui ta hullu mängib võidab ta Hamleti tähelepanu tagasi, kuid tulutult. Tal oli lootus saada Hamlet endale ustavaks meheks, kui ta oleks hakanud Hamleti kirjadele koheselt vastama. Siis oleks arvatavasti Hamlet oma kättemaksuplaanid tahaplaanile seadnud. Võimalik, et Hamlet poleks siis Poloniust tapnud ja Ophelia oleks suurest kurbusest end arvatavasti enesetapust säästnud.
Võib julgelt väita, et ükskõik millise inimese me ka ei võtaks, näiteks raamatust või päriselust, on neil alati mitu pale. Näiteks Hamleti tegelastel ei olnud erilist lootust oma soove ja tegemisi teoks viia. Neil kõigil olid omad valed otsused ja tegemised, mis nende lootuse minema viis. Kui nad oleksid olnud rohkem andestavamad, läbisaavamad ja mitte nii omakasupüüdlikud, oleksid nad nii mõndagi saavutanud.